120 likes | 384 Views
Hehe. Arvuti Riistvara ja Tarkvara. Eva Tammsalu. Riistvara. Kõlar. Arvuti riistvara Emaplaat Kõvaketas Protsessor Toiteplokk Videokaart Hiir Klaviatuur Floppiseade Helikaart. Skänner Mälu Id-Kaardi lugeja Printer Mikrofon Veebikameera Kuvar Ekraan Monitor CD-Seade.
E N D
Hehe Arvuti Riistvara ja Tarkvara Eva Tammsalu
Riistvara Kõlar • Arvuti riistvara • Emaplaat • Kõvaketas • Protsessor • Toiteplokk • Videokaart • Hiir • Klaviatuur • Floppiseade • Helikaart • Skänner • Mälu • Id-Kaardi lugeja • Printer • Mikrofon • Veebikameera • Kuvar • Ekraan • Monitor • CD-Seade
Emaplaat Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Vahepeal kasutatakse emaplaadi kohta ka terminit mobo (tuleneb inglise keelsest terminist motherboard, mis tähendab emaplaati).[1] Personaalarvutites on emaplaadil arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute ja pesade abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, protsessor, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. http://et.wikipedia.org/wiki/Emaplaat
Kõvaketas Kõvaketas (inglise hard disk drive, lühend HDD) on andmesäilitusseade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. Kõvaketta tööpind koos kirjutamis-lugemispeaga Informatsioon talletatakse kõvakettale, kasutades nn kirjutuspead, mille tekitatud magnetvoo tulemusena muudetakse magnetilise materjali polarisatsiooni. Infot saab tagasi lugeda vastupidi – magnetiline materjal tekitab lugemispeas taas magnetvoo, mis muundatakse elektriimpulsiks. Kirjutamis- ja lugemispea on tänapäeva kõvaketastel ühtne. http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5vaketas
Protsessor Protsessor on loogikaskeem, mis interpreteerib ja täidab masinkoodis antud käske ning koosneb vähemalt käsuseadmest ja aritmeetika-loogikaseadmest. Masinkoodi käsu täitmiseks tuleb käsuga viia läbi teatud hulk tegevusi: käsk tuleb kindlasti juhtseadme poole dekodeerida, seejärel tuleb käsk täita jne. Käsu täitmiseks on protsessori sees käsukonveier, ehk reeglite ja tegevuste kogum, mida tuleb käsu täitmiseks teha. Käsukonveieri astmete arv sõltub protsessorist. Kuna keerulisemad protsessorid on pikema käsukonveieriga ja seega kuluks ühe takti täitmiseks rohkem takte on kasutusele võetud tehnoloogia, kus mitu käsku täidetakse korraga. Mõte seisneb selles, et kui käsku on dekodeeritud ja seda hakatakse täitma, siis samal ajal hakatakse järgmist käsku juba dekodeerima. http://et.wikipedia.org/wiki/Protsessor
Toiteplokk Toiteplokk on elektrotehnikas kasutatav seade, mis varustab elektrienergia tarbijat sobivate parameetritega elektriga (pinge, voolutugevus jne). Toiteplokid muundavad energiat tarbijale sobivaks, näiteks keemilist energiat elektrienergiaks või võrgupinget alalisvooluks. Tavaliselt on majapidamises saadaval 230V/50Hz vahelduvpinge või autoakust 12V alalispinge. Voolu tarbivad seadmed aga vajavad tihti teistsugust pinget, näiteks paljud arvutid vajavad stabiliseeritud pingeid +5V ja -5V, +12V ja -12V ühise maanduse suhtes. http://et.wikipedia.org/wiki/Toiteplokk
Videokaart Videokaart (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on laienduskaart ja seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. Võib öelda, et videokaart on omalaadne "tõlk" – ta võtab protsessorilt kahendsüsteemi andmed, mis peale mitmesugust töötlemist teisendab kõik need andmed pildiks, mida kasutaja kuvarilt näha võib. Kujutise loomine kahendsüsteemi andmetest on nõudlik protsess. Ruumilise, 3D-kujutise loomiseks peab videokaart esmalt looma juhtraamistiku sirgjoontest. Siis see kujutis rasterdatakse (täidetakse järelejäänud pikselid). Seejärel lisab videokaart valgustuse, tekstuuri ja värvid. Nõudlike graafiliste rakenduste puhul peab arvuti suuteline olema teostama seda protsessi kuuskümmend korda sekundis. Ilma videokaardita oleks vaja teostada selline hulk arvutusi, millistega paljud arvutid hakkama ei saaks. EGA standardi tulekuga oskasid videokaardid saata digitaalsignaali otse kuvarile, kus see muundati elektronkiiretorule vajalikuks analoogsignaaliks. EGA'le järgnenud uut standardit – VGA'd – toetav videokaart oskas väljastada juba analoogsignaali. Tänapäeval, tänu vedelkristallkuvarite laialdasele kasutamisele, väljastab videokaart nii analoog- kui digitaalsignaali. Uued videokaardid oskavad peale oma põhiülesande täita ka mitmeid lisafunktsioone, võimaldades näiteks kolmemõõtmelise ja kahemõõtmelise arvutigraafika kiirendatud renderdamist ning MPEG-4 dekodeerimist. Muid kõrge jõudlusega videokaarte kasutatakse graafiliselt nõudlike protsesside läbiviimiseks, näiteks nõudlike arvutimängude mängimiseks. http://et.wikipedia.org/wiki/Videokaart
