Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu

1. Kristin Hollo Haridus- ja Teadusministeeriumi nõunik Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu

2. Koolikorraldus (kooliliigid, koolitusluba, koolivõrk, rahastamine jne) • Õppekava ja õppekorraldus • Koolikohustus • Hariduslike erivajadustega õpilaste toetamine • Vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse tagamine koolis Olulisemad teemad:

3. Täpsustatakse põhikooli ja gümnaasiumi definitsiooni: • Põhikool on üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. Põhikoolis on 1.–9. klass ning nominaalne  õppeaeg on üheksa aastat. • Gümnaasium on üldhariduskool, mis loob võimalused üldkeskhariduse omandamiseks. Nominaalne õppeaeg gümnaasiumis on kolm aastat. Koolikorraldus: põhikooli ja gümnaasiumi definitsioon

4. Üldjuhul tegutseb põhikool või gümnaasium eraldi asutusena ning põhikoolis toimub õpe kõigil põhikooli kooliastmetel. Põhikooli ja gümnaasiumi tegutsemise erivormid on: • algkool; • lastead-algkool; • lasteaed–põhikool; • täiskasvanutele suunatud põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena ning kus õpe toimub ainult mittestatsionaarses õppevormis; Põhikooli ja gümnaasiumi tegutsemise vormid

5. kõne-, meele- või liikumispuuetega või raskete somaatiliste haigustega õpilastele suunatud põhikool, gümnaasium ja vajadusel ka lasteaed, mis tegutsevad ühe asutusena ning kus tegutsevad üksnes vastavate hariduslike erivajadustega õpilaste klassid ja vastavad sobitus- või erirühmad; • kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kool • gümnaasium ja kutseõppeasutus, mis tegutsevad ühe asutusena;  • põhikool või gümnaasium ja huvikool, mis tegutsevad ühe asutusena. Põhikooli ja gümnaasiumi tegutsemise vormid

6. Kuni 2012. aasta 31. augustini võivad põhikool ja gümnaasium tegutseda ühe asutusena • Enne uue seaduse jõustumist gümnaasiumidele väljastatud koolitusload loetakse kehtetuks alates 2012. aasta 1. septembrist. Uute koolituslubade väljastamisel lähtutakse gümnaasiumipiirkondadest ja maksimaalsest gümnaasiumide arvust antud piirkonnas • Tegutsevatele gümnaasiumidele, millele tähtajatut koolitusluba 2012 ei saa väljastada, antakse kaks aastat aega tegevuse lõpetamiseks, et seal õppivad õpilased saaksid kooli lõpetada. Üleminek eraldi asutusena tegutsevatele põhikoolidele ja gümnaasiumidele

7. Põhikooli asutamisel ja pidamisel tuleb tagada riikliku õppekava täitmiseks vajalike kvalifitseeritud õpetajate, turvalisuse ja tervise ning õppekavanõuetele vastava õpikeskkonna, õpilase arengu toetamiseks õigusaktides sätestatud meetmete rakendamise võimaluste ning piisava arvu õpilaste olemasolu, mis tagab kooli jätkusuutlikkuse. Gümnaasiumi asutamisel ja pidamisel tuleb lisaks eeltoodule tagada võimekus pakkuda valikaineid ja kujundada õppesuundi vastavalt riiklikus õppekavas sätestatud nõuetele   Üldhariduse kvaliteet

8. Põhi- ja üldkeskhariduse omandamise võimaldamiseks asutavad ja rahastavad vallad, linnad ja riik vajalikul hulgal põhikoole arvestusega, et vähemalt 80 protsendil õpilastest, kelle jaoks põhikool on elukohajärgne kool, ei tohi kooli jõudmiseks kuluda rohkem kui 30 minutit.  • Igas maakonnas peab olema vähemalt üks gümnaasium. • Munitsipaalkool võib teise valla või linna haldusterritooriumil tegutseda selle valla või linna nõusolekul. Üldhariduse kättesaadavus

9. Valla- või linnavalitsus korraldab: • oma haldusterritooriumil elavate koolikohustuslike põhikooliõpilastele transpordi elukohajärgsesse põhikooli või vanema valikul mõnda teise põhikooli, mis asub õpilase elukohale lähemal kui elukohajärgne kool; • oma haldusterritooriumil elavate statsionaarses õppevormis õppivate gümnaasiumiõpilaste transpordi gümnaasiumi, mille piirkonnas õpilased elavad või mõnda teise gümnaasiumi, mis asub õpilase elukohale kõige lähemal. • Riigieelarves võib ette näha toetuse valdadele ja linnadele õpilaste transpordi korraldamiseks.” Üldhariduse kättesaadavus

