Sotsioloogia

1. Sotsioloogia Liina Käär liina@tostamaa.ee

2. Mis on sotsioloogia? • Sotsioloogia on suhteliselt noor teadusharu • Sotsioloogia tegeleb igapäevase eluolu uurimisega – omaenda perspektiivist lähtudes • Sotsioloogia püüab uurida, mis on nn “üldtuntud tõdede” taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne

3. Mis on sotsioloogia? • Sotsioloogia eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Kuidas ja mil moel nad seda teevad? • Ja siis? Mis ma selle teadmisega peale peaksin hakkama?

4. Sotsioloogia defineerimine Sotsioloogia defineerimiseks on väljatöötatud sadu erinevaid definitsioone, kuid eelkõige uuritakse inimeste käitumist, nende kogemusi ning seda kuidas nad oma kogemusi tõlgendavad. Sotsioloogia on inimgruppide ja sotsiaalse elu süstemaatiline uurimine modernsetes ühiskondades. (Browne, 2005)

5. Sotsioloogia defineerimine Sotsioloogia on üks paljudest omavahel seotud olevatest sotsiaalteadustest, mille kõigi eesmärgiks on uurida inimese käitumist. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast (seltsilist), teatud koosluse ja ühiskonna liiget (Aimre) Sotsioloogia on teadus, mis selgitab sotsiaalseid suhteid. (Richardson)

6. Mis on sotsioloogia? Mõiste sotsioloogia: • Võttis esmakordselt kasutusele prantsuse filosoof Auguste Comte • Socius (ladina k.) – kaaslane, kellegagi koos • Logos (kreeka k.) – mõistus, millegi uurimine

7. Sotsioloogia juured ja kujunemine teaduseks • Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi • Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis aastaid stabiilsena – olles mõnes piirkonnas äärmiselt kõrge ning teises tunduvalt madalam • Tekkis küsimus, et kui enesetapp on äärmiselt isiklik asi, siis kuidas saab see ühiskonniti niipalju erineda ja samas selles ühiskonnas stabiilsena püsida? Inimesed on individuaalselt erinevad. • Hakati uurima teisigi näitajaid: mõrvad, vargused, vägistamised jms. – ilmnesid samad iseärasused

8. Sotsioloogia juured ja kujunemine teaduseks • Algselt nimetati uut teadust “moraalseks statistikaks” – belgia astronoom Adolphe Quetelet ja prantsuse jurist Andre Michel Guerry. • Quetelet – mõiste “keskmine inimene” ning esimene, kes hakkas uurima suitsiidi põhjuseid väljaspool indiviidi • Henry Morselli – variatsioon ja kasvamine • Emile Durkheim (1897) “Suicide” Sotsiaalsete põhjuste avastamine inimkäitumise mõjutajatena lõi uue teaduse ehk sotsioloogia.

9. Mis on sotsioloogia? Ameerika sotsioloogi Alex Inkeles’i uurimus 1965 “Mis on sotsioloogia?” – 24 õpiku põhjal • Sotsioloogia olemus • Isiksuse sotsialiseerumine • Kultuur ja sotsiaalne struktuur • Grupid ja grupeeringud • Kastid, kihid ja klassid • Rassid ja rahvastikuprobleemid • Sotsiaalsed muutused • Institutsioonid

10. Sotsiaalsed institutsioonid • Sotsiaalsed institutsioonid on teatud eluvaldkonda puudutavad sotsiaalse elu korraldused, mis puudutavad kõik ühiskondi. • Perekond kui institutsioon – reeglid abiellumise, lastesaamise kohta, vanemate eest hoolitsemine jms • Haridus kui institutsioon – kes saavad haridust, milliseid teadmisi ja kes edastavad jms • Institutsioonid moodustavad ühiskonna sotsiaalse struktuuri.

11. Sotsiaalsed faktid Sotsiaalsed faktid on kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Emile Durkheim: “Sotsiaalsed faktid on sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi.” Durkheimi järgi on sotsiaalseid fakte võimalik teaduslikult uurida.

