HOMÖOSTAAS INIMESEL

1. HOMÖOSTAAS INIMESEL Tallinna Lilleküla Gümnaasium Koostas: Kristel Mäekask

2. HOMÖOSTAAS Organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. • Energiabilanss • Hingamine • Vereringe • Eritamine • Termoregulatsioon

3. ENERGIABILANSS • Sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab või kaotab. • Energiabilanssi tuleks ideaalis hoida tasakaalus. • Kui me sööme liiga palju siis liigsed toitained säilitatakse tavaliseltrasvana. • Kui me sööme liiga vähe, lagundatakse keha varuaineid või isegi valke.

4. ENERGIABILANSI VALEM E= A+K+M+V+U+T Etoidu ja joogiga saadav energia Aainevahetus Kkasv Msoojuskiirgusena eralduv energia Vväljaheide Uuriin Ttöö mida tehakse

5. HINGAMINE • Gaasivahetus välisõhu ja kopsualveoolide vahel toimub tänu rindkere mahu muutusele. • Iga hingetõmbega uuendatakse umbes 1/10 kopsudes olevast õhust, mis võimaldab eemaldada venoossest verest CO2 ja suurendada vere O2 varusid. Hingamisgaaside sisaldus sissehingatavas ja väljahingatavas õhus:

6. Hingamissagedus • Hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO2 sisalduse järgi veres.

7. Sissehingamisel: • kontraheeruvad lihased tõstavad üles roided • diafragma kuppel lameneb ja rindkere suureneb • atmosfäärirõhk liigub kopsudesse • Väljahingamisel: • roided langetuvad • diafragma kumerdub • rindkere maht väheneb • kopsusisene rõhk tõuseb • osa kopsudes olevast õhust surutakse välja Gaasivahetus kopsude ja väliskeskkona vahel

8. hingetoru roided alveoolid diafragma Kopsude ehitus

9. Hingamise etapid: • Gaasivahetus kopsudes ehk väline hingamine -kopsukapillaarides olev veri rikastub hapnikuga ja annab ära süsinikdioksiidi (CO2). • 2. Gaaside difusioon alveoolide õhu ja vere vahel. • 3. Hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega. • 4.Gaaside difusioon kudede ja vere vahel. • 5.Sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes.

10. Hapnik kasutatakse kõrgmolekulaarsete toitainete bioloogilisel oksüdatsioonil organismi elutegevuseks. Vajalik energia transformeeritakse fosfaatühendite makroergilistesse sidemetesse (nt. ATP). Ainevahetuse lõpp-produktidena tekivad CO2 ja vesi.

11. Kopsud täidavad rindkere õõnt peaaegu täielikult. Kopsu katva kopsukelme ehk pleura ja rindkere seesmise pinna vahele jääb kapillaarne ruum nn pleuraõõs, mis on täidetud üliõhukese vedeliku kihiga (10 – 20 ml). Pleuraõõnes on negatiivne rõhk, mis süveneb sissehingamisel ja vähened väljahingamisel.

12. Pikaajaline suitsetamine või elamine suurlinnas põhjustab kopsukoe kahjustusi ja kopsude kärbumist. Kopsude tumenemist põhjustab tõrv ja tahm.

13. VERERINGE • Südame tööd mõjutab: • Hingamisgaaside sisaldus veres • Jäsemete liigutamine • Vererõhk (kõrge vererõhu puhul südame löögisagedus väheneb) • Adrenaliin - stressiseisundis olles suureneb neerupealiste poolt toodetava adrenaliini hulk. • Noradrenaliin tekitab viha. Vereringe

14. Adrenaliin aitab meid hoida erksana ja tegutsemisvalmis. • kiireneb südametöö, • hingamine, • higistamine. • Kui pinge langeb hormoonid lagunevad. • Adrenaliini vähenemine veres põhjustab õhtul väsimust. Sügava une ajal on adrenaliini tase kõige madalam.

15. VERESUHKUR Kui veres on glükoosi vähe oleme väsinud ja võime minestada. • Kõhunääre ehk pankreaseritab: • insuliini, mis annab maksale korralduse eraldada verest suhkur. • glükagooni, mis aktiviseerib hormoonid, mis hakkavad glükogeeni lagundama. • Koos reguleerivad vere glükoosi sialdust.

16. rakud kasutavad elutegevuseks glükoosi veresuhkru sisalduse langetamine pankreas eritab insuliini maks talletab glükoosi HOMÖOSTAAS veresuhkru sisalduse tõstmine pankreas eritab glükagooni maks lagundab glükogeeni

17. Glükoos satub verre: • Toidus sisalduvate süsivesikutega • Varuaine glükogeeni lagundamisel • Glükoosi sünteesimisel mittesüsivesikutest (nälgimisel) • Glükoosi saab nt taimsetest toitudest tärklise ja tselluloosi (inimene ei suuda seedida) kujul ning lihast glükogeeni kaudu. Nii inimesed, kui loomad saavad glükoosi peamiselt toidust.

18. Suhkruhaigus Suhkruhaigus ehk diabeet on põhjustatud kõhunäärme insuliini tootmise puudulikkusest. • Suhkruhaigus võib põhjustada: • Verevarustusehäireid • Silmade kahjustusi • Neerude kahjustusi • Infarkt (süda), insult (aju) • Normaalne veresuhkru tase on 3,5-5,5 mmol/l.  • Testi oma teadmisi suhkruhaiguse kohta

19. MAKSA ÜLESANDED Toodab sappi, mis lagundab rasvu väikesteks tilkadeks. Sapp koguneb sapipõide. Toodabverevalke, mis osalevad vere hüübimisel (albumiin; fibrinogeen), loote punaste vereliblede tootmine. Talletab varuaineid: vitamiinid (A; B), suhkruvarud (glükogeen). Lagundab kahjulikke aineid nagu alkohol ja keemilised toidulisandid. maks Lagundab üleliigseid aminohappeid ja hormoone

20. Maksahaigused: Maksapõletik ehk A-hepatiit Maksapõletiku korral satub sapp sageli verre ja sealt edasi uriini. Selle tagajärjel muutuvad nahk ja silmavalged kollaseks. Maksatsirroos ehk maksa sidekoestumine Alkoholi ja keemiliste toidulisandite liigsel tarbimisel võivad maksarakud hukkuda.

21. Kasutatud materjal: • http://www.oup.co.uk/oxed/children/oise/pictures/humans/lungs/ • http://www.glencoe.com/sec/science/webquest/content/images/lungs.jpg • http://mediabyran.kib.ki.se/projects/cns/atlas/images/Medulla.jpg • http://northernimages.com/webgallery/mammals/medium/WAD06_9730.jpg • http://english.people.com.cn/200605/26/images/cat.jpg • http://medimages.healthopedia.com/large/lungs.jpg • http://wappingersschools.org/RCK/staff/teacherhp/johnson/visualvocab/CellRespiration.jpg • http://ernaehrung.coop.ch/tipps/_img/img_main_diabetes.jpg • http://www.inimene.ee/pages.php3/06?haigus=747&text_type=2#S%FCmptomid%20ehk%20avaldumine%3Ca%20name%3D%22S%FCmptomid_ehk_avaldumine%22%3E%3C%2Fa%3E • http://www.healthynj.org/dis-con/diabetes/main.htm