140 likes | 293 Views
VAHEARUANNE INFOTEHNOLOOGIA ÕPPEKAVA ARENDAMISE KOMISJONILT. Jüri Kiho, Vambola Leping, Meelis Roos, Eero Vainikko 20. aprill 2006. Materjalid IT-õppekava saagise sätestus Teised ülikoolid Õppekavade tuumad Õppekavade üldstruktuuri võrdlus.
E N D
VAHEARUANNE INFOTEHNOLOOGIA ÕPPEKAVA ARENDAMISE KOMISJONILT Jüri Kiho, Vambola Leping, Meelis Roos, Eero Vainikko 20. aprill 2006 • Materjalid • IT-õppekava saagise sätestus • Teised ülikoolid • Õppekavade tuumad • Õppekavade üldstruktuuri võrdlus http://www.cs.ut.ee/~kiho/IToppekava2006/Vahearuanne.ppt
Materjalid http://www.acm.org/education/curricula.html#IT2005 ACM Curricula Recommendations http://www.sigcse.org/cc2001/ Computing Curricula 2001 Computer Science Volume December 15, 2001 http://sites.computer.org/ccse/SE2004Volume.pdf Software Engineering Curriculum Guidelines for Undergraduate Degree Programs in Software Engineering August 23, 2004 http://www.acm.org/education/curric_vols/IT_October_2005.pdf Computing Curricula Information Technology Volume October, 2005 http://2005papers.iisit.org/I21f61Lunt.pdf Barry M. Lunt, Joseph J. Ekstrom, Edith A. Lawson, Reza Kamali, Jacob Miller, Sandra Gorka, Han Richgelt. Defining the IT Curriculum: The Results of the Past 3 Years. Issues in Informig Science and Information Technology.
IT-õppekava saagise sätestus The proposed ACM curriculum guidelines for programs in IT focus on program outcomes as the primary driver. Õppekava saagis (outcome) kui esmane tõukejõud Specifically, the guidelines indicate that graduates of baccalaureate programs in IT should have the ability to: Lõpetanu peab oskama:
Lõpetanu peab oskama: Use and apply current technical concepts and practices in the core information technologies Kasutada ja rakendada eesrindlikke infotehnoloogia kontseptsioone ning praktikaid Analyze, identify and define the requirements that must be satisfied to address problems or opportunities faced by organizations or individuals Analüüsida, identifitseerida ja defineerida nõudeid, mis puudutavad organisatsiooni või üksikisiku ees seisvaid ülesandeid ja võimalusi
Lõpetanu peab oskama: Design effective and usable IT-based solutions and integrate them into the user environment Kavandada tõhusaid ja tegusaid IT-põhilisi lahendusi ning integreerida neid kasutajakeskkonda Assist in the creation of an effective project plan Olla abiks tõhusate projektiplaanide koostamisel
Lõpetanu peab oskama: Identify and evaluate current and emerging technologies and assess their applicability to address users’ needs Identifitseerida ja hinnata jooksvaid ning uusimaid tehnoloogiaid, silmas pidades nende rakendamist kasutajate vajaduste rahuldamiseks Analyze the impact of information technology on individuals, organizations and society, including ethical, legal and policy issues Analüüsida infotehnoloogia mõju indiviidide, organisatsioonide ja ühiskonna suhtes, arvestades ka eetilisi, juriidilisi ning poliitilisi momente
Lõpetanu peab oskama: Demonstrate an understanding of best practices and standards and their application Demonstreerida arusaamist parimatest praktikatest ja standarditest ning nende rakendamisest Demonstrate independent critical thinking and problem-solving skills Näidata üles sõltumatut kriitilist mõtlemisvõimet ja ülesannete lahendamise oskust
Lõpetanu peab oskama: Collaborate in teams to accomplish a common goal by integrating personal initiative and group cooperation Teha tiimisisest koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks, ühitades isikliku initsiatiivi ja rühmatöö Communicate effectively and efficiently with clients, users and peers both verbally and in writing, using appropriate terminology Sobivat terminoloogiat kasutades suhelda tõhusalt ja tegusalt klientide, kasutajate ning kiibitsejatega, seda nii suulises kui ka kirjalikus vormis
Lõpetanu peab oskama: Recognize the need for continued learning throughout their careers Tunnistada endale karjäärikestva õppe vajalikkust
Teised ülikoolid (I) Kungl Tekniska Högskolan Information and Communication Technology /üldpilt (MR)/: http://www.kth.se/eng/education/programmes/master_engineering/ information_and_communication_technology_180.html Konkreetne programm magistrikraadini välja (MR): http://www.kth.se/student/studiehandbok/ lot_lista.asp?lang=1&program=IT&id=243 Õppekavade üldstruktuur: http://www.kth.se/eng/education/programmes/index.html
Õppekavade tuumad Bodies of Knowledge http://www.cs.ut.ee/~kiho/IToppekava2006/CCBodies.doc Informaatika (Computer Science) 280 Tarkvaratehnika (Software Engineering) 494 Infotehnoloogia (Information Technology) 281
Õppekavade üldstruktuuri võrdlus Aluseks artiklis [Barry M. Lunt, jt] välja pakutud alamvaldkonnad (general areas): Bus – majandus (business) E&S – elektroonika ja signaalitöötlus (electronics and signals) Hdwe – riistvara (hardware) IntpComm – inimsuhtlus (interpersonal communication) N,W,D – võrgud, veeb, AB (networking, web systems, databases) Ph,Ma,Ch – matemaatika-loodusteadused (physics, math, chemistry) Sftwe – tarkvara (software) Artiklis on toodud diagrammid, mis näitavad alamvaldkondade proportsioone kokkuvõttes 11 USA ülikooli õppekavades informaatika, infotehnoloogia, juhtimise infosüsteemid (Management Information Systems)
Vambola Lepingu tehtud analüüsis on analoogilised diagrammid juurde lisatud järgmiste õppekavade jaoks: Informaatika (TÜ) Infotehnoloogia (TÜ) IT & Comm (KTH) Järeldused TÜ informaatika ja Computer Science on küllaltki sarnased TÜ infotehnoloogia ja Information Technolgy: esimeses on liiga palju Ph,Ma,Ch ja liiga vähe N,W,D. Kui nt. mat. analüüs I ja II, kokku 8 AP asendada millegagi alast N,W,D, siis lähevad pildid üsna sarnasteks.