780 likes | 1.13k Views
Uppumine Õnnetus jääl Alajahtumine Elektritraumad. Eva Palk Pärnu-Jaagupi Gümnaasium. Uppumine. Uppumine on lämbumine vedelikkeskonnas Eestis upub aastas ~ 170 inimest (lapsi ~ 35). Uppumise riskifaktorid. A lkohoolne joove (45%) Läbi jää vajumine, allajahtumine Krambisündroom, epilepsia
E N D
UppumineÕnnetus jäälAlajahtumineElektritraumad Eva Palk Pärnu-Jaagupi Gümnaasium
Uppumine • Uppumine on lämbumine vedelikkeskonnas • Eestis upub aastas ~ 170 inimest (lapsi ~ 35)
Uppumise riskifaktorid • Alkohoolne joove (45%) • Läbi jää vajumine, allajahtumine • Krambisündroom, epilepsia • Veesport, traumatism, (pea ees vette hüppamine) • Laste jätmine järelvalveta • Ravimid, narkootikumid • Ujumisoskuse puudumine või selle ülehindamine • Paadi ja laevaõnnetused, päästevestide puudumine
Õnnetuse äratundmine • Osates ära tunda õnnetuse võib päästa elu; • Pane tähele kõike ebatavalist; • On kahte tüüpi hädaolukordi vees: väsinud ujuja ja uppumine; • Väsinud ujuja suudab püsida veepinnal ja hingata ning hüüda appi; • Väsinud ujuja edasiliikumise võime on null või nullilähedane; • Väsinud ujuja võib uppuda, kui teda ei abistata;
Õnnetuse äratundmine • Uppuja ei hüüa appi, ta kulutab oma energia pea ülalpool veepinda hoidmiseks; • Aktiivne uppuja teeb kätega üles- alla liigutusi veepinnal püsimiseks, tema keha on vertikaalasendis ja ta ei hüüa appi; • Passiivne uppuja ei liiguta, ta hõljub nägu alaspidi vahetult veepinna all või põhjas.
Uppumine, esmaabi • Kui näed inimest uppumas kutsu kohe abi 112 • Kui sul pole vajalikke oskusi, ära mine teda päästma, võid ise ohvriks sattuda! • Võimalusel ulata kaldalt uppujale mõni pikk ese, millest ta saaks kinni haarata. • Jäta meelde uppumise koht
Kannatanu abistamine kaldalt • Ulata kannatanule mõni ese, näiteks tugev puuoks, aer, lauajupp vms., basseinides võib olla selleks spetsiaalne teivas; • Võid heita basseini äärele või kaile kõhuli ja ulatada abivajajale käe; • Kui abivajaja on “käeulatuse” kaugusest väljas võid heita talle päästevahendi, näiteks päästerõnga, -poi, viskeliini vms. ja tõmmata kannatanu selle abil kaldale; • Kui ei ole päästevahendid, viska ükskõik milline ujuv ese.
