1 / 34

„ Simple is beautiful ?“ Majanduskriisist, õigusest ja sellest, mis meid võiks tulevikus oodata

„ Simple is beautiful ?“ Majanduskriisist, õigusest ja sellest, mis meid võiks tulevikus oodata. Raul Eamets Tartu Ülikool. Ettekanne 31. Eesti õigusteadlaste päevadel, 30. oktoober, Tartu. Eesti “lihtsad” majanduspoliitilised valikud. Valuutakomitee süsteem rahasüsteemi alusena

bill
Download Presentation

„ Simple is beautiful ?“ Majanduskriisist, õigusest ja sellest, mis meid võiks tulevikus oodata

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. „Simple is beautiful?“Majanduskriisist, õigusest ja sellest, mis meid võiks tulevikus oodata Raul Eamets Tartu Ülikool Ettekanne 31. Eesti õigusteadlaste päevadel, 30. oktoober, Tartu

  2. Eesti “lihtsad” majanduspoliitilised valikud • Valuutakomitee süsteem rahasüsteemi alusena • Tasakaalus (ülejäägiga) riigieelarve ja olematu riigivõlg • Madalad maksud (kuni kriisini) • Paindlik tööturg • Väike avatud majandus, lisaks (kuni 2000 aastani) - Dotatsioonivaba põllumajandus - Tollivaba väliskaubandus Stabiilne liberaalne majanduspoliitika

  3. Eesti enne kriisi: viimaste aastate edutegurid Majapidamiste nõudluse kasv. Tingitud madalatest intressidest väga kiiresti kasvanud laenukoormusest Avaliku sektori nõudluse kasv, kiire kasv→kõrgemad maksutulud→ kasvanud kulutused Välisinvestorite kõrge aktiivsus Eestis on tasakaalustanud jooksva konto defitsiiti, samas → rahapakkumine kasvab Ekspordi kasv , tuginedes peamiselt kulueelisele, eelkõige odavad tööjõukulud EL-ga ühinemise positiivne mõju ( ESF vahendid, välisinvestorid , turism jne) http://www.arengufond.ee

  4. Kriis ja Eesti Eesti majanduse struktuur enne kriisi • Orienteeritud (veel) odavale tööjõule • Tootis madala lisandväärtusega toodangut • Tugines endiselt allhankele • Teadusmahukate ettevõtet osakaal marginaalne Võib-olla oli kriis majanduse struktuuri muutuste seisukohalt hädavajalik?

  5. Milline on maailma majanduskriisi olemus - kuidas kriis meid mõjutab?Maailmamajanduses on kriisil mitu nägu Rahanduskriis (usalduse kadumine pankadevahelisel turul, aktsiaturgude järsk langus…) Majanduskriis (vähenev nõudlus, vähenevad investeeringud, raha muutub kallimaks, tootmisressursside kasutamise määr langeb, tööhõive väheneb…) Struktuurne kriis (ilmnes Eestis juba varem: a) lihttöö-mahukate sektorite suur osakaal; b) teadmusmahukate majandusharude sees tehakse liiga palju lihtsat, madala lisandväärtuse panusega tööd); c) siseturu teenindamine kasumlikum kui eksport 5

  6. Euroopa majandused on SKP mahuga tagasi 2005–06 aastates (2000=100)

  7. KÕIGE VALUSAMALT REAGEERIS TÖÖTURG 7

  8. Tööturg: tööpuudus

  9. Kriisi mõjud Eestile 2009. aastal kuulutati Eestis välja 1055 äriühingu maksejõuetus, mis on viimase kümne aasta kõrgeim tase - pankrottide arv kasvas 2008. aastaga võrreldes 632 ettevõtte võrra ehk 2,5 korda. Pankrotistus iga 133. ettevõte ehk 0,75 protsenti kõigist Eesti ettevõtetest.

  10. Kuidas toimub kohandumine? Peame õppima elama teenimisvõimele vastavalt Millised on selles seisus valikud? a) Valitsusel – eelarve kärpimine, laenamine b) ettevõtjatel – kulude kärpimine, uued turud, uued tooted ja teenused c) üksikisikul – tarbimise piiramine, säästmine

