1 / 26

Viidumäe LKA – botaaniline kaitseala, looduslik “botaanikaaed”

Viidumäe LKA – botaaniline kaitseala, looduslik “botaanikaaed”. Kursus: Saaremaa Loodus Inge Vahter Saaremaa Ühisgümnaasium Kuressaare 2007. Viidumäe Looduskaitseala. Rajati 1957. a

brigid
Download Presentation

Viidumäe LKA – botaaniline kaitseala, looduslik “botaanikaaed”

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Viidumäe LKA –botaaniline kaitseala,looduslik “botaanikaaed” Kursus:Saaremaa Loodus Inge Vahter Saaremaa Ühisgümnaasium Kuressaare 2007

  2. Viidumäe Looduskaitseala • Rajati 1957. a • Põhieesmärgiks on kaitsealuste liikide, koosluste ja elupaikade ning kogu siinse mitmekesise loodusliku kompleksi kaitse • Pindala 1873 ha • Asub Lääne-Saaremaa kõrgustikul, nn Saaremaa selgrool • Kaitseala keskus Audakul asub Kuressaarest 28 km kaugusel

  3. Elustiku liigirikkus • 700 liiki soontaimi, mille seas on üle 60 Eestis liigina kaitse alla võetud haruldust • Üle 220 liigi samblikuliike • Üle 230 liigi samblaid • Ligi 300 liiki vetikaid • 660 liiki seeni • Üle 675 liigi suurliblikaid • 193 liiki ämblikke • 21 liiki sipelgaid jt. Viidumäe on koduks umbes kolmandikule Eestis kaitstavatest taimeliikidest • Palju reliktseid liike

  4. Liigirikkuse põhjused • Saaremaa vanim osa, mis hakkas ümbritsevast merest kerkima umbes 10 000 aastat tagasi • Pehme mereline kliima • Vahelduv reljeef – soodustab erinevusi kohalikes temperatuuri-, valgus-, mullastiku- ning niiskustingimustes • Muistse Antsülusjärve ranna-astang poolitab ala kaheks üsna järsult erinevaks osaks:astangust kõrgemal madalad rannavallid ja luited, astangust madalamal allikasood • Mitmed erinevad metsatüübid, reliktseks metsatüübiks on tamme lisandiga männik, ka laialehine lehtmets. Viidumäele on kõige omasemad palumännikud

  5. Viidumäe haruldused allikasoodes • Suuremaid allikaid üle 40 • Allikad pehmendavad talve ja jahutavad suve, luues niimoodi sobivaid elutingimusi mitmetele erinevate nõudmistega haruldastele taimedele • Kuulsaim taim on Saaremaa robirohi (Rhinathus osiliensis), mille leidis siit 1933. a kohalik botaanikahuviline arst Bernhard Saarsoo • Allikasood on Viidumäel botaaniliselt kõige huvitavamad kohad • Soode all on veidi üle 10% metsadest

  6. Viidumäe haruldused allikasoodes • Saaremaa robirohi (Rhinanthus osiliensis) on hilissuvine õitseja. Ta on endeemne taimeliik, mis arvatakse olevat välja kujunenud siinsetes looduslikes tingimustes ja seda kusagil mujal ei kasva Saaremaa robirohi

  7. Viidumäe haruldused allikasoodes • Lõhnav käoraamat (Gymnadenia odoratissima) onrahvapäraseltnimatatud ka lõhnavaks jeesuse käerohuks. Sedasorti lõhnu nagu lõhnaval käoraamatul nimetatakse aroomiks! Lõhnav käoraamat

  8. Viidumäe haruldused allikasoodes • Alpi võipätakas (Pinguicula alpina) on haruldane putuktoiduline taim, kes hakkab allikasoos õitsema maikuus Alpi võipätakas

  9. Viidumäe haruldused allikasoodes • Pääsusilm • Lemmelill • Tömbiõieline luga • Soo-neiuvaip • Soohiilakas • jt. käpalised ning muud taimed Pääsusilm

  10. Viidumäe haruldused - puisniidud • Hooldatud puisniitude pindala on umbes 10 ha • Kaua aastaid on hooldatud Mäepea ja Laasma puisniite • Hooldustööd: niitmine, võsaraie, puude - põõsaste kärpimine, harvendamine jne. • Puisniidud on Eesti liigirikkamad taimekooslused. Mäepea puisniidult on loendatud 67 erinevat liiki ruutmeetril Laasma puisniit

  11. Viidumäe haruldused - puisniidud • SÜG-i õpilased on käinud Viidumäe puisniite korrastamas juba üle kümne aasta • Peamisteks töödeks on olnud mahakukkunud okste kokkukorjamine ja nende põletamine ning metssigade poolt tuhnitud aukude silumine Kevadised korrastustööd

  12. Viidumäe haruldused - puisniidud • Selleks, et saaks suvel puisniitu korralikult niita on vaja kõik oksad eemaldada • Sageli on kokkukogutud oksad põletatud Mahakukkunud oksad põletatakse

  13. Viidumäe haruldused - puisniidud • Pärast puisniitude korrastamist on tavaliselt kaitseala juhataja Mari Reitalu meie õpilastele tänutäheks teinud õppekäigu kaitsealal • Paljud õpilased on tema juures saanud süvendatud teadmisi botaanikast Mari Reitalu õpilastega

  14. Viidumäe haruldused niitudel • Aas-karukell • Väikeseõieline hiirehernes • Must seahernes • Siberi võhumõõk • Käpalised – eriti puisniitudel • Kaunis kuldking • Kärbesõis • Valge tolmpea jt. • Palju erinevaid päevaliblikaid jne. Siberi võhumõõk