Abistamine kaldavööndis http://health.allrefer.com/health/near-drowning-drowning-rescue-board-assist.html
Abistamine kaldavööndis • Abista kannatanut vees, kui see on piisavalt madal ja sinu jalad ulatuvad põhja; • Ära mine vette kui vool, hoovus, pehme põhi teevad kannatanu vedamise raskeks; • Kannatanu ja sinu vahele peab jääma mingisugunegi ujuvvahend; • Kui kannatanu on saanud ujuvvahendist kinni, vea teda; • Kui kannatanu on teadvuseta, keera ta selili ja vea ta kaldale või basseini madalasse otsa;
Uppumine. Kui otsustad päästa http://www.cartoonstock.com/directory/s/saving_a_person.asp
Uppumine. Kui otsustad päästa • Lähene uppujale selja tagant, kaugemalt kui tema haardeulatus • Võta uppujal kaenla alt või juustest ja too ta kaldale, hoides tema pead väljas • Aseta kannatanu kõvale pinnasele • Kontrolli teadvust, hingamist ja pulssi • Keera kannatanu korraks külili, et suus ja ninaõõnes olev vesi välja valguks • Lapse võib hetkeks ka jalgadest üles tõsta
Uppumine. Kui otsustad päästa http://webhealthcentre.blogspot.com/2009/03/first-aid-for-drowning.html http://www.health24.com/medical/Condition_centres/777-792-2557-2572,45028.asp
Uppuja päästmine http://www.nytimes.com/imagepages/2007/08/01/health/adam/1132Drowningrescueoniceboardassist.html
Uppumine, esmaabi • Selgroovigastuse kahtlusel jäta pea otseks, ära painuta kuklasse • Südameseiskuse puhul alusta elustamist! • Hingamisseiskuse puhul, ava hingamisteed ja alusta kunstliku hingamisega • Oksendamise puhul aseta kannatanu külili • Teadvusetuse puhul- stabiilne küliliasend • Kata soojalt ja oota kiirabi
Turvalisus vees • Oska ja tea ohutusnõudeid enne, kui alustad tegevust veekogul; • Kontrolli enda ja oma grupi liikmete ujumisoskust enne veega seotud üritusi; • Oska ujuda, tunne ohutust paadis ja esmaabi ning ole veendunud, et seda teavad kõik sinu grupi liikmed; • Läbi vastavaid kursusi professionaalsete koolitajatega; • Oska ja tea kuidas käituda veeõnnetuse korral; http://twomilerun.net/images/boating_paddle.jpg
Turvalisus vees • Vali veeskäimiseks ohutu koht; • Tea potentsiaalseid ohte oma ujumiskohas; • Tea kohalikke ilmastikuolusid; • Oska ennetada ja toimida alajahtumise (hüpotermia) korral; • Ole teadlik ohutusnõuetest viibides veekogul.
Turvalisus • Ära jäta lapsi sõltumata vanusest järelevalveta; • Igasugune looduslik veekogu erineb tavapärasest; • Värvuselt tume või tundmatu; • Madal või sügav vesi; • Puudub ohutust tagav personal või vetelpäästjad;
Turvalisus • Enne vetteminekut “tundmatus” kohas kontrolli alati olukorda vees- arvestada tuleb vee voolu ja hoovuseid, üleujutusi, meres murdlaineid; • Tuleb hoiduda piirkondadest kus vesi “kukub”; vältida tuleb veesolekut enne ja peale veetammi. • Arvestama peab võimalike veealuste objektidega: vette tuleb siseneda alati kaldast ettevaatlikult jalad ees ja mitte kunagi hüpata pea ega jalad ees. http://www.aquaticsandrecreation.org.au/watersafetyweek
Ära hüppa vette tundmatus kohas! http://www.cmtc.7atc.army.mil/summer_safety.htm
Ära mine kunagi paadisõidule ja ujuma alkoholijoobes! Ka üks õlu võib ohtu seada Sinu elu!
Turvalisus rannavalvega rannas Olukord vees on tähistatud signaallippudega: • Punane lipp: ujumine keelatud- ujumine on ohtlik kõigile, veekogu on tormine, suured lained, vesi on külm, muu oht; • Kollane lipp: ujumine on ohutu vaid kogenutele- olukord vees on muutlik, lapsed, vanurid või nõrgad ujujad võivad sellises muutlikus olukorras mitte toime tulla; • Roheline lipp: ujuda võivad kõik; http://www.travelpod.com/travel-photo/devineescapes/2/1217990280/green-flag-on-the-beachx.jpg/tpod.html
Millist ohutusnõuet on rikutud? http://phuketnews.phuketindex.com/environment/raising-red-flags-along-the-beaches-170961.html
Turvalisus rannavalvega rannas • Veekogu põhi on pidevalt kontrollitud; • Ujumistsoon ja ohtlikud kohad on tähistatud; • Inimesi on rohkem: suureneb võimalus õnnetust märgata;
Turvalisus Vali omale sobiv ujumise aeg: • Soovitav, et veetemperatuur on üle 18ºC; • Väldi alajahtumist • Tea, et vee temperatuur võib olla muutlik ning veekogus võib olla veekasvusid; • Tea kust kutsuda abi või kus asub telefon kutsumaks abi hädaabi telefonil 112.