12. Sotsioloogia: sotsiaalsed institutsioonid ja sotsiaalsed faktid Sündimus Perekond Sotsiaalne stratifikatsioon Religioon Majandus Tervis Poliitika Haridus Globaliseeru- mine Kuri- tegevus Hälve ja Sotsiaalsed normid Kultuur Sotsialiseeru- mine

13. Sotsioloogiline kujutlus Ameerika autor C. Wright Mills (1916 – 1962): sotsioloogiline kujutlus (1959). Mõiste “sotsioloogiline kujutlus” põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluste erinevusel Isiklik kogemus – eraasjad, millega iga inimene igapäevaelus kokku puutub Ühiskondlik kogemus – faktorid, mida indiviid ise kontrollida ei saa, kuid mis mõjutavad tema igapäevast elu Sotsioloogiline kujutlus tähendab oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid neid mõjutavaid makroprotsesse.

14. Sotsioloogiline kujutlus Sotsioloogid uurivad, kuidas isiklikud probleemid muutuvad ühiskondlikeks probleemideks, kuidas muutuvad ühiskondlike probleemide definitsioonid ja määratlused erinevates gruppides.

15. Sotsioloogiline kujutlus • Sotsioloogia õppimine eeldab asjade nägemist laiemas kontekstis • Nt tassi kohvi joomine: • Rituaal - Sümboolne tähendus • Personaalne – seltskondlik (sotsiaalne) • Kohvi kui legaalne narkootikum, stimulant Lääne kultuuris • Rahvusvaheline kaubandus, sotsiaalsed ja majanduslikud suhted erinevate riikide vahel • Viitab ajaloolistele sotsiaalsetele ja majanduslikele suhetele • Elustiili valikud – millist kohvi juua - globaliseerumine

16. Sotsioloogide uurimisobjektid Mitmed erinevad võimalused: • Uurida indiviide • Uurida konkreetseid gruppe • Uurida sotsiaalseid fakte ja nende põhjal teha järeldusi Mikrosotsioloogia Makrosotsioloogia

17. Mikrosotsioloogia • Mikrosotsioloogia uurib eelkõige inimeste omavahelist suhtlemist, kuidas me üksteist oma käitumisega mõjutame • Peamised interaktsiooniteooriad: • Sümboolne interaktsionism • Vahetusteooriad • Interaktsiooniteooriate puhul toetuvad sotsioloogid kahele võtmepunktile: • Saamise ja andmise kontseptsioon • Saamine ja andmine saab toimuda vaid teiste inimestega

18. Peamised uurimisküsimused: • Kuidas toimub inimeste omavaheline interaktsioon ehk suhtlemine? • Mida soovitakse saada ning mida ollakse selle eest valmis andma? • Mikrosotsioloogid püüavad selgitada millised on interaktsioonist tekkivad korrapärasused ja käitumismustrid? Mis seda mõjutab ning millistel tingimustel muutuvad? • Näiteks kui varem küsiti naise eest nt Egiptuses kaameleid, siis millistel tingimustel muutub pruudi lunaraha – kaamelite arv või pruudilunana antav üldse?

19. Sümboolne interaktsioon Sümboolne interaktsioon: kuidas inimesed mõistavad oma maailma, mõjutavad üksteist ja määratlevad seda, kes nad on ja mida nad ühiskonnas teevad? Sümboolne interaktsionism hõlmab sotsiaalelu kaht olulist joont: • Inimesed mõtlevad ja suhtlevad teineteisega sümbolite abil, mille tähendusi pidevalt kujundatakse; • Inimesed peavad oma sotsiaalsest loomusest lähtuvalt elama ühiskonnas gruppides. Sümboolse interaktsionismi paradigma juurde käib mõistmine, et sotsiaalse korra reeglid muutuvad pidevalt, inimesed ei reageeri lihtsalt ühiskonna muutustele, vaid ka ise kujundavad aktiivselt asetleidvaid muutuseid ja sellest tulenevaid reegleid. Kõik need tulenevad inimeste vastastikusest suhtlemisest

20. Dramaturgiline lähenemine • Erving Goffman – elu on teatrietendus, kus sotsiaalset vastastikust mõju vaadeldakse nagu osade etendamine teatris • Iga inimene etendab iga päev erinevaid rolle, millel on erinev publik ning erinev tagasiside • Inimeste elu ja kontaktid on täis draamat

21. Makroteooriad: Strukturaal-funktsionalism • Põhihuviks on suhted sotsiaalse tegelikkuse kahe tasandi: terviku (ühiskond, mingi grupp) ja selle osade (sotsiaalse tegevuse valdkonnad, grupi liikmed) vahel • Millised mehhanismid reguleerivad terviku ja selle osade omavahelisi suhteid? • Tervik on edukas, kui püsib pikema ajaperioodi jooksul.