10. Riigikooli asutab haridus- ja teadusminister, munitsipaalkooli valla- ja linnavolikogu. • Kooli asutamise vajalikkuse kohta, lähtuvalt piirkondlikust hariduspoliitikast ja koolivõrgu kujundamise vajadusest, annab hinnangu maavanem ning riigikoolide puhul ka kooli asukohajärgne vald või linn. • Kooli asutamise otsuses võib sätestada, et koolitustegevust ei asuta läbi viima kõikides klassides või kõikidel kooliastmetel korraga vaid koolitustegevust alustatakse järkjärguliselt. Kooli asutamine

11. Vabariigi Valitsus kehtestab gümnaasiumipiirkonnad ning munitsipaalgümnaasiumide maksimaalse arvu igas piirkonnas, arvestades võimalusel KOVide ettepanekuid. • Munitsipaalgümnaasiumi võib asutada juhul, kui vastavas piirkonnas tegutsevate gümnaasiumide arv ei ületa VV sätestatud maksimaalset arvu. • Kui gümnaasiumipiirkonda kuulub mitu valda või linna, võib munitsipaalgümnaasiumi asutada juhul, kui teised gümnaasiumipiirkonda kuuluvad omavalitsused on andnud selleks nõusoleku või gümnaasiumipiirkonda kuuluvad omavalitsused on sõlminud lepingu ühise kooli asutamiseks. Gümnaasiumi asutamise erisused

12. Tähtajaline ja tähtajatu koolitusluba Koolitusloa taotlemisel esitatavad andmed Koolitusloa kehtetuks tunnistamine Koolitustegevuse alustamine riigikoolis Muudatused seoses koolitusloaga

13. Põhimäärus Arengukava Kooli õppekava Muud kohustuslikud dokumendid Kooli dokumentatsioon

14. Eelnõu kohaselt esitatakse seaduses riiklikuõppekava aluseks olevad õppe põhimõtted, mis seni on olnud kehtestatud vaid riiklikus õppekavas. Et rõhutada põhi- ja üldkeskharidust kui eraldiseisvaid haridustasemeid, millel on omad eesmärgid ning selge lõpptulemus, esitatakse eelnõu kohaselt põhikooli ja gümnaasiumi riiklikud õppekavad eraldi määrustena. Õppekava ja õppekorraldusega seotud muudatused

15. Eelnõus sätestatakse ainevaldkonnad ja nendesse kuuluvad ained, mille ainekavad riiklikus õppekavas tuleb esitada. • Sätestatakse võimalus arvestada õppekavavälist õppimist õppe osana, kui see aitab õpilasel saavutada õppekavas määratletud õpitulemusi. • Sätestatud on võimalus õppe läbiviimiseks Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni väljatöötatud õppekava (IBO õppekava) alusel. Õppekava ja õppekorraldusega seotud muudatused

16. Õppevormid: • Uuendatud terminoloogia – statsionaarne ja mittestatsionaarne. • Mittestatsionaarse õppevormi regulatsioon esitatud seaduses • Sätestatud on võimalus koolikohustuslikele õpilastele põhihariduse omandamiseks õhtuses või kaugõppevormis. Õppekava ja õppekorraldusega seotud muudatused

17. Õppeaasta, nädalakoormus ja päevakava: • Täpsustatud on õppetunni, õppepäeva, õppeveerandi ja kursuse mõisteid • Järjestikuse katkematu juhendatud õppe kestus võib olla lühem või pikem kui õppetunni arvestuslik pikkus, kuid see ei tohi ületada kahte arvestuslikku õppetundi. • Muudetud on koolivaheaegade regulatsiooni – gümnaasiumide osas on kooli direktorile ja pidajale jäetud senisest suurem otsustamisvabadus õppeaja planeerimisel. Õppekava ja õppekorraldusega seotud muudatused

