Download
1 / 21
310 likes | 1.41k Views
Elekter. vooluring. Vooluring. Vooluring. TARVITI siin muundub elektrienergia mõneks teiseks energialiigiks. JUHTMED ühendavad omavahel voolu-ringi eri osad. LÜLITI võimaldab vajadusel sulgeda või avada vooluringi. VOOLUALLIKAS tekitab ja hoiab alal elektrivälja.
E N D
Elekter vooluring
Vooluring TARVITI siin muundub elektrienergia mõneks teiseks energialiigiks JUHTMED ühendavad omavahel voolu-ringi eri osad LÜLITI võimaldab vajadusel sulgeda või avada vooluringi VOOLUALLIKAS tekitab ja hoiab alal elektrivälja Selgituste lugemiseks klõpsa erinevatel vooluringi osadel
vooluallikas juhtmed tarviti lüliti Kuidas asjad töötavad? lõpetan
Vooluallikas Vooluallika ülesanne on tekitada ja alal hoida elektrivälja
vabad elektronid Elektrivälja mõjul liikusid elektronid (negatiivse laenguga osakesed)positiivse laengu poole, negatiivsest laengust eemale(erinimelised laengud tõmbuvad, samanimelised tõukuvad).Juhtmes tekkis laengukandjate suunatud liikumine, elektrivool. Tutvume nähtusega juhi mudeli abil metalliioonid Meie kasutatud vaskjuhtmes paiknevad metalliioonid kindlates kohtades ja võnguvad, ioonide vahel liiguvad vabad elektronid (soojusliikumine). Mis juhtub aga siis, kui juhile mõjub elektriväli? vahetame elektrivälja polaarsust katsetame
vabad elektronid Elektrivälja mõjul liikusid elektronid (negatiivse laenguga osakesed)positiivse laengu poole, negatiivsest laengust eemale(erinimelised laengud tõmbuvad, samanimelised tõukuvad).Juhtmes tekkis laengukandjate suunatud liikumine, elektrivool. Tutvume nähtusega juhi mudeli abil metalliioonid Meie kasutatud vaskjuhtmes paiknevad metalliioonid kindlates kohtades ja võnguvad, ioonide vahel liiguvad vabad elektronid (soojusliikumine). Mis juhtub aga siis, kui juhile mõjub elektriväli? katsetame
Elektritarviti Tarvitis muundatakse elektrienergia mõneks muuks energialiigiks
Lüliti Lüliti abil võib vooluringi vajadusel sulgeda või avada.Elektritarviti töö peatamiseks avatakse vooluring – asendatakse vooluringis üks juhi lõik isolaatoriga (õhuga). Demonstratsiooniks klõpsa kõrvalolevatel lülititel
V Keemiline vooluallikas, galvaanielement Seadmes toimuvate keemiliste reaktsioonide tulemusena vabanevad erinevate laengutega ioonid. Need sadestuvad vooluallika elektroodidele ja viimastel tekivad erinimelised laengud. Elektroodide vahel on loodud elektriväli, mis püsib senikaua kui jätkub aineid keemilise reaktsiooni toimumiseks. Oleme saanud vooluallika. Lihtsa galvaanielemendi saame valmistada ka ise, kasutades tsink- ja vasktraadi juppe ning õuna, sidrunit või kartulit. proovime
Mehaaniline vooluallikas Mehaaniline energia muundatakse elektrienergiaks elektrivoolugeneraatoris. Seadme töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel – juhis, mis liigub magnetväljas, tekib elektrivool, laetud osakeste suunatud liikumine. Generaatoris pannakse vasktraadist mähis (suure keerdude arvuga raam) pöörlema magnetväljas ja mähise otstel tekib elektriväli, mis püsib kogu pöörlemise aja – oleme saanud vooluallika. Selliseid seadmeid kasutatakse elektrienergia tootmiseksnii hüdro-, soojus-, kui tuuleelektrijaamades, autode, traktoriteja muude sõidukite energiavaru täiendamiseks. Ka jalgrattalaternas oleva hõõglambi tööks vajaliku energia saameelektrivoolugeneraatorist.