22. Strukturaal-funktsionalism • Uurib sotsiaalseid institutsioone ehk perekonda, haridust, religiooni jm ning kuidas iga selline sotsiaalse elu sfäär aitab kaasa ühiskonna kui terviku säilimisele? • Talcott Parsons (1902 – 1979) ameerika sotsioloog: • Sotsiaalne süsteem – tervik, mis koosneb omavahel seotud osadest ning millest igaüks täidab olulist rolli ühiskonna säilitamiseks • Osad on omavahel seotud sidemetega • Oluline on idee, et iga gruppi või ühiskonda hoiab koos harmoonia või tasakaal struktuuri osade vahel • Grupisisene väärtuskonsenses ehk grupiliikmetel on ühised eesmärgid eesmärkide ja nende saavutamise osas. Väärtused–ühised arusaamad heast ja soovitavast

23. Konfliktiteooria • Keskendub korratusele, kokkuleppe puudumisele ja avalikule vaenulikkusele indiviidide ja gruppide vahel ühiskonnas, harmoonia puudumine süsteemi ja tema osade vahel; • Võitlus võimu ja ressursside pärast ühiskonnas on normaalne nähtus • Sotsiaalsed struktuurid on ebapüsivad

24. Konfliktiteooria Konfliktiteoreetilisest vaatekohast lähtudes uurivad teadlased: • Ühiskonnas tekkivaid pingekoldeid erineva võimuhulgaga inimeste ja gruppide vahel; • Konfliktide kontrollimise tehnikaid; • Viise, kuidas võimu omavad ühiskonnaliikmed säilitavad ja suurendavad oma mõju sotsiaalse elu eri valdkondade üle, sh valitsevad ideed ja väärtused. Sotsiaalne kord tuleneb ebavõrdset võimu omavate jõudude omavahelisest võitlusest. Kehtivad selle reeglid, kelle võim parasjagu kehtib ühiskonnas.

25. Nimetatakse sageli sotsioloogia rajajaks – “sotsioloogia isa”. Lõi mõiste sotsioloogia, et eristada enda vaateid teiste omadest. Positivismi looja. Isidore Auguste Marie Francois Xavier Comte (1798 – 1857)

26. Auguste Comte Comte “kolme astme” seadus, mille kohaselt peab iga kujunev teadvus läbima kolm astet: • Teoloogiline – mõtted on kujundatud religioossete ideede poolt; ühiskond on jumala tahte väljendus • Metafüüsiline – ühiskonda nähti looduslikul, loomulikul moel, kadunud oli üleloomulikkus, müstika • Positiivne – ühiskonda uuritakse ja määratletakse läbi teaduslike uurimismeetodite

27. Teoloogiline mõtlemine: • Fetišism ehk nõidus – iga asi on hingestatud ja käitub nagu inimene • Polüteism ehk palju jumalaid omav – iga valdkonna üle valitseb oma jumal, jumala tahe selgitamaks teatud nähtusi • Monoteism ehk ainus – üks jumal, kelle tahtest lähtuvalt on kogu elu korraldatud

28. Metafüüsiline mõtlemine: • Nähtusi seletatakse millegi kaudu, mida ei saa kogeda, nt aisting tekkimine on seotud mateeriaga, asja omadus on seotud tema olemusega. • Võrreldes teoloogilisega abstraktsem, üldised seaduspärasused

29. Positivistlik mõtlemine: • Lähtutakse tegelikkusest, mis on konkreetselt olemas • Ülesandeks on avastada seaduspärasusi ja nende põhjal sündmusi ette näha

30. Auguste Comte 4

31. Emile Durkheim (1858 – 1917) • Funktsionalist • Sotsioloogia kui akadeemilise distsipliini looja • Esimene sotsioloogia ajakiri “Annee Sociologie” • Sotsiaalsed faktid • Solidaarsus

32. Emile Durkheim Durkheim jagab ühiskonnad kaheks: • 1) traditsioonilised ühiskonnad – individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile. See solidaarsus saab kasvada ainult isiksuse vähenemise arvelt. So mehhaaniline solidaarsus.

33. Emile Durkheim • 2) kaasaegsed ühiskonnad – inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus. Kuigi indiviididel on vähe ühist, sõltuvad nad üksteisest siiski rohkem kui mehhaanilise solidaarsuse korral. Sõltuvuse tõttu tekib orgaaniline solidaarsus. Ühiseid uskumusi on vähem.