18. Sätestatakse kohustusliku õppe maht gümnaasiumis. Gümnaasiumi osas on sätestatud ka väikseim lubatud koormus (96 kursust). • Sätestatakse õpilase jaoks vabatahtliku riigikaitseõppe ja usundiõpetus korraldamise kohustus • Õpet kavandades ja ellu viies arvestatakse, et õpilase õppekoormus oleks ea- ja jõukohane, võimaldades talle aega puhkuseks ja huvitegevuseks. • Õpetaja planeerib oma tööd koostöös teiste õpetajatega. Õppeveerandi või kursuse jooksul läbitavad peamised teemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus, ja planeeritavad üritused tehakse põhikooliõpilastele teatavaks õppeveerandi ning gümnaasiumiõpilastele kursuse algul . Kool loob ka vanematele võimalused vastava teabega tutvumiseks. Õppekava ja õppekorraldusega seotud muudatused

19. Täpsustatakse hindamise regulatsiooni: • hindamise tingimused ja kord sätestatakse riiklikus ja kooli õppekavas • hindeskaala esitatakse seaduses • seaduses sätestatakse sõnaliste kirjeldavate hinnangute kasutamise lubatavus 1-11 kooliastmes • hindamisest teavitamine Õppekava ja õppekorraldusega seotud muudatused

20. Kooli lõpetamise ja õpitulemuste välishindamisega seonduv regulatsioon: • Lõpetamise tingimused • Lõpueksamid • Õpitulemuste välishindamine Õppekava ja õppekorraldusega seotud muudatused

21. Koolikohustuslikku iga pikendatakse 18 eluaastani • Seaduses on esitatud koolikohustuse mittetäitja määratlus: • Koolikohustuse mittetäitjaks loetakse: • isik, kes pole kantud ühegi kooli nimekirja • õpilane, kes on põhjendamata puudunud rohkem kui 20 protsendist õppetundidest õppeveerandi jooksul Koolikohustus

22. Täpsustatud on õpilase, vanema, kooli ja valla või linna kohustusi ning nende poolt rakendatavaid meetmeid koolikohustuse täitmise tagamiseks Õpilasel on kohustus täita õpiülesandeid ja osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes Koolikohustus

23. Õppest puudumine on lubatud ning loetakse põhjendatuks, kui õppes osalemist takistavad mõjuvad põhjused. • Kool hindab, kas õppest puudumise põhjuseid saab lugeda mõjuvaks. Eelkõige loetakse puudumine põhjendatuks: • õpilase haigestumisel; • kui kooli jõudmist takistab vääramatu jõud; • muudel kodukorras sätestatud põhjustel, Koolikohustus

24. Täpsustatud on koolikohustusliku õpilase õppest puudumisest teavitamise regulatsiooni: • Puudumisest peab vanem kooli teavitama puudumise esimesel päeval • Õpilase kooli naasmisel peab vanem hiljemalt ülejärgmisel päeval teavitame kooli puudumise põhjustest ja kestusest. • Kui vanem ei ole kooli õpilase puudumisest teavitanud ning koolil ei õnnestu puudumise põhjust välja selgitada, teavitab kool hiljemalt viiendal järjestikusel puudumise päeval sellest elukohajärgse valla või linna asutuse vastavat töötajat või struktuuriüksust Koolikohustus

25. Kui õpilane on haigestumise tõttu puudunud üle viie järjestikuse õppepäeva, esitab vanem koolile tervishoiuteenuse osutaja väljastatud dokumendi, mis tõendab haiguse või vigastuse esinemist alates tervishoiuteenuse osutamise päevast Koolikohustus

26. Vanema kohustustena on välja toodud nt: • kohustus luua koolikohustuslikule õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused, • kohustus teavitada valla- või linnavalitsust õpilase välisriiki õppima suundumisest; • kohustus teha koostööd kooliga; • kohustus kasutada meetmeid, mida talle pakub kool või valla või linna vastav asutus Koolikohustus

27. Kooli rakendatavate meetmetena on välja toodud nt: • vestlus õpilasega või tema nõustamine; • õpilasele tugiisiku määramine; • õpilase üleviimine käitumisraskustega õpilaste klassi; • Õpilase suunamine õpilaskodusse/pikapäevarühma • Kui kooli poolt rakendatavad meetmed ei avalda mõju või neid pole võimalik rakendada, kuna kool ei saa õpilase või vanemaga kontakti, pöördub kool valla- või linnavalitsuse vastava struktuuriüksuse või ametiisiku poole, kes omakorda võib pöörduda alaealiste komisjoni poole. Koolikohustus

