ERINOORSOOTÖÖ

1. ERINOORSOOTÖÖ KRISTEL TAMM

2. KURSUSE PLAAN • Auditoorsed tunnid – loengud, seminarid, filmid • Iseseisev töö – uurimustöö “Noored ja nende vaba aeg” “Eestis teostatud noorsootööprojektid”

3. Kursuse eesmärk • Anda ülevaade erinoorsootöö erinevatest külgedest ja vaatenurkadest, tutvustada kaasaegseid võimalusi erinoorsootöö tegemiseks Eestis ja rahvusvahelisel tasemel • Igaüks peaks enda jaoks leidma kursuse lõpuks erinoorsootöö osa, mis teda huvitab

4. Mõisted Sotsiaaltöö on toimetulekuraskustega isikute probleemide ennetamine, leevendamine ja lahendamine nii üksikisiku, perekonna, sotsiaalse grupi ehk riskirühma, kogukonna, omavalitsuse kui ühiskonna tasandil. (TÜ erialakirjeldus)

5. Mõisted • Noorsootöö on noortele tingimuste loomine arendavaks tegevuseks, mis võimaldab neil vaba tahte alusel perekonna-, tasemekoolituse- ja tööväliselt tegutseda. (Noorsootöö seadus)

6. Mõisted Erinoorsootöö on riskioludes elavatele ja/või probleemkäitumisega noortele arengueelduste loomine noorte võimete ja oskuste aktiviseerimise ning motivatsiooni suurendamise kaudu. (Noorsootöö strateegia 2007-2013)

7. Mõisted Eripedagoogika on pedagoogika pedagoogiliste erivajadustega lastele.

8. Mõisted • Erivajadustega noor Eesti Vabariigi seadustes nähakse erivajadustega noorte all: • puuetega inimesed, puuetega lapsed, eriabi vajavad inimesed, kasvatuse eritingimusi vajavad lapsed, psüühikahäirega ja tervisehäirega õpilased, kasvatusraskustega õpilased, alaealised õigusrikkujad, lapsinvaliidid.

9. Mõisted • Lastekaitsekontseptsioonis ja muudes strateegilistes dokumentides on erivajadusega noor: koolikohustust mittetäitvad lapsed, hariduslik erivajadus, käitumisprobleemidega laps, noor, eriolukordades lapsed, vanemliku hoolitsuseta lapsed, toimetulekuraskustega lapsed, riskioludes elavad lapsed, erivajadustega õppurid, riskirühma kuuluvad lapsed-noored.

10. Mõisted Käitumishäirele on iseloomulik korduv ja püsiv düssotsiaalne, agressiivne või delikventne käitumine. Käitumishäire diagnoos eeldab püsivat käitumismudelit mitte üksikuid juhtumeid. Käitumishäired on sageli seotud hülgava psühhosotsiaalse ümbrusega, kaasaarvatud mitterahuldavad perekonnasuhtes ja ebaõnnestumised koolis. Sagedamini esineb poistel.

11. Mõisted • Psühholoog on teadlane ("teoreetik") ja/või nõustaja ("praktik"), kes uurib • ja/või õpetab psühholoogiat või praktiseerib psühholoogilise nõustajana.

12. Mõisted • Psühhiaater on arst, kes on saanud väljaõppe psühhiaatriaspetsialistina. • Psühhiaatria on meditsiiniline eriala, mis hõlmab psüühilisi haigusi. • Psühhiaatria on põimunud paljude teiste erialadega, sealhulgas • neuroloogia, psühholoogia ja farmakoloogiaga.

13. Mõisted Psühhoterapeut on psühholoog, psühhiaater või nõustaja, kes valdab ühte või mõnda psühhoteraapia tehnikat.

14. Mõisted • Noorsootöötaja töö eesmärgiks on noortele tingimuste loomine arendavaks tegevuseks vaba tahte alusel perekonna-, tasemekoolituse- ja tööväliselt. Noorsootöötaja loob oma tööga mitteformaalse õppimise keskkonna, mis toetab noorte isiklikku arengut, sotsialiseerumist ja kujunemist ühiskonna hästi toimetulevateks liikmeteks.