34. Karl Marx (1818 – 1883) • Sotsialismi (kommunismi) teooria looja • Konfliktiparadigma looja • Põhimõisted – proletariaat, kodanlus, klassivõitlus, revolutsioon

35. Karl Marx sotsioloogina • Marxi töödes 3 suurt panust ühiskonnateooriasse: • Ühiskonna orgaaniline terviklikkus: seoste otsimine erinevate ühiskonnaelu sektorite vahel • Majandusliku sektori suhteline tähtsus: tootmisvahendid ja tootmisviisid, ühiskonna erinevad formatsioonid • Konflikti roll ajaloo kujundamisel: pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja proletariaadi vahel

36. Karl Marx sotsioloogina • Kapitalism ja klassivõitlus: Majanduses 2 kategooriat: 1) tootlikud jõud - inimene ja kapital; 2) tootmissuhted - omandisuhted. Tekib kaks klassi: 1) kodanlus - tootmisvahendite omaja; 2) proletariaat - ei oma tootmisvahendeid. Need klassid konfliktsete huvidega.

37. Karl Marx sotsioloogina • Lähtudes omandijaotusest eksisteerivad järgmised tootmisviisid: • 1) ürgkogukondlik - primitiivsed vahendid ühiskasutuses; • 2) orjanduslik • 3) feodaalne - keskaegne Euroopa kuni 19.saj; • 4) kapitalistlik

38. Karl Marx sotsioloogina • Kommunistlik - eraomand kaob, tootmis-vahendid riigi omad. • Revolutsiooni toimumise tingimused: 1) kapitalismilt kommunismi saab minna ainult kapitalistlikult arenenud riik; 2) revolutsioon peab toimuma kõikides kapitalistlikes riikides üheaegselt.

39. Karl Marx sotsioloogina • Majandussuhete mõju kultuurile: Klassiühiskondades valitsevad alati valitseva klassi ideed Religioonist – see on oopium rahvale

40. Max Weber (1864 – 1920) • Üks tuntumaid ja kuulsamaid kaasaegse sotsioloogia teadlasi ja rajajaid • Lisaks veel tunnustatud filosoof, politoloog, majandusteadlane

41. Max Weber • Sotsioloogia eesmärgiks on fikseerida inimkäitumise subjektiivne mõte, st peab mõistma motiive, käitumise põhjuseid. Kui käitumisel puudub subjektiivne mõte, siis sotsioloog seda ei uuri • Keskenduda tuleb tegevusele, mitte sotsiaalsetele struktuuridele

42. Max Weber • Olulised on inimeste väärtused ja ideed • Ühiskonna struktuurid on formeerunud vastastikku mõjutavate käitumisaktide tulemusena • Religioonide uurimine ja võrdlus – seosed kapitalismiga

43. Max Weber • Mõistmine – võime kujutleda maailma sellisena, nagu seda võiksid näha teised inimesed ning mõista protsesse, mille kaudu inimesed mõtestavad seda, mis nendega juhtub • Sotsiaalset tegelikkust tuleb mõista nende seisukohalt, kes seda ise kogevad

44. Max Weber Sotsiaalse tegevuse ideaal-tüübid: • sihiratsionaalne tegevus – ratsionaalset eesmärki taotletakse ratsionaalsete vahenditega. Põhilised märksõnad on: edu, saavutus, kasu. • väärtusratsionaalne tegevus – so käitumine, mille määravad ära teatud olulised väärtused ühiskonnas.

45. Max Weber Eesmärk ei pruugi olla inimesele kasulik või ratsionaalne, nt lunastuse saamine, kuid kasutatakse ratsionaalseid vahendeid, nt askeesi. • 3) Afektiivne ehk emotsionaalne tegevus – tegevuse aluseks hetkeline tunde-ja/või emotsionaalne seisund. • 4) traditsiooniline tegevus – tegevuse aluseks sissejuurdunud harjumus.

46. Max Weber • Ideaalne tüüp - loogiliselt kujundatud mõiste; võimaldab esitada uuritava sotsiaalse elemendi põhijooni. Selles mõistes püütakse välja tuua uuritava sotsiaalse elemendi tüüpilised jooned. See pole uurimise põhieesmärk, vaid aitab selgitada üldiseid reegleid.

47. Max Weber • Ideaalne tüüp sisaldab endas omadusi sotsiaalse institutsiooni kohta, mis on tervik ja mida ei mõjuta ükski teine institutsioon, eesmärk või huvid. Ideaalne tüüp ei kirjelda kunagi konkreetset reaalsust, vaid annab aluse, millega reaalsust võrrelda.