  11. Valitsussektori eelarve: kärpekava oli edukas

  12. Mis oleks juhtunud, kui kärpimist ei oleks olnud… Maastricht criterion

  13. Globaalnevastus kriisile: massiivnevalitsuste toetuspakett UK: 250 billion pound bailout Germany: $700 billion relief package Belgium & Switzerland: Capital infusion ECB Interest rate cuts France $50 billion stimulus package Russia Support for ruble; $20 billion stimulus package USA: $700 Billion bailout rapid interest rate cuts $23 billion support for top 3 auto companies; plan to create 2.5 million jobs by 2011 Japan: Interest rate cuts, 447 billion yen stimulus package South Korea: Interest rate cuts and efforts to keep currency stable, $11 billion stimulus package China: Interest rate cuts and $586 billion stimulus (infrastructure, rural) India: Interest rate cuts $4 billion stimulus package (infrastructure, exports, textiles) Brazil Support to real, infrastructure development under PDP (more than $64billion injected to financial system) • Global Response • Governments infusing capital into financial institutions • Globally coordinated interest rate cuts • IMF offers bridge loan to meet foreign exchange requirements • Discussions, coordinated efforts (G20 summit) 13

  14. Kuidas reageerisid riigid majanduskriisile

  15. Tänaseks kriisi põhi möödas:SKP kasvas 2010 a. II kvartalis 3,5%

  16. Valulapseks jääb tööturg • Odavale tööjõule orienteeritud tööstus kaob Eestist varem või hiljem • Tööturg paindlik, reageerib kiiresti majanduses toimunud muutustele • Kriisi tingimustes toimub (?) majanduse ümberstruktureerumine .. • …samas tähendab see kestvalt kõrget tööpuudust 

  17. Regulatsioonid ja majanduskriis • Maailma finantskriis: kas paremad regulatsioonid oleksid seda suutnud ära hoida ??? Näide: USA pankadele kehtestatud nõudest anda laenu ka madalapalgalistele, selleks, et saada paremat (kõrgemat) reitingut Näide: Kaks emotsiooni, mis juhivad pangandust: HIRM ja AHNUS

  18. Majanduspoliitika “lihtsustamine” • Majanduspoliitikas on meil ajalooliselt palju “lihtsaid” otsuseid: Valuutakomitee rahasüsteemi alusena: Keskpangal ei ole vahendeid, et reaalset rahapoliitikat teostada, et inflatsiooni mõjutada Iga-aastaselt tasakaalus eelarve (kriisi tingimustes erandid) ja madal maksukoormus ning proportsionaalne tulumaks - Valitsusel napib vahendeid, et teostada aktiivset eelarvepoliitikat. Protsükliline eelarvepoliitika

  19. Õiguse “lihtsustamine” Kas ka õiguses oleme jõudnud lihtsate skeemideni? • Võlaõigus lahendab sotsiaalsete partnerite teema? • Võlaõigusega võime kirjeldada ka patsiendi ja arsti suhteid? • Kriminaalasjas kuriteoga tekitatud kahju vaatame läbi tsiviilkohtumenetluse reeglite järgi. • Kohtumenetluse asendame kokkuleppemenetlusega.

  20. Kokkuvõtteks Millist riiki me tahame? • Kas me teame täna, millist majandusmudelit me tahame 20 või 50 aasta pärast? • Kas meil on pikaajalised strateegiad erinevate valdkondade arenguks (mida arvestatakse ka reaalpoliitikas)? • Kas meil on süsteemne õigusaktide mõju majanduslik analüüs ja hilisem monitooring? Kas me saame siis öelda, milliseid regulatsioone majandus (ja teised eluvaldkonnad) vajavad?

  21. Tänan tähelepanu eest!

  22. Loodusseadused ja taastumatud loodusressursid Kultuur (sisemised ja mitteformaalsed institutsioonid) Põhiseaduslikud raamtingimused Taastoodetavad tootmistegurid ning majandus- ja sotsiaalpoliitika, sh alusteadmised, teadus- ja haridussüsteem, poliitilised institutsioonid Turusüsteem (hüvise-, tööjõu- ja kapitaliturud) Turu struktuur Lepingud Ettevõtted Turukäitumine Turutulemused

  23. Eesti majandusvabaduse indeks 2010, Euroopas 7., maailmas 16.

  24. Ettevõtlusvabaduse üldhinnanghttp://www.doingbusiness.org/Documents/CountryProfiles/EST.pdf 2010

  25. Ettevõtlusvabadus Eestis (kohad)Allikas: Doing Business 2010

  26. Borromean rings: Without one, the other two fall. Law, Technology and Economics

  27. Functions of Law • Facilitating orderly change • Facilitating planning • Providing a basis for compromise • Maximizing individual freedom

  28. Functions of Law • Keeping the peace • Shaping moral standards • Promoting social justice • Maintaining the status quo

  29. Borromean rings: Without one, the other two fall. Law, Technology and Economics

  30. Pangandus: regulatsioonid aitaks juhul kui raharinglus sõltuks kodumaisest pangandusest • Tööturg: tööturu jäikus versus tööturu tegelik paindlikkus

More Related