Turvalisus • Ära mine kunagi ujuma üksinda, kui lähed vette ütle seda oma kaaslasele; • Ära uju ülekuumenenult; • Ära uju täis kõhuga; • Järgi kõiki ohutusnõudeid, personali, vetelpäästjate korraldusi; • Vette ära hüppa, vaid mine rahulikult; • Uju tähistatud, kontrollitud ja valvatud ujumispiirkonnas;
Turvalisus • Uju piki kallast või kalda poole ja sellisel sügavusel, et jalad ulatuvad põhja; • Tundes väsimust, tule viivitamatult veest välja; • Tundes külma, tule viivitamatult veest välja; • Ära mängi kunagi uppumist; • Ära võistle hinge kinnipidamisega, vee all ujumisega; • Ära suru ega tõmba kedagi vee alla.
Turvalisus • Järgi kohalikke seadusi viibides veekogul; • Veendu, et kogu päästevarustus on pardal ja töökorras ning päästevestid seljas; • Paati sisenedes või paadist väljudes liigu paadi keskosas; • Paadis viibitakse istudes; • Ära kiiguta paati, tõukle ega proovi kedagi vette lükata; • Kui on vajadus vahetada kohti, siis liigub üks inimene korraga; • Koonda raskuskese paadi keskele ja hoia paati tasakaalus.
Millise ohutusnõude vastu on eksitud? http://www.gettyimages.com/detail/82672728/Lifesize
Parim turvalisus: õpi ujuma http://www.splashtimeswimming.co.uk/
Turvalisus vees • Millise ohutusnõude vastu on eksitud? http://www.outboardmotoroilblog.com/date/2008/10/
Enesepäästmine vees • Hüüa appi! • Püüa mitte sattuda paanikasse- ole rahulik ja ära rabele; • Vaata ringi ujuvate esemete järele; • Proovi veepinnal püsida rahulikult hõljudes; • Riided ja isegi saapad võivad sul aidata hõljuda veepinnal; • Kui kallas on lähedal, uju kaldale.
Enesepäästmine vees • Proovi ronida paati ahtrist; • Hoia kinni paadi reelingust, samal ajal kui teine kaldale sõuab; • Kui paat läheb ümber hoia paadist kinni või roni sellele;
Turvalisus jääl Jääle minnes võta kaasa: • jäänaasklid, mis on abivahendiks jääaugust väljaronimisel; • vile/helisignaal, et ennast vajadusel kuuldavaks teha; • Vähemalt 20 m pikkune ja 5 mm läbimõõduga päästenöör. Paiguta see seljakoti küljetaskusse ja ühenda üks ots seljakoti külge. Läbi jää vajudes saad heita nööri enda abistajale; • Seljakott, milles on veekindlates kilekottides vahetusriided, aitab sul püsida veepinnal, kui oled vajunud läbi jää. Seljakotti ei tohi suhtuda kui päästevesti, vaid kui vee peal püsimise abivahendisse; • päästevest ei ole liialdus ka viibides jääl; • seltskond – nii on lõbusam ja ohutum ning abistaja vajadusel ka lähemal.
Õnnetus jääl Kui vajud läbi jää, siis: • Säilita rahu; • Hüüa appi; • Keera ennast sinna suunda, kust sa tulid; • Murra jääd enda eest, kuni see kannab; • Tee jalgadega ujumisliigutusi, nii saavutad horisontaalasendi ja suudad ennast jääaugust välja tõmmata; • Rulli ennast jääaugust eemale; • Mine kiiresti sooja. • NB! Alkohol ja kiire ülessoojendamine loovad petliku soojatunde.
Õnnetus jääl Kui sa ei saa jääaugust välja, siis: • Hoia kinni jää servast; • Kehasoojuse hoidmiseks püüa ennast võimalikult vähe liigutada; • Hüüa appi; • Tugev tahtejõud suurendab pääsemisvõimalust.
