1 / 15

Valitsussuhted ja ettevõtlus

Valitsussuhted ja ettevõtlus. Ekspordiakadeemia, 30.03.11. Lähtekohad. Lähtekoht: igasugune ettevõtlus sõltub väga suures osas avaliku sektori tegevusest On ettevõtlusharusid, kus valitsuse mõju on märkimisväärne Partnerluses ja suhtlemisel avaliku sektoriga võiks olla pikaajaline plaan.

caelan
Download Presentation

Valitsussuhted ja ettevõtlus

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Valitsussuhted ja ettevõtlus Ekspordiakadeemia, 30.03.11

  2. Lähtekohad • Lähtekoht: igasugune ettevõtlus sõltub väga suures osas avaliku sektori tegevusest • On ettevõtlusharusid, kus valitsuse mõju on märkimisväärne • Partnerluses ja suhtlemisel avaliku sektoriga võiks olla pikaajaline plaan

  3. Valitsuse ja avaliku sektori mõjutamine kui turunduse alaliik Sest et: • Valitsus ja omavalitsused otsustavad mängureeglid, järelikult turundatakse endale sobivaid reegleid • Tarbijad vajavad turundust, otsustajad vajavad lobiste-mõjutajaid Ainult, et: • “Valitsusturundus” peab arvestama legitiimsusnõuetega (erahuvid vs avalikud huvid) - See on väga reglementeeritud tegevus (kirjutatud või kirjutamata kujul)

  4. “Hea lobby on astelpaju kasvatamine, mida oleks tulnud alustada neli aastat tagasi ” Micheal Shea Valitsussuhted Valitsussuhted- huvirühmade strateegilised ja taktikalised võimalused otsustajate mõjutamiseks • Suhted otsustajatega-aktuaalsus, suhtepõhisus, teadmistepõhisus • Muudatused regulatiivses keskkonnas- tegutse avalikult, legaalselt, fokuseeritult, ratsionaalselt • Avaliku poliitika keskkonna seire • Kogukonna-ja korporatiivsuhted

  5. Klassikalised lobbyvaldkonnad Valdkonnad, mis oluliselt sõltuvad regulatsioonidest (ca 50 % ja enam sektori käibest): • Ravimid ja tervishoid • Energeetika • Finantsteenused • Pahetööstused • Toiduainetööstus • Põllumajandus-kalandus

  6. Valitsussuhete professionaali põhiülesanded: • - konkureerivate huvide ja mõjutate kaardistamine • - liitlaste ja oponentide leidmine • - koalitsioonide ja alliansside loomine • töö rohujuuretasandil erinevate kogukondade ja meiega sarnaseid huve omavate rühmade kaasamisega • NB1! Reeglina ei ole otsustajaks mitte eksklusiivselt poliitikud, vaid olulisel määral ametnikkond • NB2!Oluline on mõista poliitika kujunemise seaduspärasusi

  7. Probleemi tajumine/ defineerimine Probleemi tõusmine valitsuse päevakorda Formuleerimine Legitimeerimine Rahastamine Elluviimine Hindamine Tagasiside ja korrigeerimine/ peatamine Poliitika kujundamise staadiumid

  8. Valitsussuhted kui professionaalne teenus. Kokkuvõte • 1860ndad President Grant • Ameerika mõistes vana tööstusharu. Iga-aastane käive sadades miljardites, USAs fenomenina 1860. aastatest, Föderaalne lobiseadus alates 1949 • Euroopas reguleeritus väga erineval tasemel • Eestis võrdlemisi uus tegevusharu - katnud on klassikaline PR, in-house inimesed+kõik tunnevad kõiki

  9. Valitsussuhete eeltöö- powermapping e Kes on Kes? • Kes on seadusandja või ministeeriumite tasandil meie toetajad? • Kes on vaenlased? Miks on nad meie vastu ja mida me nende kohta teame? • Millised välised huvigrupid aktiivselt oponeerivad või on huvitatud statusquo säilimisest? • Kes on meie liitlased? Kuivõrd teadlikud nad on? • Keda suudame veel endaga kaasata, et võita? • Iga tegevuse puhul, jätkusuutliku lobby ülalhoidmise aluseks on sisuline veenvus. Taustatöö, uuringud, argumentatsioon. 9

  10. Kaardista sihtmärgid “Ühed”Sinu sõbrad. Ära võta nende toetust iseenesestmõistetavalt “Kahed”Tähtsamad kui ühed. Hoia enda lähedal “Kolmed” Sinu põhilised sihtmärgid “Neljad”Ebatõenäolised, aga teoreetilised võimalikud liitlased. Ei pruugi aktiivselt meid oponeerida, kui neid õigesti kohelda. “Viied”Nende toetust me ei saa, tõenäoliselt võivad nad meie vastu olla – aga suhtume ka nendesse reserveeritult, aupaklikult – järgmises võitluses võivad nemad olla „kahed“ või „kolmed“ 10

  11. Meil kõigil on oma huvid, sh otsustajatel • Keda nende poliitilises lähiruumis suudame mõjutada? • Kui mõjutatavad, tundlikud on nad oma praeguses positsioonis? • Mida nende poliitilised oponendid arvavad meie teemast? • Mida nad tahavad? • Mida nad kardavad? 11

  12. KOKKUVÕTE • Ole oma huvide osas otsekohene. Erinevate osaliste eeltingimus kõneluse alustamiseks on läbipaistvus. • Osale põhiprotsessis pidevalt, sõltumata probleemide olemasolust. Kõige lihtsam on poliitikat mõjutada algfaasis – aga sama oluline lõpuni kaasas olla. • Tee endale selgeks otsustusprotsess, seadusandlik protsess ja selle tehnilised üksikasjad – nii oskad õigeid argumente kasutada õigel ajal ja õigetes etappides • Mõtle poliitiliselt. Defineeri poliitilise argumendi fookus, ,osaliste väärtused ja huvid ning potentsiaalne vundament konsensuse ehitamiseks (ühisosa)

  13. KOKKUVÕTE 5. Sõltumatu, teaduslikuna aktsepteeritav tõestusmaterjal on meie poliitkultuuris edu oluline nurgakivi. 6. Oma horisondil peab kogu aeg pidama oma tegelikku auditooriumi. Kasu on, kui algusest peale olete endale seadnud realistlikud eesmärgid (võivad olla eskaleeritud), mis teeb strateegia muutustele väliskeskkonnas avatumaks 7. Pead tõesti tundma kõiki oma probleemvaldkonna inimesi, aga fookus hoia otsustajate ja oluliste mõjuagentidega suhtlemiseks. 8. Võrgustikepõhise ühiskonna tähendus siinses kontekstis on, et töö liitlaste ja koalitsioonide loomisega on kriitiline. Ka ad hoc ja teema-spetsiifilised koalitsioonid.

  14. 9. Digitaalne informatsioon jõuab igale poole, otsustajate, tema abilisteni, seotud isikuteni. 10. Oska hinnata erinevusi poliitilistes kultuuris ja otsustusprotsessides. See kehtib ka Eesti erinevate võimutasandite kohta. Poliitiku otsuseprotsessis on hoopis teistsugused modaalsused, kui tippametnikul või spetsialistil või mõnel kollegiaalsel otsustusorganil. 11. Peaaegu kunagi ei saavuta tahetut 100%. Kompromissikunst, sh läbirääkimisstrateegiad on olulised, aga see on juba hoopis teine teema. Kui alla 100% lahendus ei rahulda, siis enamasti pole õigustatud selle ettevõtmine.

More Related