15. Noorsootöö valdkonnad • Erinoorsootöö • Huviharidus ja huvitegevus • Noorte teavitamine • Noorte nõustamine • Noorsoouuringud • Noorsootööplaan e koolitus • Tervistav ja arendav puhkus • Töökasvatus • Rahvusvaheline noorsootöö • Noorte osalus

16. ERINOORSOOTÖÖ Erinoorsootöö on noorsootöö valdkond, mis loob riskioludes elava(te) ja/või sotsiaalselt hälbiva käitumisega noor(t)e kasvamis- ja arengueeldused, aktiivistades noor(t)e võimeid ja oskusi ning suurendades motivatsiooni. • Erinoorsootööd tehakse koos noore, tema perekonna, avaliku ja kolmanda sektoriga.

17. ERINOORSOOTÖÖD saab jaotada: • Rühmategevusteks • Individuaalseks lähenemiseks • Tänavatöö, mobiilne noorsootöö • Internetipõhine noorsootöö

18. Erinoorsootöös kasutatakse noorsootöö, aga ka eripedagoogika ja sotsiaalpedagoogika meetodeid.

19. Erinoorsootöö sihtrühma moodustavad noored, kelle osalusvõimalused ühiskonnaelus on piiratud eelkõige majandusliku ja/või sotsiaalse aspekti tõttu.

20. Erinoorsootöö • võib taotleda kriminaalpreventiivseid eesmärke.

21. Erinoorsootöö projektid • võivad sisaldada tänavatööd – sihtrühm on peamiselt tänavalapsed ja lapsed tänaval. (Noorsootöö kontseptsioon)

22. Individuaaltöö • Konkreetne tugi noorele • Noorsootöötaja ülesandeks on: • Noorega kohtumine kokkulepitud ajal • Võita noore usaldus • Tutvuda tema minevikuga ja tulevikuplaanidega • Vajadusel aidata noort võtta ühendust kas lastekaitsega, sotsiaalosakonnaga, politseiga, jne • Aidata leida noorel vajalik info internetist

23. RÜHMATÖÖ, GRUPITÖÖ • Tegeletakse noortega väikestes rühmades, näiteks korraldatakse mõni temaatiline õhtu, vestlusring, iganädalased kokkusaamised rühmaga, jne • Võib ka olla probleemsete noorte laager, näiteks nädala aega sõjaväeosas (projekt “Astume edasi” Harjumaal)

24. Tänavatöö • käiakse reede- laupäeva õhtuti noorte kohtumispaikades nn imbutakse gruppi, suheldakse noortega nii probleemsetest kui ka mitteprobleemsetest asjadest

25. Internetipõhine töö • Nõustatakse anonüümseid noori • Teavitatakse, jagatakse infot • Noorteportaal NIP : http://www.nip.ee/page/313/310 Rajaleidja: http://www.rajaleidja.ee/

26. Erinoorsootöö sihtrühm: • Õigusrikkujad (esmased ja korduvad) • Sõltuvusainete tarvitajad (illegaalsed ja legaalsed uimastid) • HIV positiivsed ja AIDS-i haiged • Koolikeskkonnast põhjustatud probleemid (koolist väljalangejad jne) (ENTK)

27. Erinoorsootöö riskioludes elavatele ja/või probleemkäitumisega noortele arengueelduste loomine noorte võimete ja oskuste aktiviseerimise ning motivatsiooni suurendamise kaudu. Erinoorsootöö on tihedalt seotud kuriteoennetusega.

28. Erinoorsootöös keskendutakse noortevaldkonnas toimiva koostöövõrgustiku sisulise tegevuse mitmekesistamisele, avatud noortekeskuste arendamisele ning noortes eitava suhtumise arendamisele sõltuvusainetesse. Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakond koordineerib nii erinoorsootööd kui ka noorsootööst, kui ka kriminaal-, narko- jms hälbiva käitumise preventsiooni Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala läbiva teemana. (Haridus- ja Teadusministeerium)

29. Peamisteks alaealistega tehtava kriminaalpreventiivse töö koordineerijaks on alaealise • mõjutusvahendite seaduse alusel moodustatud maakondade ja kohalike omavalitsuste • ning linnaosavalitsuste alaealiste komisjonid . Nende pädevuses on alaealiste • õiguserikkumiste asjade arutamine, et leida just konkreetsele alaealisele sobiv • mõjutusvahend – hoiatusest kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli • suunamiseni.

30. Omavalitsused tegelevad kuritegevuse ennetamisega veel läbi mitmesuguste korrakaitse-, sotsiaal-, laste ja hoolekande, haridus-, kultuuri-, spordikomisjonide jt. Paljudes maakondades on loodud uimastiennetamise nõukogud ja kuritegude ennetamise komisjonid.

