Mesilased , mesi ja mesindus Koostaja: Livia Roomets 2009

1. Mesilased , mesi ja mesindusKoostaja: Livia Roomets2009

2. Mesinduse ajaloost • Inimene kasutas mesilasi mee saamiseks juba 20 000 aastat tagasi, kui peeti meejahti kaljuõõnsustes ja puuõõntes pesitsevatele mesilastele. • Pesade leidmiseks jälgiti korjel olevaid mesilasi. • Mesilase jälitamiseks püüti ta kinni ja kleebiti vaiguga imeväike udusulg või ämblikuvõrgu tükike. • Altais kasutati pesade leidmiseks meest ja uriinist valmistatud spetsiaalset kääritatud peibutussööta, millest mesilased purju jäid. • Aafrika meekütid jälgivad mitte mesilast, vaid nn “meelindu”, kelle häälitsused annavad märku mesilaste pesa asukoha avastamisest. • Samuti peeti silmas karude radu ja kevadise puhastuslennu roojaplekke lumel.

3. Metsamesindus • Koos inimeste arvu kasvuga suurenes ka ainsa magusaine vajadus ja inimesed hakkasid ise kaasa aitama sobivate elupaikade loomisele. • Õõnestatud puud märgistati peremärgiga ja koos sissetulnud perega moodustasid nad eraomandi. • Mõnede andmete kohaselt olevat 16.sajandil omanud üks Alutaguse mesinik 1600 mesipuud. • Metsamesindust võib nimetada mesinduse algetapiks, kus inimene hakkas mõtlema ka mesilasperede säilitamisele.

4. Kaasaegne mesindamine • Kaasaegse mesinduse alguseks võib pidada 19.sajndit, mil tehtud leiutisteta ei saaks tänapäeval mesilaste pidamist ette kujutada. • Mesinduse arengu jaoks murranguliseks kujunes raamtaru leiutamine.Slaavi hõimudega asustatud maades peetakse raamtaru leiutajaks üheselt Petro Prokopovitsit(1775-1850), kuid mitmesugustes kirjandusallikates mainitakse ka J.Z.Christi,Francois Huberi, Jan Dzierzoni, Lorenzo L.Langstrothi või vabahärra August von Berlepschi. • Suure sammu kaasaegse liikuvate raamidega taru suunas tegi Ameerika mesinik Lorenzo Langstroth(1810-1895), kes avastas 1851.aastal mesilaskäigu.see on ava , mida mesilased ei täida taruvaiguga ega ehita sinna ka kärgi.Niisugune avastus võimaldas ehitada vabalt liikuvate raamidega taru, sellest põhimõttest lähtuvalt on maailmas ehitatud üle 600 tarutüübi. • Teiseks leiutiseks oli kunstkärje valmistamise tehnoloogia . • Kolmandaks leiutiseks tuleb lugeda meevurri, kus mesi eemaldatakse tsentrifugaaljõu toimel.

5. Mesilaspere • Mesilasperes elab kolme eri tüüpi isendeid-mesilasema, lesed ja töömesilased. • Mesilasema on mesilaspere alus, sest tema loob mesilasperest terviku. Ema hukkumisele võib järgneda kogu pere hukkumine. Mesilasema paarub vaid korra elus mitme lesega paarumislennul kõrgel õhus. Ema ülesandeks on võimalikult palju muneda. • Lesed osalevad pere elus ainult suveperioodil, et paaruda noorte emastega, juba augustikuus neid enam ei vajata. Peale paarumist nad hukkuvad, lesed ei nõela, neil puudub mürgiastel. • Töömesilane on viljatu emaslind, kelle ülesandeks on pere toitmine. Töömesilasel on olemas astel ja mürginäärmed.

10. Sülemlemine • Sülemlemine on mesilaspere võime toota uusi peresid, mille kaasabil säilitatakse liiki. • Sülem koosneb noortest mesilastest ja vanast emast. • Talvituda õnnestub ainult tugeval sülemil, selleks tuleb kiiresti koguda piisaval hulgal toitu, et emane saaks valmistuda kevadiseks munemiseks. • Sülemlemine toimub vaid kord aastas, harva kaks, siis jääb aga pere väga nõrgaks ja hukkub.

12. Mesindamine • Mesindus on majanduslik tegevus, mille käigus mesilasperede abiga toodetakse mitmeid erinevaid mesindussaadusi.Hetkel liigitatakse mesindus loomakasvatuse alla. • Mesindamine on protsess, mida lihtsustatult saaks kujutada järgmise jadana - sobilik korjetaimestik , terve mesilaspere, mesinik, tehnilised tootmisvahendid. • Mesindamise aluseks on mesilaspere bioloogia tundmine.

