190 likes | 204 Views
Kognitsiooniprobleemide ennetusest. Tiina Tambaum TLÜ Eesti demograafia keskus. Tiina Tambaum TLÜ Eesti demograafia keskus haridusgerontoloog. Uurimishuvid: vanemaealiste õppimine, põlvkondade vaheline koostöö, vanemate meeste sotsiaalne kaasatus, diskrimineerimine vanuse alusel.
E N D
Kognitsiooniprobleemideennetusest Tiina Tambaum TLÜ Eesti demograafia keskus
Tiina Tambaum TLÜ Eesti demograafia keskus haridusgerontoloog Uurimishuvid: vanemaealiste õppimine, põlvkondade vaheline koostöö, vanemate meeste sotsiaalne kaasatus, diskrimineerimine vanuse alusel
Äksi kogukonna üheöö näitus Muuseumiööl 2018 „Öös on pidu“: „Õ ja Ä põlvkonna äkslaste ägedad ehted“
Kui juba perearst küsib, siis järelikult on tähtis Mis muret teeb? Mõõdame vererõhku. Las ma kuulan südant ja kopse. Kuidas magate? Mis rohud praegu peal on? …
Patsient tuleb kontrolli. Perearst küsib temalt ainult ühe küsimuse: _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ ?
Patsient tuleb kontrolli. Perearst küsib temalt ainult ühe küsimuse: KUIPALJUTELIIGUTE?
Liikumise ime Vlog „Vananemine algajatele“ episood 4: https://www.youtube.com/watch?v=n1gpSIAxypU
Närvekõditav finiš https://www.facebook.com/ageuk/videos/1514619735229162/ 90+ tippsport
Kellel ja miks toimub neurogenees? Mis parandab kahjustunud ajurakke? 1998 tõestati, et täiskasvanud inimese aju suudab toota uusi rakke. Neurogenees sõltub ajurakkude kasutamisest. Neurogenees ei ole vanade rakkude taastumine. Selline võime on inimesele antud selleks, et ... On ainult üks tegevus, millel on võime parandada kahjustunud ajurakke – liikumine. Staudinger, U. M. (2017). Staying Society. How “new ageing” will change our lives. Population Europe Discussion Paper Series, 6, 13–17.Kessler, E.-M. & Staudinger, U. M. (2007): Intergenerational Potential: Effects of Social Interaction Between Older Adults and Adolescents. Psychology and Aging 22(4): 690- 704.Cohen, G. D. 2006. The MatureMind: The Positive Power of theAgingBrain. Basic Books, New York
Tõestatud on põhjuslik seos pensionile mineku ja kognitiivsete võimete languse vahel (Bonsang, Adam & Perelman, 2012)
Tõestatud on põhjuslik seos pensionile mineku ja kognitiivsete võimete languse vahel (Bonsang, Adam & Perelman, 2012) Aidata saab õppimine, suhtlemine ja liikumine
Vanemas eas õppimise mõju Suureneb inimese kontrollitunne elu üle (Ryff 1989). Paraneb subjektiivne heaolu (Siegrist & Wahrendorf 2009; Jenkins & Mostafa 2012). Õppimine takistab lühiajalise mälu probleemide süvenemist (Cohen 2006). Informaalne õpe (rahuldustpakkuv, tulemuslik sotsiaalne aktiivsus) vähendab depressiivsuse sümptomeid (Croezen et al. 2013). Aitab säilitada ja isegi paranadakognitiivset võimekust (Adamet al., 2007; Aichberger, et al., 2010; Schneider, 2003) .
Miks ei taha areneda?Keskkond ei toetaKeegi ei motiveeri • Inimene tegutseb vanuse kasvades rohkem autopiloodi peal. • Miks automaatsed protsessid avalduvad: • inimene hoidub tegutsemast strateegiliselt kaalutleval viisil, • on toimunud motivatsioonimuutus, • elukogemus segab: suurenenud on asjade olemuse kohane teadmine
Põlvkondadevahelist koostööd tuleb kunstlikult ellu kutsuda Turvatunne on madal või häiritud (vaimne konstruktsioon) Usaldamatus võõraste nähtuste suhtes, rahulole-matus moodsa eluviisi suhtes Vähene sotsiaalne kaasatus, inimene tõmbub omaette, Inimene ei arene, ei saa uusi teadmisi, ei loo uue ja vana vahel seoseid Findsen & Formosa, 2011
Särts – töövihik täiskasvanud lastele üheskoos lahendamiseks oma vanade vanematega jaanuar 2019aprill 2019 september 2019
https://vabatahtlikud.ee/sotsiaal/ Piloot: Viljandimaa, Pärnumaa, Hiiumaa, Harjumaa, Lääne-Virumaa, Võru- ja Põlvamaa
Haridus-gerontoloog soovitab: Rääkige, kui palju liigute? Millal pidasite sõbraga sisuka vestluse? Anamnees