31. Noorsootöö strateegia2006-2013 • Meede 7: noorte õigusrikkumiste, sh korduvrikkumiste ennetamisele suunatud programmide ja projektide arendamine ja rakendamine • Meede 8: sõltuvus- ja teiste riskikäitumist soodustavate ainete tarbimise ennetamine • Meede 9: probleemkäitumise põhjuste-alase teadlikkuse tõstmine ja sekkumismehhanismide kavandamine ning rakendamine.

32. Mõisted • Alaealise poolt toimepandud seadusvastaseid tegusid nimetatakse süütegudeks

33. Mõisted Väärteod- • väärtegu on KarS või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. • Alla 14 a materjalid saadetakse alaealiste komisjoni • Teod: tubakatoodete kasutamine või omamine, alkoholi tarvitamine, avaliku korra rikkumine, esmane vargus, isiku solvamine, sõimamine

34. Mõisted Kuriteod- • kuritegu on KarS sätestatud süütegu mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus. • 14-18 a puhul otsustab prokurör, kas materjalid saadetakse alaealiste komisjoni. • Teod: korduv vargus, vargus grupis, avaliku korra raske rikkumine, peksmine, löömine.

35. Alaealine kelle puhul, alaealise komisjon saab määrata mõjutusvahendid (AMVS) § 1: • Lõige 2 • p1) nooremana kui neljateistaastasena toime pannud karistusseadustikus ettenähtud kuriteokoosseisule vastava õigusvastase teo; • p2) nooremana kui neljateistaastasena toime pannud karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärteokoosseisule vastava õigusvastase teo;

36. Alaealine kelle puhul, alaealise komisjon saab määrata mõjutusvahendid (AMVS) § 1: • p3) neljateist- kuni kaheksateistaastasena toime pannud karistusseadustikus ettenähtud kuriteo, kuid prokurör või kohus on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust või karistusseadustiku §-s 87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata ja kriminaalmenetlus on tema suhtes lõpetatud;

37. Alaealine kelle puhul, alaealise komisjon saab määrata mõjutusvahendid (AMVS) § 1: • p 4) neljateist- kuni kaheksateistaastasena toime pannud karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärteo, kuid kohtuväline menetleja on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust kohaldamata, või kohus on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust või karistusseadustiku §-s 87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata ja väärteomenetlus on tema suhtes lõpetatud;

38. Alaealine kelle puhul, alaealise komisjon saab määrata mõjutusvahendid (AMVS) § 1: • lõige 3 • p1) ei täida koolikohustust tulenevalt Eesti Vabariigi haridusseaduse §-st 8; • p2) tarvitab alkohoolset jooki, narkootilist või psühhotroopset ainet.

39. Mõjutusvahendi eesmärk on kaasabi osutamine alaealise õigusrikkuja resotsialiseerimisele ning alaealise võimalike edasiste õigusrikkumiste ennetamine.

40. Alaealisele võib kohaldada ühte või mitut järgmistest mõjutusvahenditest: • 1) hoiatus; • 2) koolikorralduslikud mõjutusvahendid; • 3) vestlusele suunamine psühholoogi, narkoloogi, sotsiaaltöötaja või muu spetsialisti juurde; • 4) lepitamine;

41. Alaealisele võib kohaldada ühte või mitut järgmistest mõjutusvahenditest: • 5) kohustus elada vanema, kasuvanema, eestkostja või perekonnas hooldaja juures või asenduskodus; • 6)üldkasulik töö; • 7) käendus; • 8) noorte- või sotsiaalprogrammides või rehabilitatsiooniteenuses või ravikuurides osalemine; • 9) kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine. (Alaealise mõjutusvahendite seadus)

42. 1. Hoiatus. • Olenevalt asjaoludest (toimepandud teost ja lapse isikust) võib alaealist kas ainult hoiatada, viidates sellele, et järgmisel korral kohaldatakse rangemaid mõjutusvahendeid. Samuti võib hoiatusega liita teisi mõjutusvahendeid.

43. 2. • Koolikorralduslike mõjutusvahendite all tuleb mõista alaealise suunamist põhiharidust omandavate kasvatusraskustega õpilastele moodustatud klassi või pikapäevarühma.

