KIRITIGU Arianta arbustorium

1. KIRITIGUArianta arbustorium Kerda Ledis Stats. Kela II 4.03.2008

2. Üldiselt ▪ Teod kuuluvad limuste hulka, keda kutsutakse ka molluskiteks. ▪ Limuste hulka kuuluvad lisaks tigudele veel karbid ja peajalgsed.

3. Välisehitus ▪ Kõige silmapaistvam on teo keha kaitsev õhuke, lubiainega tugevdatud koonusjas koda. Koda on tumepruun, kaetud heledate (kollakate) tähnidega ning tavaliselt ühe tumepruuni vöödiga. Koda kaitseb külma, kuuma ja rünnakute eest. ▪ Kojast sirutuvad välja lihaseline jalg ja kombitsatega pea, mille pikemate kombitsate otsas on silmad.

4. Kiriteost ▪ Juhtivateks meelteks kompimis- ja maitsmismeel ▪ Erituselundiks on neer. ▪ Hingab kopsudega. ▪ Vereringe on avatud, vere paneb liikuma süda.

5. Sigimine ▪ Kiritigu on liitsuguline. Tema kehas on ainult üks sugunääre, milles valmivad nii seemne- kui munarakud. ▪ Teod liibuvad kokku, vahetavad seemnerakke ja hoiavad neid erilises seemnehoidlas. ▪ Munad asetab kiritigu mulda, kust mõne aja pärast kooruvad noored kiriteod.

6. Elupaik ja toitumine ▪ Kiritigu elab niisketes, lopsaka taimestikuga aladel: leht- ja segametsades, parkides, aedades, surnuaedades. ▪ Kiritigu levib enamasti inimeste kaasabil koos mulla ja taimedega ning kohaneb uue elupaigaga tavaliselt kiiresti ning väga edukalt. ▪ Eestis on ta tuntud aiakahjurina. ▪ Teod söövad paljusid põllu- ja aiataimi ning vilju, ei põlga ka surnud taimset materjali, seeni ja surnud loomi.

7. Tigude tähtsus looduses ▪ Teod moodustavad ühe lüli looduse aineringes – töötavad ümber suure osa taimsest massist ja on ise toiduks paljudele loomaliikidele. Tigusid söövad ka inimesed.

8. Kiriteo sugulased ▪ Kiriteoga sarnaneb enamik maismaal elavaid kojaga tigusid. ▪ Suurim neist on viinamäetigu, kes on ka ainuke Eestis looduskaitse all olev teoliik.

9. Huvitavat ▪ Euroopas kasutati tigusid toiduks juba antiikkultuuri ajal. Kristluse levikuga Euroopas rändas toiduks rohkem tarvitatav liik viinamäetigu (eelkõige tänu oma suurusele) benediktlaste ja tsitertslaste vahendusel meie vanavanavanaisade ajal ka Eestisse. Ta on võõrsilt toodud ja meile jäänudki. Tema päriskodu asub viinamarjaaedades, sellepärast tal niisugune nimigi. Söödavuse ja maitseomadustelt ei jää viinamäetigudele alla ka meil enam levinud liik, nagu kiritigu. ▪ Välismaal on teod tuntud kui hõrgutava delikatessina.

10. Kasutatud kirjandus ▪ Bioloogia põhikoolile II (s.a). Külastatud 4.märtsil, 2008, aadressil http://www.avita.ee/pdf/bio8klassile-IIosa110-113.pdf ▪ Karro, H. Tüütu kahjur kõlbab süüa. Külastatud 3.märtsil, 2008, aadressil http://www.terviseleht.ee/200017/17_tigu.php?gallup=tulemused ▪ Metspalu, L. (2000). Mida teha tigudega? Külastatud 3.märtsil, 2008, aadressil http://www.aiandus.ee/art_loe.php?id=9 ▪ Veegen, A. Suured teod. Külastatud 4.märtsil, 2008, aadressil http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9709/teod.html ▪ Kokassaar, U., Martin, M. & Toom, M. (1998). Bioloogia VIII klassile. Tallinn: Avita, 74 – 76.

11. Kasutatud kirjandus (pildid) ▪http://www.hot.ee/habib/images/tigu.jpg ▪http://static1.nagi.ee/i/p/47/69/01964769ef1c5b_m.jpg ▪http://www.loodusemees.ee/pildipank.asp?otsingutekst=990424aa012&otsingunupp.x=11&otsingunupp.y=2 ▪http://www.ilm.ee/~uploader/loodus/?leht=art0706kiritigu ▪http://www.seepia.org/html/seepia1/seepia/images/seepia1cut.jpg ▪http://www.looduskalender.ee/pildid/art0611kaladeaastaringsiiasoogilaud1.jpg