+_ Termoelektriline vooluallikas Termopaaris muundub soojusenergia elektrienergiaks.Kahe erinevast metallist või metallide sulamist traadi kokkukeevitatud ühenduskoha kuumutamisel tekib sellises seadmes elektrivool. Miks, kuidas? Põhjuseks on vabade elektronide erinev hulk erinevates metallides. Kui nüüd ühenduskohta kuumutada, kasvab aineosakeste (elektronide) liikumiskiirus ja nad liiguvad ühelt traadilt teisele. Et vabade elektronide hulk metallides on erinev, on ka ühelt traadilt teisele üle minevate osakeste arv erinev. Ühel traadil tekib elektronide puudujääk, teisel ülejääk – tulemuseks on erinev laeng traadipaari otstel. Mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on laengute erinevus. Ongi meil vooluallikas, seade, mis tekitab elektrivälja. Sellisel viisil saadud elektrienergia hulk on küll praktiliseks kasutamiseks väike aga võimaldab nähtust kasutada temperatuuri mõõtmiseks. Eriti sobiv on meetod kõrgete temperatuuride puhul või raskesti ligipääsetavates kohtades.
Fotoelektriline vooluallikas Valgusenergia muundumine elektrienergiaks toimub päikesepatareides. Päikesepatareisid kasutatakse tänapäeval nii taskukalkulaatorite kui Maa ümber tiirlevate sidesatelliitide varustamiseks elektrienergiaga. Päikesepatarei puuduseks on paraku veel tema suhteliselt kallis hind ja maapealsetes seadmetes saadud energia sõltuvuspäikeselistest ilmadest. Siiski on “rohelise” energia pooldajad nende, kuituleviku energiaallikate suhtes, optimistlikud.
Elektrienergia muundumine soojuseks Elektrivoolu soojuslik toime avaldub igas vooluga juhis. Temperatuuri tõus juhis on põhjustatud aineosakeste liikumisest – mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on juhi temperatuur. Elektrivoolu soojuslik toime kasutatakse ära mitmesugustes elektriga töötavates küttekehades. Seadme temperatuuri reguleerimiseks tarvitseb vaid muuta aineosakeste liikumise kiirust. katsetame osakeste liikumine aeglustub, temperatuur langeb osakesed liiguvad kiiresti, temperatuur tõuseb
Elektrienergia muundumine valguseks Valguse saamine elektrienergia abil on otseselt seotud aineosakeste liikumisega.Aineosakeste kiirel liikumisel juhis tõuseb viimase temperatuur väga kõrgeks. Kõrge temperatuuri tagajärjel hakkab juht (lambi hõõgniit) helenduma. Osakeste (elektronide) kiire liikumine lambi hõõgniidis saavutatakse tema läbimõõdu vähendamisega. Kui läbi juhi on vaja ajaühikus suunata kindel hulk osakesi, peavad nad peenes traadikeses liikuma väga kiiresti. Hõõglampide kõrval kasutatakse tänapäeval valgustites üha rohkem nn säästupirne, mis tagavad väikese elektrienergia kulu juures heledama valgustuse. Neis lampides puudub traditsiooniline hõõgniit, see vähendab nende valgustite soojuskiirgust. Valgus tekib siin elektrienergia mõjul vabaneva kiirguse toimest klaaskolvi sisepinnale kantud ainekihile (luminofoorile).
Elektrienergia muundumine mehaaniliseks tööks Mehaaniliseks tööks muundub elektrienergia elektrimootorites. Elektrimootori töötamine põhineb vooluga juhi ja magneti vahelisel vastastikmõjul (vooluga juht hakkab magnetväljas liikuma). Mootoreid kasutatakse tänapäeval kõikvõimalikes tööstusharudes, transpordis ja majapidamises.
Elektrivool keemias Elektrivoolu kasutatakse mitmesuguste keemiliste reaktsioonide läbiviimiseks või kiirendamiseks. Lihtsaim näide oleks vee lagundamine elektrivoolu toimel, kus vesi – H2O laguneb vesinikuks ja hapnikuks (vee elektrolüüs). Elektrivoolu kasutatakse ka esemete metalliga katmisel (galvanotehnika), akude laadimisel ja mujal. Veele lisatakse veidi hapet (puhas vesi ei juhi elektrit), nõusse asetatud söepulkadega (elektroodidega) ühendatakse vooluallikas.Elektroodidel hakkavad eralduma mullikesed, negatiivsel elektroodil rohkem. Mis toimub? 2H2O 2H2 + O2 Kaks vee molekuli lagunevad elektrivoolu toimel kaheks vesiniku molekuliks ja üheks hapniku molekuliks. Vesinikku tekib kaks korda rohkem. vee lagundamine vesinikuks ja hapnikuks
