Rahvas

1. Rahvas Leif Kalev Avaliku õiguse magistrikursus

2. Rahvas • Rahvas e. elanikkond on riigi alal alaliselt või ajutiselt elav või viibiv inimeste kogum, mille üle kehtib selle riigi võim. • Kaasaegsed riigid on rahvusriigid. • Mõiste rahvas põhitähendused: • etnograafiline (kultuur või veresugulus) • poliitiline

3. Vähemused e. minoriteedid • Põhirahva kõrval. Eesti: ajaloolised vähemusrahvused ja uued rahvusvähemused • ÜRO: rahvusvähemus on rühm inimesi, kelle arv on väiksem riigi elanike enamusest: • arvuline vähemus • mittedomineeriv positsioon ühiskonnas • riigi kodakondsus • etniline, usuline või keeleline eripära • solidaarsustunne

4. Rahvas poliitilises tähenduses • Riigi kodanikud • Välismaalased • teiste riikide kodanikud (diplomaatilise puutumatusega ja ilma) • kodakondsuseta isikud Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule mitmeid õigusi (valimised, hüved jt.), asetades talle ka kohustusi riigi suhtes (sõjaväeteenistus, maksud jt.).

5. Kodakondsuse alused Rahva õigusliku režiimi, sh kodakondsuse aluste kehtestamine kuulub riigi suveräänsete õiguste hulka. Vs maailmakodanikud, EL-i kodakondsus. Kodakondsuse tekkimine: • sünd (juriidilise fakti alusel) • kodakondsusse võtmine e. naturalisatsioon (õigusliku toimingu alusel) Kodakondsuse muutmine, kodakondsusest lahkumine ja topeltkodakondsuse võimalus on reguleeritud siseriikliku õigusega ja erineb riigiti.

6. Välismaalased • Diplomaatiline puutumatus on riigi või rahvusvahelise organisatsiooni esindajatel. Asukohariigi kodanikuõigusi neil pole, küll on sageli diplomaadi eesõigused • Teiste riikide immuniteedita kodanikel ja tavaliselt ka kodakondsuseta isikutel pole asukohariigis poliitilisi põhiõigusi (valimised, rahvahääletused jne), ent nad alluvad asukohariigi jurisdiktsioonile ja kasutavad kõiki tsiviilõigusi. Eriseisundis on pagulased e. põgenikud • Ühtne rahvusvaheline praktika puudub

7. Avalik võim • Sõltumatu riigi õigus ja võime teostada takistamatult oma vabalt moodustatud riigiorganite süsteemi abil seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu. Põhineb riigi autoriteedil ja riiklikul sunnil. • Avaliku võimu organisatsiooniks on riigi süsteem, mille moodustavad riigiaparaat (esmased elemendid) ja teised organisatsioonid (teisased elemendid).

8. Riigi tegelik sõltumatus • Tegelikult iseseisev ning vabalt moodustatud võimu organisatsioon (seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim) • Ühtne ja toimiv, iseseisvalt loodud õigussüsteem, riigi tahe on üldkohustuslik ja tagatakse mitteallumise puhul lõppastmes riikliku sunni jõuga (ultima ratio põhimõte) • Oma tegevuses sisuliselt iseseisev avalike teenistujate (riik ja KOV) korpus ning erilised institutsioonid • Vaid selle riigi kontrollitav riigikassa (maksud, eelarve)

9. Riigiaparaat Riigi süsteemi esmased elemendid: • seadusandliku riigivõimu organid (parlament) • riigipea, valdavalt täidesaatev organ, üldjuhul ainuisikuline (president, kuningas), aga ka kollegiaalne (presidentuur) • täidesaatva riigivõimu organ: valitsus • õigus- e. justiitsorganid

10. Riigi süsteemi teisased osad • I rühm: kohalikud omavalitsused, riigikaitseühendused, kultuuromavalitsused, kutseala omavalitsused, kirikuomavalitsused • II rühm: poliitilised organisatsioonid (korporatiivsed; erakonnad) • III rühm: muud organisatsioonid (korporatiivsed; tulunduslikud ja mittetulunduslikud)

11. Korporatiivne ühendus Kindla süsteemse sisekorralduse ning ideoloogiaga ühendus kindla eesmärgi saavutamiseks. Ideoloogia alused on mitmekesised. Põhitunnused: • kindel liikmeskond • oma põhiürik (statuudiakt, nt põhikiri) • oma autonoomsed juhtimisstruktuurid • oma kassa (isemajandamine)

12. Seisundi sätestamine Riigi süsteemi esmased ja teisased elemendid ning nende seisund (staatus) on konstitueeritud riigi põhiseaduslikes aktides ning teistes õigusaktides. Seisundi sätestamisel reguleeritakse riigi süsteemi elementide: • juriidiline laad: suhe rahvaga ja kuhu element paigutub riigi süsteemis, elementide omavahelised suhted ja seosed, teostatava võimu iseloom ja ulatus • pädevus: ülesanded, õigused, kohustused, vastutus • struktuur: kuidas ja millise põhimõtte kohaselt on üles ehitatud institutsiooni sisekorraldus

13. Inimesed riigi süsteemis • Institutsioonid on abstraktsioon, mis ei toimi ilma inimeste tegevuseta. • Riigi süsteemi tervikuna, aga ka iga institutsiooni eraldi teenindab või töötab selle koosseisus avaliku teenistuse korpus ehk avalikud teenistujad. • Sarnaselt iga institutsiooniga on ka igal avalikul teenistujal oma eriline juriidiline laad ning pädevus. Õiguslikud raamid Eestis: avaliku teenistuse seadus ja ametijuhendid.

14. Riikide tekkimise alused • Algne ehk originaalne tekkimine (koloniseerimine): riigi tekkimine nn tühjal maal. Pole vaja täielikku inimtühjust, piisab formaaljuriidilisest alusest, kui ükski riik ei tunnista oma jurisdiktsiooni laienemist antud alale või ei esita muid pretensioone. • Teisene e. tuletuslik e. derivatiivne tekkimine: uue riigi teke varem teisele riigile kuulunud maa-alal: • eraldumine emariigist • emariigi lagunemine (dismembratio) • liitumine (diffusio): unitaarriik muutub liitriigiks

15. Riikide lõppemise alused • Faktiline lõppemine: • füüsiline hävimine (loodusjõudude poolt, teoreetiline) • äravõitmine e. vallutamine (debellatio) • jaotamine (teiste riikide poolt) • lagunemine (dismembratio) • Juriidiline lõppemine: • liitumine: senine riik kaob vabatahtlikult iseseisva subjektina (devolutsioon: unitaarriik muutub liitriigiks) • allaheitmine e. alistumine: suveräänne riik tunnustab teise riigi ülemvõimu, sellesse inkorporeerudes • loovutamine e. tsessioon: riik loovutab osa oma alast

16. Mitte- ja poolriikide tüüpe • „Assotsieerunud riik” (USA), meretagune departemang (Prantsusmaa), autonoomne vabariik või piirkond (Venemaa), sisemise omavalitsusega koloonia (Briti) • Asumaa e. koloonia, kroonikoloonia; asundus (settlement) • Protektoraat vm. kaitsealune riik • Dominioon • ÜRO mandaatalad: • A-mandaat (arenenud) • B-mandaat (vähearenenud suured) • C-mandaat (vähearenenud väikesed) • Kujuteldavad riigid ja nn maksuparadiisid

17. Riigi tunnustamine • Rahvusvahelise õiguse subjekti ühepoolne tahteavaldus, millega määratletakse mõne teise toimija subjektiseisund rahvusvahelises õiguses • Konstitutiivne teooria: uue riigi loob tunnustamine, faktiline iseseisvumine ei oma tähendust • Deklaratiivne teooria: riigid tunnustavad juba tekkinud olukorda • De facto (toimijana) vs de iure (lõplik) tunnustamine

18. Tunnustamise tasandeid • Eeltunnustamine (premature recognition): toimija ei tarvitse täita kõiki rahvusvahelise õiguse nõudmisi • Kaudne tunnustamine (implied recognition): loetakse välja käitumisest, nt osalemine rahvusvahelisel konverentsil • Tingimuslik tunnustamine (conditional recognition) • Kollektiivne tunnustamine (collective recognition) • Tunnustamise (de facto) tagasivõtmine (withdrawal of) • Mittetunnustamine (non-recognition): Stimsoni doktriin • Valitsuse tunnustamine (vs riigi tunnustamine): tõhusa kontrolli doktriin (tõhus haldus, kestus, elanike alluvus)

19. Tunnustamise õiguslik mõju • Rahvusvahelise tasandi tagajärjed: üldiselt on riigi poliitiline olemasolu ja kohustus järgida rahvusvahelist õigust sõltumatu tunnustamisest teiste riikide poolt • Tagajärjed teise riigi sees: tunnustatud riik võib esitada kaebuse teise riigi kohtule ning teatud juhtudel omada immuniteeti. Samuti tekkib riigil õigusjärgluse puhul omandiõigus eelkäija varale

20. Riigi õigusjärglus • Õigusjärglus: õiguste ja kohustuste üleminek ühe riigi asendumisel teisega teatud alal • Rahvusvaheliste lepingute suhtes • Vara, arhiivide ja võlgade suhtes • Järjepidevus (kontinuiteet): riigi õigussubjektsuse püsivus. Piiratud järjepidevus: taastamine e. restitutsioon teoreetilise järjepidevuse alusel (pagulasvalitsused jm.) Osalt moraalne, osalt sisaldub õigusjärgluses

21. Lepingute õigusjärglus • 1978 rahvusvaheliste lepingute õigusjärgluse Viini konventsioon • Territoriaalküsimusi korraldavad lepingud jäävad üldjuhul kehtima • Inimõiguste alased rahvusvahelised lepingud jäävad üldjuhul kehtima • Mitmepoolsete e. multilateraalsete lepingute siduvus pole kohustuslik, uus riik võib ise valida • Kahepoolsete e. multilateraalsete lepingute kehtivus on kõige nõrgem • Sageli seatakse varasemate lepingute tunnistamine uue riigi tunnustamise eeltingimuseks

22. Muu õigusjärglus • 1983 vara, võlgade ja arhiivide õigusjärgluse Viini konventsioon • Põhimõtteliselt läheb õigusjärglasele üle kogu ja ainult konventsiooni kohane riigivara, st vara, mis on siseriikliku õiguse kohaselt riigi omandis • Praktikas lahendatakse vara üleminek tavaliselt lepinguga • Kõik riigi arhiivid, st dokumendid, mündi-, foto-, filmi- jm. kogud jt., tuleb anda üle õigusjärglasele, st. uuele riigile • Riigi võlad: konventsiooni kohaselt riigi õigusjärglus ei mõjuta kreeditoride õigusi ja kohustusi, ühtset praktikat ei ole • Õigusjärglus rahvusvaheliste ühenduste liikmelisuses sõltub peamiselt antud ühenduse liikmelisustingimustest

23. Rahvas Leif Kalev Avaliku õiguse magistrikursus

24. Kodakondsuse mõiste • Kodakondsus on isiku ja riigi vaheline poliitiline ning õiguslik side, mille kaudu määratakse vastastikused õigused ja kohustused • Kodakondsus tähendab isiku kuulumist riigiks organiseerunud ühiskonda ja allumist seal kehtivale õiguskorrale • Riigiti on kodakondsusel mõneti erinev sisu (õiguste ja kohustuste ulatus)

25. Riigi ja inimese suhete mudelid

26. Kodanikud kui riigi rahvas • Modernse riigi kolm alustala: • maa-ala • rahvas • sõltumatu (suveräänne) avalik võim • Rahvas on muude riigi algetega lahutamatult seotud elukoha, jurisdiktsiooni, lojaalsuse jm kaudu. Valdavalt, ent mitte kõikjal ka etnilisuse kaudu – rahvusriik, community of fate • Riigi rahvas ja kodanikkond peavad kattuma, välja arvatud üksikud erandid (diplomaadid). Rahva hulka mittesobijad, mittekodanikud, otsigu oma kohta mujalt (väljaarvamine)

27. Kodakondsuse põhitegurid • Kodaniku ja riigi vastastikune tihe side • Mõlemapoolsed õigused ja kohustused • Enumeratiivne, fikseeritud inimring, pass • Vastastikune lojaalsusnõue • Välistab teised sama tasandi sidemed • Seotud riigivõimu suveräänsuse käsitlusega ja riigi põhjendusega kodanike kaitsja ja ühiselu hõlbustajana

28. Avaliku võimu ja rahva seosed

29. Kodakondsuse sisustamine

30. Õhuke ja sügav kodakondsus

31. „Hea kodanik”, Eesti 2003 (a) • tunnetab oma kohta maailmas ja teiste inimeste seas ning mõistab, et elusolendid on asjadest tähtsamad • aitab lähedasi ja võõraid ning toetab nõrgemaid • astub välja ebaõigluse ja vägivalla vastu • teeb tööd ja õpib kogu elu • austab oma riiki ja selle tähtpäevi, tunneb põhiseadust ja õigussüsteemi ning täidab seadust ka väikestes asjades

32. „Hea kodanik”, Eesti 2003 (b) • tunneb huvi ühiskonnas toimuva vastu, on poliitiliselt teadlik, ilmutab kodanikuaktiivsust ega pea end tähtsusetuks inimeseks • austab inimväärikust, võrdõiguslikkust ja teiste õigust olla erinev • hoiab loodust, mõtleb ka teistele elusolenditele ja järeltulevatele põlvedele • tunneb ajalugu ning austab oma ja teiste rahvaste kultuuri • on aus, lahke, sõbralik ja peab lugu heast naljast

33. Eesti kodaniku eriõigused • Ühtegi Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata või takistada Eestisse asumast (§ 36) • Ühtegi Eesti kodanikku ei tohi välisriigile välja anda, välja arvatud rahvusvahelistes lepingutes sätestatud tingimustel ja korras vabariigi valitsuse otsusel (§ 36) • Ainult Eesti kodanikud võivad kuuluda poliitilistesse erakondadesse (§ 48) • Teovõimeline Eesti kodanik, kes on saanud 18 aastat vanaks, saab õiguse osaleda Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel (§ 57, 60)

34. Näiteid Eesti kodanikele reserveeritud ametikohtadest • President, õiguskantsler, riigikogu liikmed, presidendi valimiskogu liikmed • Ülikooli või rakenduskõrgkooli rektorid, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikud • Riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikud, valla- ja linnasekretärid • Politsei-, piirivalve- ja kaitseväeteenistujad • Kohtunikud, prokurörid, kohtutäiturid, notarid, advokaadid (osaliselt avatud EL-i kodanikele) • Eesti Panga president ja nõukogu liikmed, Eesti Raadio ja Televisiooni nõukogu liikmed

35. Eesti kodaniku erikohustused • Eesti kodanik peab olema ustav põhiseaduslikule korrale ja kaitsma Eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu, võib ta osutada omaalgatuslikku vastupanu. (§ 54) • Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras.Usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keelduja on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse seaduses ettenähtud korras. (§ 124)

36. Kodakondsuse andmine • Ius sanguinis e. vereõigus (Saksa jt) – kodakondsus vere või päritolu kaudu: • Isa on kodanik • Vähemalt üks vanematest on kodanik • Kuulumine rahvusriigi põhirahvusesse • Ius soli e. maaõigus (ÜK, Prantsusmaa jt) – kodakondsus sünnikoha alusel: • Riigis sündinud teadmata vanematega laps • Ükskõik missugune riigis sündinud laps • Segapõhimõte (Eesti): nii kodanike lapsed kui maa-alal sündinud • Abielu – iseeneslikult või teatamismenetlusega

37. Kodakondsuse muutumine • Eelmisest kodakondsusest lahkumine ja uude kodakondsusse astumine • Naturaliseerimine (avaldusmenetlus, automaatne, nt abiellumise, lapsendamise jm peresündmuste tõttu) • Aukodanikuks võtmine • Opteerimine (valikuvõimalus nt täisealisuse, abiellumise, maa-ala ülemineku korral) • Reintegratsioon (lihtsustatud taastamismenetlus endistele kodanikele) • Kodakondsuse äravõtmine (nt valeandmed)

38. Naturalisatsiooninõuded • Vanus vähemalt 15 aastat, viibimine Eestis alalise elamisloa alusel vähemalt 5 aastat enne ja 1 aasta pärast kodakondsustaotluse sisseandmist • Eesti keele (kuulamine, rääkimine, lugemine, kirjutamine), põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmine • Enda ja ülalpeetavate toimetuleku tagava pideva seadusliku sissetuleku omamine • Ustavus Eesti riigile, vanne: „Taotledes Eesti kodakondsust, tõotan olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale”

39. Inimese kodakondsusolekud • Kodakondsus: • asukohariigi • teise riigi • Kaksik- või mitmikkodakondsus: • seaduslik • ebaseaduslik • Kodakondsusetus: • alaline elamisluba • ajutine elamisluba • riigita isikud • põgenikud?

40. Inimese olekud elanikuna 1 • Alaline elanik: • kodanik • püsiva elamisloaga või elamis- ja tööloaga teise riigi kodanik või kodakondsusetu • ebaseaduslik elanik (illegaal) • Ajutine elanik: • ajutise elamisloaga või elamis- ja tööloaga teise riigi kodanik või kodakondsusetu • teise riigi või rahvusvahelise institutsiooni esindaja: diplomaatiline puutumatus (immuniteet) • sõjaväebaasi, okupatsioonigarnisoni vms elanik • põgenik: teise riigi kodanik või kodakondsuseta

41. Inimese olekud elanikuna 2 • Mitteelanik riigi maa-alal: • turist • ametlikul külastusel (visiidil) olev isik • läbisõitval laeval, lennukil vm vahendil viibija • ebaseaduslik läbirändaja, sh põgenik ja salakaubavedaja • riigivõimu vastu võitleva rühmituse liige

42. Mitmikkodakondsus väljakutsena • Ajalooline ülevaade: soovimatusest sobitamiseni • Eesti vastuolulisus mitmikkodakondsuse reguleerimisel • Mitmikkodakondsuse keeld kodakondsuse seaduses • Õigusliku realiseerimise mehhanismide ebapiisav väljaarendatus seadustes • Sünnijärgse kodakondsuse äravõtmise keeld põhiseaduses • Praktika tasandil valdab avaliku võimu mittetegutsemine. Mitmikkodakondsust faktiliselt kasutatakse

43. Vastuväited mitmikkodakondsusele • Lojaalsus ustavusena (rahvus)riigi suhtes; • Kõrgete ametikohtade täitmise konfliktid; • Vastuolud sõjaväekohustustes, eriti sundajateenistuse osas • Mure peremeesmaa rahvuskultuuri ohustamise pärast sisserännanute poolt ning suunatud hääletamise osas, eriti suure diasporaa korral; • Ebaõiglus (topelthääletusõigus, tavaliselt ühed maksud, ent kahekordsed hüved jne); • Lahkumisvõimalus, kui asjad elukohariigis tugevalt halvenevad; • Probleemid diplomaatilise kaitsega; • Õigusaktide vastuolud tsiviilõiguste, pärimise, maksustuse jm eraõiguse küsimustes

44. Mitmikkodakondsust toetavad väited • Võimalus tunnustada tegelikke ja tugevalt tunnetatud liikmelisusi, sidemeid ja lojaalsusi; • Võimalus soodustada naturaliseerimist ja lõimumist; • Võimalus hõlbustada vaba liikumist riikide vahel; • Võimalus edendada kaasatust; • Mitmikkodakondsuse vältimatus, kui mõned riigid seda lubavad; • Ka mitmikkodakondsuse puhul on vältimatu ühe nn efektiivse kodakondsuse olemasolu, mis võimaldab lahendada konfliktid sõjaväeteenistuse, diplomaatilise kaitse ja õigusaktide vastuolu osas

45. EL-i kodakondsus väljakutsena 1 • Ajalooline arenguliin: turukodanikust Euroopa kodanikuks (püüded luua EL-i poliitilist kodakondsust, arendusraam) • EL-i kodakondsuse tänane sisu: • tööjõu, teenuste ja kaupade vaba liikumine jm siseturu reeglitest tulenev; • võrdse kohtlemise põhimõte; • üldine elukohaõigus liidu piires; • passiliit, piirikontrolli kaotamine (Schengen), politseikoostöö (Europol); • ühtne pagulasmääratlus; • laiendatud diplomaatiline kaitse;

46. EL-i kodakondsus väljakutsena 2 • EL-i kodakondsuse tänane sisu (jätk): • kohalike omavalitsuste ja Euroopa Parlamendi valimise õigus; • õigus petitsioonideks Euroopa Parlamendi ja EP ombudsmani poole; • õigus pöörduda kirjalikult igas ühenduse ametlikus keeles kõigi EL-i institutsioonide poole ja saada vastus samas keeles; • õigus pääseda ligi Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele • Probleemid õiguslikul realiseerimisel • Boonuspakett vs poliitiline kodakondsus: legitimeerimisvajadus • Eesti õigusloome (sh alalised elanikud denizenitena)

47. Põhiõigused Leif Kalev

48. Inimõiguste mõiste • Inimõigused sotsiaalse konstruktsioonina • Inimõigusi võib tõlgendada inimese loomusega kaasasündinud vabadustena, milleta ei saa me inimestena elada • Määratlemine üksikisiku kaudu: inimõiguste käsitluses on lähtepunktiks inimene, valitsus tegutseb inimeste jaoks. • Inimõigused teooria ja rahvusvaheliste aktide terminina: väärtuspõhine miinimum

49. Inimõigused ja põhiõigused • Praktilisel tasandil teostuvad inimõigused esijoones põhiseadusest lähtuva siseriikliku õiguskorra kaudu • Mitmetes rahvusvahelistes lepingutes kohustatakse riike õigused siseriiklikku õiguskorda sisse viima • Inimõigusnorme on ka otse rakendatud

50. Inimõiguste kaitse kujunemine 1 • Inimõigused alates vanaajast pikka aega erinevate filosoofiliste analüüside aineks • 17.-18. saj loomuõiguste nimistud (Pufendorff, Wolff jt) • Kirjaliku sätestuse tasandile USA (1776) ja Prantsuse (1789) revolutsioonidega: Õiguste harta (Bill of Rights) ning Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon • Riigisiseste põhiõiguse tagamise mehhanismide areng koos modernse riigi kujunemise ja demokratiseerumise-ga Lääne kultuuriruumis: pikka aega ainus tegelik kaitse • Rahvasteliidu katsetused I maailmasõja järel