Hiir Arvutihiir ehk hiir on arvuti riistvaraline osutusseade. Hiirt kasutades saab paljud käsud arvutile edastada ilma täiendavate tööriistadeta, väheneb sõrmistiku kasutamise vajadus, kuid see ei kao täielikult. http://et.wikipedia.org/wiki/Arvutihiir
Klaviatuur http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5rmistik Sõrmistik ehk klaviatuur on riistvaraline arvuti juhtimis- või andmesisestusvahend. See kasutab sõrmedega vajutatavaid klahve ehk sõrmiseid, mis töötavad kas mehaaniliste hoobade või elektriliste lülititena. Vaatamata selliste sisendseadmete arengule nagu arvutihiir ja puutetundlik ekraan ning arvutustehnika kiiruse kasvule, on klaviatuur jäänud enimkasutatavaks ja mitmekülgseimaks seadmeks, mis võimaldab inimestel arvutiga suhelda. Tavaliselt on klaviatuuri klahvidele tähemärgid peale graveeritud ja igale nupuvajutusele vastab kindel sümbol. Mõned sümbolid vajavad aga mitme klahvi korraga vajutamist või allhoidmist või kindlas järjekorras nuppude vajutamist. Kuigi enamiku sõrmiste vajutamise tulemuseks on tähed, numbrid või muud sümbolid, leidub nuppe ja klahvikombinatsioone, mis edastavad arvutile teistsuguseid käsklusi. Klahvivajutus trükib teatud märgi tekstitöötlusprogrammi või siis jäetakse kogu klahvikombinatsioonide ja nuppude vajutamise tagajärjel ekraanile tekkima pidava teksti tõlgendustöö tarkvarale. Arvutisõrmistik eristab kõik klahvivajutused ja edastab need seejärel tekstitöötlustarkvarale. Sõrmistikku kasutatakse ka otse arvuti operatsioonisüsteemiga suhtlemisel ja käskluste jagamisel käsurea vahendusel. Klaviatuuri võib vaadelda ka seadmena, mis vahendab kasutaja tahte seadmele.
Floppiseade Väike elektrimootor seadmes paneb flopi teatud kiirusega pöörlema, samal ajal kui sammootori juhitav mehhanism liigutab magneetilist lugemis-kirjutamis pead(päid) mööda ketta pinda. Nii lugemis kui kirjutamis toimingud nõuavad, et lugemis-kirjutamis pea oleks füüsiliselt loetava sektori vastas. .[1] Andmete kirjutamiseks saadetakse vool läbi lugemis-kirjutamis peas oleva mähise samal ajal kui ketas keerleb. Pea magneetiline väli sunnib otse pea all asuvad magneetilise osakesed joonduma. Kui vool muudetakse vastupidiseks viiakse osakesed vastupidisesse suunda ja andmed kodeeritakse digitaalselt. Andmete lugemise ajal peasse voolu ei lasta vaid kettal olete osakeste poolt indutseeritud vool registreeritakse lugemis-kirjutamis pea poolt. See signaal võimeldatakse ja saadetakse kontrollerile (inglise keeles floppy disk controller ehk FDC), mis muudab võnked kettalt andmeteks, kontrollib ega lugemisel vigu ei tekkinud ja saadab andmed edasi. http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Henrikl/Flopiseade
Helikaart http://et.wikipedia.org/wiki/Helikaart Helikaart on arvuti laienduskaart, mille ülesandeks on väljastada ja vastu võtta helisignaale, järgides arvutiprogrammide juhiseid. Helisignaalide väljastamisel kõrvaklappidesse või kõlaritesse tekitatakse õhuvõnked, mida inimese kõrv tajub helina. Helikaarte kasutatakse kaasajal näiteks arvutimängudele helikomponendi lisamiseks või digitaalse muusika loomiseks.
Skänner Skanner (argikeeles, mõne allika järgi ka terminina skänner[1]) on arvuti väline lisaseade, mis on mõeldud valmisteksti ja –piltide sisestamiseks arvutisse. Jaotades kujundi sadadeks eraldi punktideks muundab skanner selle mõistetavaks arvuti jaoks, mis siis tarkvara abil esitab skaneeritava pildi ekraanil. Kui koopiate puhul loetu kantakse kohe paberile, siis antud juhul antakse võimalus kujutist redigeerida, seda kärpida või midagi lisada. Teksti tuvastamisel kasutab skanner optilist tärgituvastust (OCR – optical character recognition). Seega saab skanneri kasutaja sisestada näiteks oma kirjatöö illustratsioonid ja valmiskirjutatud tekstid arvutisse, seal tekste töödelda, paigutada illustratsioonid sobivatesse kohtadesse ja seejärel välja trükkida.