  15. Viidumäe metsade vanusest • Osa kaitseala territooriumist on kaetud üsna noore metsaga. Mälestus 1969. a 1. - 2. nov. ööl Saaremaa metsi laastanud tormist: torm murdis maha umbes 1/3 kaitsealal kasvanud metsadest. Tormist laastatud alad on metsastatud, kohati on märgata sammaldunud tüvesid maapinnal Viidu mets

  16. Viidumäe haruldused metsades Umbes 85% Viidumäest on kaetud metsaga Kuivi valgusküllaseid kasvukohti eelistavad: • Stepi päritoluga karvane lipphernes ja püstine hiirehernes • Mägi-naistepuna • Alpi ristik • Mets-õunapuu • Tuhkpihlakas Varjukamaid metsi eelistavad: • Luuderohi • Mets-aruhein • Varju-püsikluste • Karulauk • Vanades männikutes elab merikotkas • Lehtpuudel kasvab harilik kopsusamblik

  17. Viidumäe haruldused metsades • Valitsev puuliik on mänd Palju erinevaid metsatüüpe: • Nõmmemets • Pohla - mustika palumets • Kohati männi - tamme segamets (meil reliktne kooslus) • Laikudena esineb luuderohtu Luuderohi

  18. Viidumäe haruldused metsades • Astangust kõrgemal metsades on kõige haruldasem tuhkpihlakas • Ta on pärit Lääne -Euroopast • Peale Viidu metsadekasvab teda ka Sõrve - ja Tagamõisa poolsaartel Tuhkpihlakas

  19. Viidumäe haruldused soodes ja soometsades • Pruun sepsikas • Väiketarnad (raud-, ääris-, hirrs- ja vesihaljas tarn) • Elab sookurg, must-toonekurg, apteegikaan Apteegikaan

  20. Taimeliikide püsimise tagamine • Varjukate metsade ja allikasoode liigid – jälgida, et neid ei kahjustataks (roomav öövilge, ungrukold, harilik luuderohi, Saaremaa robirohi, alpi võipätakas, soohiilakas, Russovi sõrmkäpp jt.) • Peab ka kontrollima lähiümbruse kuivendussüsteemide mõju • Valgusnõudlikud liigid metsades – metsad võsast puhastada, häilusid laiendada, vanu metsateid lahti raiuda jne. (karulauk, vahelmine lõokannus jt.)

  21. Taimeliikide püsimajäämise tagamine • Valgusnõudlikud liigid puisniitudel – puisniite korrapäraselt hooldada; varisenud oksad korjata, võsast puhastada, niita, hein ära vedada jne. • Ja veel:Vajadusel piirata mõnede metsloomade arvukust, sest: • metskitsed näksivad karvast lipphernest, saaremaa robirohtu, harilikku porssa, tuhkpihlakaid, metsõunapuid • metssead tuhnivad toiduotsingutel käpaliste maa-aluseid osi

  22. Viidumäe haruldused. Liblikad • Viidumäe loodukaitseala on elupaigaks mitmele Eestis või kogu Euroopas haruldasele või ohustatud liblikaliigile:Euroopa Liidu loodusdirektiivi II lisa Suur-mosaiikliblikas Teelehe-mosaiikliblikasEesti Punase Raamatu ohustatud liigid Alpi-viirvaksik Vareskaera-aasasilmik • Igal aasatal leitakse siin kas Viidumäele või sageli ka kogu Eesti faunale mõni uus liblikaliik. Uute liikidena registreeriti esmakordselt Viidumäel näiteks alpi-viirvaksik ja tume-mõrsjaöölane • Kõrvuti paljude lõunapoolsematelt aladelt pärit haruldustega on siin tabatud ka põhjapoolse levilaga liike • Sageli kohatakse mitmeid lääne- ja lõunakaartest meile lendavaid rändliblikaid (admiral, ohakaliblikas jt.)

  23. Viidumäe haruldused. Liblikad • Liblikate liigirikkuse põhjused: • Väga palju erinevaid toidutaimi (osa neist mujal Eestis haruldased või puuduvad) • Pehme mereline kliima, läänepoolne saareline asukoht • Pikaajaline uurimine Tume-mõrsjaöölane

  24. Viidumäe metsade loomad • Suurulukid (põder, hirv, metssiga) • Väikekiskjad (metsnugis, mäger, rebane) • Linnud (merikotkas, karvasjalg-kakk, öösorr, õõnetuvi jt.) Metsnugis

  25. Kodune ülesanne • Leia lähemat informatsiooni ühe kaitsealuse taime kohta ja oska sellest rääkida • Praeguses Viidumäe keskuses Audakul oli kunagi haigla ühe tol ajal levinud haigetele. Millise haigusega inimesi seal raviti? Mida sa sellest haigusest veel teada said? • Kogu võimaluse korral mitmesugust materjali (ajalugu, asend, suurus, kliima, kaitsealused taimed jne.) Viidumäe looduskaitseala kohta • Lisa saadud materjalid oma Saaremaa Looduse õpimappi

  26. Kasutatud kirjandus • Viidumäe Looduskaitseala 2004. Viidumäe LKA administratsioon. Voldik. • Liblikad. 2002. Taust ja kirjandus Tõnu Talvi. Viidumäe LKA Administratsioon. Voldik. • Jüssi, F. 1976. Viidumäe. Kirjastus “Eesti Raamat”. Tallinn • Reitalu, M. 1997. Viidumäe Looduskaitseala. Kuidas elavad haruldased taimed. Eesti Loodus 8/9 • www.viidumae.ee

More Related