14. Korjetaimestik • …määrab paljuski mesiniku võimalused • Paljudel juhtudel ei sa mesinik korjebaasi muuta, küll aga saab ta viia mesilasperesid sobivamale korjemaale. • Rändmesindus. • Taimekaitsepreparaatide kahjulik toime mõjutab üksikmesilast ja seejärel kogu pere elutegevust. • Mesilased on bioloogiliseks filtriks korjetaimede ja meetarbija vahel. • Talvesöödaks sobib mesilastele ainult teatud kvaliteediga mesi või spetsiaalselt mesilastele keedetud suhkrulahus. • Tarusse jäetud ristõieliste mesi võib kristalliseeruda ja mesilased ei saa seda toiduks tarvitada ning hukkuvad.

15. Mee käitlemine • Perest eemaldtakse meekärjed ja mesilased harjatakse tarusse tagasi. • Enne vurritamist eemaldatakse kärgedelt vahakiht • Lahtikaanetatud meekärjed asetatakse meevurri, mis tsentrifugaaljõu abil mee kärgedest vastu vurriseinu paiskab.Sealt nõrgub mesi vurri alaossa, kust see välja lastakse. • Kanarbikumett tuleb tema viskoossuse tõttu enamasti kärgedest välja pressida. • Mee selitamine. • Mee ehtsuse tundemärk on mee kristalliseerumine. • Vurritatud kärgede sorteerimine , sulatamine või osade kärgede tarusse tagasi paigutamine.

19. Mesindussaadused • Mesi-mesilase korjetaimedest koguvad elavatelt taimedelt nektarit või magusaid eritisi, mis pärast spetsiifiliste ainete lisamist asetatakse kärjekannu valmima. Nii saadakse mesi, mis kujutab endast vedelat või kristallilist toiduainet. • Mee värvus oleneb otseselt korjetaimedest ja nende pigmentidest. • Mee lõhn sisaldub selles leiduvatest eeterlikest õlidest. • Mee maitse võib olla väga erinev-mõru, magus, hapukas, kibe. • Mett säilitatakse jahedas pimedas ruumis, anumas, mis meega ei reageeri. Ei tohi säilitada raud- vask ja tsinknõudes. • Mesi kristalliseerub paari kuu jooksul.

20. Lehemesi • …on loomse päritoluga magus kleepuv vedelik , mida leidub puude ja põõsaste lehtedel.See .on taimemeahlast toituvate putukate väljaheide, ei sobi mesilastele talvesöödaks. • Mesikaste on taimse päritoluga magus vedelik, mida eritavad teatud looduslike tingimuste mõjul taime leherakud, sobib inimestele toiduks, aga ei sobi mesilastele talvesöödaks. • Mett kasutatakse toiduaine, konserveerimisvahendi ja organismi tugevdava ainena. • Rahvameditsiinis soovitatakse mett kasutada mao-, maksa-, südame- ja veresoonkonna haiguste korral.Mett või lisanditega mett kasutatakse k saunas liigeste raviks.

21. Vaha • Vaha on 12-18 päeva vanuste töömesilaste vahanäärmete eritis. • Mesilased kasutavad vaha kärgede ehitamiseks ning haudme ja mee katmiseks. • Veel kasutatakse vaha küünalde valmistamiseks , kosmeetikatööstuses. • Vaha mälumine koos meega aitab ravida kurguhaigusi.

23. Taruvaik ehk propolis • Taruvaik on mõrkja maitsega paks vaigune kleepaine, mille lõhn meenutab kasepungade oma.Värvus vaheldub kollakast mustani.Taruvaigu koostis olenebnii taimest kui mesilastõust.Tooraine koguvad mesilased taimede pungadelt ning kasutavad taruvaiku kärjekannude puhastamiseks, desinfitseerimiseks, pragude täitmiseks lennuava kitsendamiseks, kahjurite palsameerimiseks. • Inimese jaoks on taruvaik allergia ja põletikuvastase antitoksilise ja kudesid regenereeriva toimega.Tema tarvitamine takistab haigusttekitavate pisikute arengut, parandab haavu, paiseid, leevendab valu.

25. Õietolm ja suir • Õietolmu koguvad mesilased oma aktiivsel lennuperioodil nii hommiku- kui õhtupoolikul.Töömesilaste tagajalgade väliskülgedel on tugevate karvadega ääristatud süvend-suirakorvike, kuhu paigutatakse tombuks kokkupressitud õietolmu terad.Õietolm sisaldab valke, süsivesikuid, rasvu, mineraalaineid, vitamiine jt. bioloogiliselt aktiivseid ühendeid.Erinevad uurijad on õietolmus leidnud 17-20 aminohapet, nende seas ka 8 niinimetatud asendamatut aminohapet, mida nim. ka F-vitamiiniks, mis aitab vähendada kolesterooli hulka veres ja pidurdada ateroskleroosi teket. • Mesinikud koguvad õietolmu vastava koguriga ja seejärel segavad kas meega või tuhksuhkruga. • Õietolmu kasutatakse kas ravi – ja kosutusvahendina.Sama ainet soovitatakse kasutada kehvveresuse, südame-, ja veresoonkonna, seedetrakti jt.haiguste korral. • Õietolmu söömisega ei tohiks liialdada. • Suir on mesilaste poolt ümbertöötatud õietolm, mille vamimiseks kulub 15 päeva.Õitelt kogumise ajal niisutavad mesilased õietolmu süljega , nektari või meega.Tarus asetab mesilane tolmu kärjekannu ja tambib selle peaga kinni.Suir säilib tarus kevadeni, erandjuhtudel isegi kuni 17 aastat.

27. Mesilasmürk • …..on värvitu , iseloomuliku lõhnagavedelik, mis õhu käes kiiresti kristalliseerub.Vastkoorunud töömesilastel mürk puudub ja selle tootmine algab alles neljandal elupäeval. • Mesilasema kasutab mürki munade desinfitseerimiseks. • Mesilasmürk lahustub vees ja tal on tugev antibakteriaalne toime, isegi 50000 kordsel lahjendamisel. • Mürki kasutatakse reuma, radikuliidi, ateroskleroosi, bronhiaalastma jt.allergiliste haiguste raviks, seda süstidena ja ka salvina.

28. Mesilasema toitepiim • Mesilasema toitepiim kujutab endast noorte 4-12 päevaste töömesilaste ülalõuanäärmete nõret, mida kasutatakse ema-, töömesilaste ja lesevaklade toitmiseks.Pärast koorumist toidetakse toitepiimaga ainult munevat mesilasema. • Mesilasema toitepiim sisaldab valkaineid, süsivesikuid, lipoide, vitamiine ja mineraalaineid.Kõige väärtuslikum on2-3 päeva vanuste emavaklade söötmiseks kasutatav toitepiim. • Mesilasema toitepiim on hapukas-magusa maitsega ja kooretaolise konsistensiga poolläbipaistev vedelik. • Toitepiimal on tugev bakteritsiidne toime.Toitepiima vesilahuses hävivad näiteks kolibakteri ja salmonella kepikesed. • Toitepiim ja selle preparaadid parandavad söögiisu ja vähendavad üleväsimust.

29. Mee tarvitamisest Eestis • Mee tarvitamine on kasulik, raviomadustega 77% • Maitseb 43% • On harjunud tarvitama 12% • Muul põhjusel 8%

31. Mee koostis • Mee keemiline koostis sõltub taimeliikidest, kliimast ning mee käitlemisest.Lisaks nektarile ja õietolmule leidub mees veel süsivesikuid, peamiselt glükoosi ja fruktoosi.Mee koostisse kuuluvad veel valgud , mikroelemendid, orgaanilised happed, Veel leidub mees aromaatseid ühendeid ja mineraalaineid.Vähesel määral leidub mees vitamiine ja värvaineid.

32. Erinevad meed • Rapsimesi on valkjates ja helekollastes toonides, aromaatne, väga magus ja kiiresti kristalliseeruv. • Ristikumesi on valkjas, peaaegu värvitu, vahel roheka varjundiga.Kristalliseerub kiiresti ja moodustab peenekristallilise valge massi. • Kanarbikumesi on tumekollane, punaka varjundiga, aroom nõrk, kristalliseerub aeglaselt, meenutab zeleed, milles on väikesed õhumullikesed. • Tatramesi on tumekollane, punaka või pruuni tooniga, aromaatne, jämedate kristallidega, võib esineda kihistumist. • Mesikamee värvus kõigub erinevates toonides valgest pruunikani, vaniljemaitseline. • Pärnaõiemesi on helekollane, väga aromaatne ja maitsev, jämedate kristallidega. • Vaarikamesi on helekollane , aroom meenutabki vaarikat, kristallid moodustavad hallikasvalge massi. • Võilillemesi on kuldkollane, tugeva aroomi ja terava maitsega

33. Mee säilitamine • Mesi säilitatakse kindlasti hermeetiliselt. • Mee säilitamine rauast ja tsingist nõudes on keelatud • Mesi kristalliseerub kõige kiiremini 13-14 kraadi juures, me seismisel tekkivad kihid viitavad enamasti puudulikule kvaliteedile. • Kui mesi läheb käärima, siis seda on tekitanud mees sisalduv pärmseene liik, mis on võimeline arenema kõrge kontsentratsiooniga suhkrulahuses.See võib toimuda ainult kõrge niiskusesisaldusega mees.

34. Eesti põhilised korjetaimed • Harilik sarapuu

35. raagremmelgas • raagremmelgas

36. paiseleht • paiseleht

37. Harilik pihlakas

38. võilill

39. mustikas

40. pohl

41. aedõunapuu • aedõunapuu

42. Valge iminõges

43. Valge ristik

44. Roosa ristik

45. raps

46. Harilik pärn

47. Valge mesikas

48. söödagaleega

49. keerispea

50. pune