HARIDUSUURINGUD TÜ MAJANDUSTEADUSKONNAS

1. HARIDUSUURINGUD TÜ MAJANDUSTEADUSKONNAS Jaanika Meriküll Raul Eamets

2. Ettekande kava • TÜ majandusteaduskonna tööturu-uurijad • Teadustegevus ja rahvusvaheline koostöö • Peamised uurimissuunad • Tööjõuvajaduse uuringutest • Ülevaade metoodikast • Ülevaade andmeallikatest • Peamised kitsaskohad

3. TÜ majandusteaduskonna tööturu uurimisgrupp • Tööturg, sh haridusuuringud on üks TÜ majandusteaduskonna peamistest uurimisvaldkondadest • Tõenäoliselt kõige suurem vastava valdkonna uurimisgrupp Eestis • Uurimisgrupi eestvedaja prof. Raul Eamets • Valdkonnaga on seotud mitmed õppejõud, teadurid ja kraadiõppurid: Kaia Philips (PhD), Ott-Siim Toomet (PhD), Jaan Masso (PhD), Kristjan-Olari Leping (PhD), Tiiu Paas (PhD), Jüri Sepp (PhD), Helje Kaldaru (PhD), Andres Võrk, Indrek Seppo, Jaanika Meriküll (PhD), Kerly Krillo, Liis Roosaar, Annika Paabut

4. Teadustegevus ja rahvusvaheline koostöö • Alates 1999. aastast on osaletud enam kui 25 rahvusvahelises projektis ja 10 kohalikus uurimisprojektis • Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega: ILO, Euroopa Komisjon, European Trade Union Institute, OECD, Maailmapank jpt • Tööturu- ja haridusuuringuid uurimist on finantseeritud Eesti Teadusfondi grantidest ning Eesti Haridus ja Teadusministeeriumi sihtfinantseeringuga • Valminud on mitmed uuringud avaliku sektori tellimusel • Rahvusvahelise koostöö tulemusel toimub 2009. aasta sügisel esmakordselt Eestis Euroopa suurima tööturu-uurijate organisatsiooni EALE aastakonverents • Tööturu teemadel on ilmunud rohkem kui 80 rahvusvahelist publikatsiooni, neist pea pooled on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel

5. Peamised uurimissuunad • Hariduse ja ametialade vastavus • Üleharitus ja alaharitus (M. Paulus, K. Philips) • Hariduslik varieeruvus ja hajuvusindeksid (R. Eamets, A. Paabut) • Tööjõu- ja koolitusvajaduse prognoosid (R. Eamets, J. Meriküll, L. Roosaar), peamiselt rakendusuuringud avaliku sektori tellimusel • Sektoriuuringud (mikroanalüüsi ühendamine makronäitajatega, puidusektori uuring jm) (K. Ukrainski) • Inimkapitali väärtustamine tööturul (K.-O. Leping, O.-S. Toomet)

6. Tööjõuvajaduse prognoosimise meetodeid • Tööandjate uuring • Peamiselt kvalitatiivne analüüs • Puuduseks vastajate subjektiivsus • Manpower Requirement Method • Hõive struktuuri prognoos ametikohtade v haridustasemete ja koolitusalade lõikes • Liialt mehhaaniline • Rahvusvaheline võrdlus, mudelriik • Sobiv kui prognoositava riigi/piirkonna kohta ebausaldusväärsed andmed • Puuduseks, et nt kaks riiki ei saa kunagi olla oma hõive struktuurilt täiesti sarnased • Üldine kriitika: tööjõuvajadus on endogeenne riigi poliitika suhtes, ette teadmata otsuseid majanduspoliitikas on võimatu prognoosida tööjõuvajadust

7. Tööjõuvajaduse leidmine 1. Etapp: hõive prognoos ametikohtade lõikes MAJANDUSHARUDE HÕIVE PROGNOOSIDE LEIDMINE (ETU, Äriregister) KASVUNÕUDLUS (EHIS+EMTA, ETU) ASENDUSNÕUDLUS (ETU) 2. Etapp: tööjõuvajaduse leidmine koolitusalade lõikes TÖÖJÕUVAJADUS 3. Etapp: tulenevalt koolitusvõimsusest hinnang võimalikule migratsioonivoogudele TÖÖJÕUVAJADUSE KÕRVUTAMINE KOOLITUSVÕIMSUSEGA (EHIS) MIGRATSIOON KOOLITUSALADE LÕIKES

8. Peamised andmeallikad • Eesti tööjõu-uuringu andmed (ETU) • Sisaldab rohkelt kombineeritud infot tööandja ja töötaja kohta (haridus, koolitusala, ametikoht, vanus jne) • Valimküsitlus: suurema disagregeerituse korral ebausaldusväärsed hinnangud -> suurema valimiga küsitlus väga kulukas • Erinevad registrid, Äriregister, EHIS • Andmete kõrge usaldusväärsus, üldkogum • Info piiratud, ainult töötaja v ainult tööandja kohta • Lahendus oleks registrite ühendamine, EHIS-EMTA

9. TÄNAN!