Ämblikulaadsed ja putukad – lülijalgsed

1. Ämblikulaadsed ja putukad – lülijalgsed

2. Ämblikulaadsed jagunevad: * Ämblikud * Koibikud (pikad jalad ja lülistumata keha) * Skorpionid * Lestad

3. Enamik elab maismaal • Keha ja jalad koosnevad lülidest • Keha jaguneb pearindmikuks ja tagakehaks (nagu koorikloomadel) • Tundlad puuduvad, nende asemel on lõugtundlad toidu haaramiseks ja lõugkobijad kompimiseks • 8 lihtsilma ja 4 paari jalgu • Osad koovad võrku, olemas seega võrgunäärmed, eritis hangub võrguniidiks • Hingavad raamatkopsudega ja trahheedega e hingamistorukestega

4. Vereringe on avatud • Toiduks peamiselt putukad, keda püüavad kas võrguga või luurates • Paljud ämblikud kasutavad saagi surmamiseks mürki, mis tekib mürginäärmetes, mürk valgub saagi kehasse lõugtundlatega hammustamisel • Toidu muudavad nad väljas pool keha vedelaks, eritades ohvri kehasse seedenõret • Lahksugulised

5. Viljastamine on kehasisene, st emaslooma kehas ühinevad seemne – ja munarakk • Munad muneb võrguniidist kookonisse • Areng on moondeta

6. Putukad (Rohutirtsu näitel) • Keha jaguneb 3 osaks: pea, rindmik ja tagakeha • Keha ja kehajätked on lülilised • Keha katab kitiinkest • 6 lülilist jalga kinnituvad rindmikule, enamikul ka kilejad tiivad (2 paari) • On kõige arvukam loomarühm Maal

7. 2 liit – ja 3 lihtsilma, nägemine on halb, mosaiikne pilt • Olulisem on kuulmine, kuulmiselundid paiknevad tagakeha esimeses lülis • Peas on tundlad – lõhna tundmiseks, suu ümber toitumiseks vajalikud suised • Närvisüsteem hästi arenenud, põhiosa moodustab peaaju, millest saab alguse kõhtmine närvikett

8. Seedeelundkond läbib kogu keha, eritamiseks on peened torukesed • Avatud vereringe • Putukatel kannab veri edasi toitaineid ning viib jääkained erituselunditesse, hapnikku nende veri aga ei transpordi • Hingavad trahheedega – erilised torukesed

9. On lahksugulised • Arenevad vaegmoondega: muna – vastne – täiskasvanu • Vahetavad ka oma kesta, nii nagu seda tegid ka koorikloomad