44. 3. Alaealiste komisjoni poolt määratud spetsialisti juurde vestlusele suunamise korral peab komisjoni otsuses olema märgitud, millise spetsialisti juurde on alaealine vestlusele suunatud. Selle mõjutusvahendi kohaldamisel lähtutakse rohkem lapse isikust kui toimepandud teost. Vestluses püütakse kindlaks teha, millist abi laps vajab. Osa laste puhul on vaja selgusele jõuda selles, milline õppevorm talle sobib. Paljud lapsed vajavad vaimse tervise toetamist, mõned jälle tavalist tervisekontrolli. Mõni laps vajab lihtsalt täiskasvanud inimest, kelle juures käia oma murede ja probleemidega. Vastavalt vajadusele suunatakse laps vestlusele kas narkoloogi, psühholoogi, psühhiaatri, sotsiaaltöötaja, lastekaitsetöötaja või mõne muu spetsialisti juurde. Spetsialisti juurde vestlusele suunamine annab võimaluse alustada lapsele isikliku võrgustiku kujundamisega.

45. 4. Lepitamine on mõjutusvahend, mille kohaldamisel otsitakse erapooletu nõustaja abiga kokkulepet alaealise õigusrikkuja väärteo tagajärjel tekkinud kahjude korvamiseks tema enda initsiatiivil. Lepitaja peab olema vastava ettevalmistuse saanud erapooletu isik. Lepitamine loetakse toimunuks, kui asjaosalised (õigusrikkuja ja õigusrikkumise läbi kannatanu) saavutavad mõlemaid rahuldava kokkuleppe õigusrikkumisega tekitatud kahjude korvamiseks. Lepitamise lahendiks võib olla õigusrikkumisega tekitatud kahju hüvitamisest loobumine, õigusrikkumisega tekitatud kahju hüvitamine, alaealise õiguserikkuja poolt üldkasuliku töö tegemine või muu lahend, mis ei ole määruses sätestatud (Lepitamise kord 1998). Lepituse eesmärk on selles, et alaealine õigusrikkuja mõistaks ja tunnetaks oma süüd ning et tekkinud olukorrale leitakse lahendus koos.

46. 5. Alaealise kohustus elada vanema, kasuvanema või eestkostja juures või lastekodus on mõjutusvahend, mida võib kohaldada siis, kui on kindlaks tehtud, et nimetatud isikute juures on alaealisele tagatud korralikud kasvamis- ning arengutingimused. Selle kohustuse määramisel tuleb arvestada ka nende isikute valmisolekut mõjutusvahendi kohaldamiseks.

47. 6. Üldkasulik töö on kasvatusliku iseloomuga mõjutusvahend, mida võib kohaldada alaealisele tööst või õppimisest vabal ajal. Alaealine rakendatakse üldkasulikule tööle üksnes tema nõusolekul. 13- kuni 18-aastasele alaealisele võib määrata üldkasulikku tööd kuni 50 tundi kolme kuu jooksul ja alla 13-aastasele alaealisele kuni 10 tundi ühe kuu jooksul. Üldkasulike tööde loetelu on kindlaks määratud Vabariigi Valitsuse määrusega. Üldkasuliku töö tegemise käigus saab alaealine sotsiaalseid kogemusi, areneb tema enesedistsipliin ja ta omandab ka elementaarseid tööoskusi.

48. 7. Käendus on mõjutusvahend, mille kohaldamise eesmärk on kontrollida alaealise käitumist ning abistada teda, et ära hoida uute õigusrikkumiste toimepanemist. Käendajaks võib olla käendatava perekonnaliige, sugulane või isik, kellel on alaealise suhtes kasvatuslik mõju. Käendust võib määrata kuni kuueks kuuks.

49. 8. Kui alaealine suunatakse osalema noorteprogrammis, tuleb arvestada tema võimeid ja soovi ning programmi toimumise kohta. Eesmärgiks on õpetada alaealist teadlikult sisustama oma vaba aega. Osalemine sotsiaalprogrammis on mõjutusvahend, mille kaudu toimub alaealise psühhosotsiaalne abistamine ja tema käitumise korrigeerimine.

50. Osalemine ravikuuris on mõjutusvahend, millega aidatakse kaasa alaealise vabanemisele alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine sõltuvusest ja tema tervise taastumisele. Ravikuur viiakse läbi kas tervishoiuasutuses või ambulatoorselt ja sellega peab tegelema vastava ettevalmistusega spetsialist AMVS sätestab, et ravikuurile suunamist saab kohaldada juhul, kui alaealise küsimust arutatakse komisjonis seoses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisega.