Ballett

1. Maarja-Liis Mäeste Ballett

2. Nii nagu ooper, on ka ballett muusikaline lavateos. Ka siin on terviklikuks kunstiteoseks ühendatud mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik süžee ning kujutav kunst lavakujunduse ja kostüümide näol. Kõige laiemas mõttes mõistetakse balleti all igasugust lavatantsu. Balletis avatakse tantsu ja pantomiimiabil tegelaste tundeid, mõtteid ja karaktereid ning “tantsitakse läbi” teose aluseks olev kirjanduslik süžee.

3. Balletietenduste ja tantsude loomise kunsti nimetatakse koreograafiaks. • Ballettmeister ehk koreograaf loob teose sisule ja muusikale vastava liikumise ja tantsud. • Paljud balletid on sündinud helilooja ja koreograafi ühistööna.

4. Ballett koosneb nii soolo-, ansambli- kui ka rühmatantsudest, neid võib tinglikult võrrelda ooperiaaria, ansamblilaulu ja kooriga. • Traditsioonilistes ballettides ja ooperites esitatakse  ka karaktertantse, mille aluseks on sageli balletipäraselt töödeldud rahvatants.

5. Naistantsijaid nimetatakse baleriinideks, juhtivat naissolisti priimabaleriiniks. • Klassikaline ballett üldistab ja reeglipärastab inimkeha liikumist, siin kasutatakse sajandite jooksul väljakujunenudtantsutehnikat.

6. Klassikalist balletti iseloomustab fikseeritud kehahoid ja jalgade väljapoole pööratus, mis on vajalik liigutuste suurema ulatuse saavutamiseks. • Jalgade puusaliigesest väljapööratus võimaldab ideaaljuhul tõsta jalga ligi 180 kraadi. • Klassikalises balletis on kasutusel viis lähtepositsiooni jalgade asendite fikseerimiseks, nendest algavad ja nendega lõpevad tantsuharjutused.

7. Jalgade lähtepositsioonid kombineeritakse kindlate kätepositsioonidega. • Kuna ballett kujunes välja Prantsusmaal, siis on balletiterminid prantsusekeelsed. • Kindla ülesehitusega tantsulis-muusikalised numbrid on: pas de deux – tants kahele, pas de trois – tants kolmele, pas de quatr – tants neljale.

8. Tuntud balletitantsijaid: • Maria Taglioni (1804-1884), •  August Bournonville (1805-1879), • Anna Pavlova (1881-1931), • Rudolf Nurejev (1938-1994), • Maia Plissetskaja, • Galina Ulanova.

9. Tuntud ballettmeistrid: • Filippo Taglioni (1777-1871), • Marius Petipa (1819-1910), •  Lev Ivanova (1834-1901), • Mihhail Fokin (1880-1942), • Georg Balanchine (1904-1983), •  Maurice Bejart.

10. Ballette: • Louis Joseph Herold, “Asjatu ettevaatus” • Jean Schneitzhoeffer, “Sülfiid” • Adolphe Adam, “Giselle” • Leo Delibes, “Coppelia” • Pjotr Tšaikovski, “Luikede järv”, • “Pähklipureja”, “Uinuv kaunitar” • Aleksandr Glazunov, “Raimonda” • Igor Stravinski, “Tulilind”, “Petruška” • Sergei Prokofjev, “Romeo ja Julia” • Bela Bartok, “Võlumandariin”