Tankid

1. Tankid Tankide ajalugu kuni Esimese Maailma Sõjani

2. Iseloomustus • Tank on roomikuil liikuv, tugevalt soomustatud, hea maastikuläbivuse ja liikuvusega relvastatud soomusmasin. • Tankid on soomusväe põhijõud, tagades lahingutegevuse käigus lahingüksustele tõhusa otsetuletoetuse manöövrite ja löökide teostamisel ning kaitsel. • Nende põhiülesanne lahinguväljal on võitlus vastase tulepunktidega ja soomustehnikaga.

3. Tänapäeva lahingutanki põhiomadused on suur tulejõud, tugev soomuskaitse, hea liikuvus ning võime läbida pikki vahemaid. • Puudused on suur mass ja piiratud enesekaitsevõime jalaväe või soomusjalaväe toetuseta. • Lahingutank on varustatud erinevate vaatlusseadmetega, mis võimaldavad jälgida ümbrust nii päevavalges kui ka öösel ja erinevates ilmastikutingimustes.

4. Lahingutanki torni pöörde- ja tõstemehhanismid on automaatselt stabiliseeritavad, mis võimaldab sihtida ja tulistada ka sõites. • Sihtimisparandi kiiret sisseviimist vastavalt laskekaugusele, masina liikumiskiirusele ja laskemoona iseärasustele lihtsutab pardaarvuti. • Maastikul orienteerumist hõlbustab navigatsioonisüsteem. • Väliseks sidepidamiseks on tankides raadiojaamad, pardaside toimub peatelefonidega.

5. Mitmeid moodsaid tankimootoreid on võimalik üldiselt käitada nii diiselkütuse kui ka bensiiniga. Tulekahju puhuks on tankidele osaliselt sisse ehitatud automaatsed tulekustustussüteemid. • Tanki välispind kaetakse sageli aktiivsoomusega, mis vähendab kumulatiivlaskemoona mõju. Mõningatele tankidele on võimalik kinnitada lisaseadmed, mille abil saab läbida (kandvat ja tasast) põhja mööda sõites paari-kolme meetri sügavusi veekogusid.

6. Lahingutanki ehitus • Lahingutank koosneb lahinguosast, mootoriosast ja veermikust. • Lahinguosas paiknevad relvastus, laskemoon ja meeskond. Meeskond on 3-4 liikmeline (komandör, sihtur, juht, laadur), relvastuseks on 105-125 mm kaliibriga vint- või sileraudne kahur ja 1-2 kuulipildujat. • Kahuri laskemoonana kasutatakse põhiliselt kumulatiiv-, kild- ja alakaliibrilisi mürske (noolmürske). • Mootor paikneb tavaliselt masina tagaosas. • Roomikulülid on enamasti kummipadjakestega, mis säästavad teekatet ja vähendavad roomikute kulumist

7. Tänapäeva tankide põhimass on keskeltläbi 40-65 tonni, kiirus teel 60-75 km/h. • Lisaks lahingutankidele valmistatkse peamiselt tankiveermike baasil evakueerimistank, sillatanke, pioneeritanke. • Vähemal määral on valmistatud spetsiaalseid (peamiselt kaitseotstarbelisi) tankitõrjetanke. • Plahvatusohtlike põlengute ohutumaks kustutamiseks on sõjamasinate baasil valmistatud tuletõrjetanke.

8. Evakueerimistank

9. Sillatanke

10. Ajalugu • Juba enne Esimest maailmasõda mõeldi kuulikindla masina ehitamise peale. • Kuna sõjapidamine oli muutunud ja võrdsete vastaste korral kippus sõda kujunema kaevikusõjaks, milles kummalgi poolel polnud kindlat edu, oli vaja masinat millega oleks võimalik ületada lahinguväli ning murda läbi vaenlase kaevikute liinist.

11. 1914. aastal pakkuski Briti kolonel Ernes Swinton välja masina, milleks oli traktorialusele paigutatud soomuskast. • Kõigepealt esitas ta projekti sõjaminister lord Kitchnerile, kes aga tema projekti vastu erilist huvi üles ei näidanud. Seejärel pakkus Swinton oma projekti admiraliteedile, mille juht Winston Churchill näitas üles palju suuremat huvi.

12. Esimene prototüüp valmis 1915. aasta augustis ning selle nimeks sai Väike Willie (Little Willie). • Relvastust sel polnud ning kaal ulatus keskeltläbi kaheksa tonnini. Vaatamata oma unikaalsusele, ei olnud masinast suurt kasu, kuna see oli madalapõhjaline ning ei suutnud ületada üle 2,5 meetri laiuseid kraave. Seega ei suutnud see masin ületada ka kaevikuid, mille tarbeks ta oli ehitatud.

13. Little Willie

14. Seejärel arendati välja teine prototüüp, mis oli edukam. Masina kuju küljelt vaadates oli rombjas ning teda hakati nimetama Suureks Willieks (Big Willie). • Kuna katsetused osutusid edukaks, tellis armee neid sõjamasinaid lausa sada tükki. • Peale mõningasi ümberehitusi sai ta nimeks Mark I ning neid hakati tootma kahes variandis "Isane" (Male) ja "Emane" (Female). • "Isane" oli relvastatud külgedelt kahe laevakahuriga, "Emane" oli aga relvastatud ainult kuulipildujatega.

15. Mark I

16. 1916. aasta suveks suudeti valmis ehitada 49 tanki ning need veeti üle mere Prantsusmaale. Esmakordselt läksid inglaste tankid Mark I lahingusse Prantsusmaal Somme'i lahingus.  • 15. septembri koidikul hakkasid Flers'i küla juures haneritta paigutatud masinad vaenlase poole liikuma, nende kiiruseks oli alla viie kilomeetri tunnis.

17. 49 tankist ei läinud tehniliste probleemide tõttu käima või seiskus õige pea pärast rünnaku algust 31 ning alles jäänud 18-st masinast said kaheksa vaenlase mürsutabamuse ja kaks süttisid tõenäoliselt mootoririkke tõttu või muul tehnilisel põhjusel. • Kuid kaks masinat suutsid siiski vaenlase rindest läbi murda, üks neist hõivas vastase tugipunkti ja jäi sinna pidama, teine aga suundus rindejoone taha ja tiirutas mõnda aega küla vahel.

18. Esimese suurima tankirünnaku sooritasid britid 1917. aasta novembris, kui Cambrai' lahingus läks pealetungile korraga 400 Mark IV tüüpi tanki. • Seda peetakse Esimese maailmasõja edukamaks pealetungina, mis näitas selgelt soomusmasinate koondrünnaku edukust.

19. Mark IV

20. Peale seda, kui Briti tankid ilmusid lahinguväljale hakkas ka Saksa sõjavägi endale tanki looma ning varsti pärast Cambrai' lahingut saadigi valmis oma tank A7V, mis kaalus 32 tonni. • 1917. aasta lõpuks oli Saksa armeel 15 tanki A7V ning mõned brittidelt sõjasaagiks saadud tankid.  • 1918. aasta 24. aprillil toimus Villers-Bretonneux' lähedal maailma esimene tankidevaheline lahing, milles kumbki pool ei saavutanud erilist edu.

21. A7V Sturmpanzer-Kraftwagen

22. Aitäh kuulamast Koostas: Kaspar Mahla 10M