Esmaabi jääl Kui keegi teine vajab abi: • Kutsu viivitamatult abi, helista 112; • tegutse selliselt, et sina ise ei satuks ohtu. Võimalusel abista kaldalt; • Otsi juhuslik päästevahend käepikenduseks. Selleks võib olla köis, tugev puuoks, aer või su oma jope; • Lähene abivajajale tema mindud teed mööda. Viimased meetrid liigu roomates. Jaota oma keharaskus laiali; • Kui abistajaid on mitu, moodustage inimkett; • Toimeta kannatanu sooja.
Alajahtumine, külmakahjustused Eva Palk
Madala välistemperatuuri toimed • Lokaalsed külmakahjustused • Kogu organismi allajahtumine ehk hüpotermia alla (35°) < 30° kaotab inimene teadvuse Põhjused: • Keha külmas vees või märgades riietes • Pikaajaline madal õhutemperatuur, ka ruumis • Teadvushäired (haigushoog, trauma,alkohoolne joove) • sport, matkamine külma ilmaga ja talvel ( eksimine, õnnetused)
Hüpotermia e. alajahtumise sümptomid Hüpotermia raskusaste nahk Pulss Hingamine Käitumine Teadvus Kerge Kahvatu, hallikas Normis või kiire Normis või kiire Külmavärinad, katkendlik kõne Teadvusel 32 – 35ºC Mõõdukas Hallikas, sinakas Aeglane, nõrk Aeglane Tugevad külmavärinad Unine, segane, ebaadekvaatne 28 – 32ºC Raske Hallikas, sinakas Nõrk, ebaregulaarne, või puudub Aeglane või puudub Värinad puuduvad Teadvuseta, ei liiguta <28ºC
Esmaabi hüpotermia e. alajahtumise korral . Vii kannatanu välja veest, lumest, külmast ruumist • Asenda märjad riided kuivadega • Soojenda, et vältida edasist jahtumist, soojad tekid, termokile • Käed ja keha mässi eraldi tekkidesse, riietesse, et käed ei jahutaks keha veelgi.
Esmaabi hüpotermia e. alajahtumise korral http://www.webtogs.co.uk/Lifesystems/
Esmaabi hüpotermia e. alajahtumise korral Sügavas hüpotermias haige püüa hoida horisontaalasendis Teadvusel kannatanule anna magusat sooja jooki ( 37º) Sügavas hüpotermias haigel võib olla pulss ja hingamine väliselt mittemääratav. Kui pulss on aeglane ja nõrk, ära alusta ABC-d.Nõrgalt töötav süda võib hoopis seiskuda! Teadvuseta kannatanu puhul ära elusta vaid helista 112
Hüpotermia ehk alajahtumine • Külma vette kukkunu ellujäämisvõimalused: • Vee temp °C Teadvus kaob Surm 0 < 15min <45min 0- 10 15-60min 30-120min 10-15 1-2tundi 1-3 tundi 15-20 2-7 tundi 2-40 tundi Keha jahtumisel algavad külmavärinad Edasisel jahtumisel >32º C külmavärinad lakkavad 30ºC teadvus kaob ( aju võib hapnikupuudus madalal temperatuuril taluda isegi 10-35 minutit
Esmaabi hüpotermia e. alajahtumise korral • Ära anna alkoholi kui kannatanu on külmas keskkonnas. • Alkohol laiendab veresooni ja alajahtumine suureneb! • Ära aseta kannatanut ega kahjustunud jäsemeid sooja vette ( võivad tekkida koekahjustused) • Ära hõõru külmunud jäset ( see kahjustab külmunud kohta ja nahka, lumi jahutab edasi) • Parim ülessoojendamine toimub haiglas.
Lokaalsed külmakahjustused • Tavaliselt väljaulatuvad kehaosad • Nahal on tunda torkeid ja valu • Nahk on valkjas, külmumiskoht tundub kõvana, tundlikkus vähene või puudub • Võib tekkida märkamatult • Võivad tekkida villid • Soojenda külmunud kehaosa passiivselt oma kehasoojusega, ära hõõru külmunud kohta
Külmakahjustused http://peltgrande.blogspot.com/2007/02/hypothermia.html