28. Vald või linn loob kõigile tema haldusterritoorimul elavatele koolikohustuslikele isikutele võimaluse põhihariduse omandamiseks, kehtestates selleks määrusega elukohajärgse kooli määramise korra • Koolikohustuse mittetäitjate ja põhjendamata puudujatega tegelemiseks korraldab valla- või linnavalitsus ametikoha või struktuuriüksuse moodustamise valla või linna ametiasutuses või ametiasutuse hallatavas asutuses Koolikohustus

29. Selgitab välja koolikohustuse mittetäitmise põhjused ja võimalikud meetmed koolikohustuse täitmise tagamiseks ning koordineerib nende rakendamist koolikohustuslike isikute puhul, kes pole kantud ühegi kooli nimekirja ja õpilaste puhul, kelle osas kool on pöördunud valla- või linnavalituse poole täiendavate meetmete rakendamiseks • Võimalusel korraldab valla- või linnavalitsus koolitusi vanematele, kelle lapsed ei täida koolikohustust, et toetada neid tingimuste loomisel koolikohustuse täitmiseks • esitab alaealise mõjutusvahendite seaduse kohaselt alaealiste komisjonile taotluse alaealise õigusrikkumise asja arutamiseks Koolikohustus

30. Vastutus koolikohustuse mittetäitmise eest • Koolikohustuse mittetäitmise eest vastutavad vanem ja õpilane. • koolikohustuse mittetäitja vanemat võib karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. • Vanemale määratud rahatrahvi võib vanema nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. • Vanemat ei tohi karistada, kui ta on koolilt või valla- või linnavalitsuselt kirjalikult taotlenud koolikohustuse täitmise tagamiseks meetmete rakendamist, on kooli või valla- või linnavalitsuse poolt pakutud meetme rakendamisega nõustunud ning kui meetme iseloom seda eeldab, siis selle rakendamisel ka aktiivselt osalenud. • Õpilasele kohaldatavad meetmed on loetletud seaduses Koolikohustus

31. Hariduslike erivajadustega õpilane on õpilane, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus,õppeprotsessisvõi õpikeskkonnas (õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed kommunikatsioonid, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid, tugipersonal ja muu selline), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas Hariduslike erivajadustega õpilaste toetamine

32. Seaduses käsitletakse hariduslike erivajadusega õpilase märkamist ja jälgimist HEV koordinaator ja HEV meeskond Individuaalse arengu jälgimise kaart Hariduslike erivajadustega õpilaste toetamine

33. Uue nõudena on sätestatud, et õpilasele tagatakse vajaduse korral eripedagoogi, psühholoogi ning sotsiaalpedagoogi teenus. Täpsustatud on HEV õpilastele rakendatavaid teenuseid ja nende kohaldamise korda. Uue meetmena on sätestatud individuaalõppe rakendamise võimalus ning väikeklassi ja sõltuvushäiretega õpilaste klassi moodustamise võimalus Hariduslike erivajadustega õpilaste toetamine

34. Eraldi tuuakse välja kooli poolt rakendatavad meetmed ja üksnes nõustamiskomisjoni soovitusel rakendatavad meetmed: • Lapsevanema nõusolekul ja direktori otsusel rakendatakse logopeedilist ja eripedagoogilist abi õpiabirühmas, psühholoogilist või sotsiaalpedagoogilist abi, individuaalset õppekava, suunamist pikapäevarühma või õpilaskodusse, üleviimist kõne-, meele- või liikumispuudega õpilaste klassi, raskete somaatiliste haigustega õpilaste klassi  ja käitumisprobleemidega õpilaste klassi.   Hariduslike erivajadustega õpilaste toetamine

35. Nõustamiskomisjoni soovitusel, vanema nõusolekul ning direktori otsusel võetakse õpilane vastu või viiakse üle õpiraskustega, liitpuuetega, käitumisraskustega õpilaste klassi ja väikeklassi. • Samuti on nõustamiskomisjoni soovitus vajalik lihtsustatud, toimetuleku, hooldusõppe, koduõppe või individuaalõppe rakendamiseks ning riiklikus õppekavas ettenähtud õpitulemuste asendamiseks või vähendamiseks või mõnest õppeainest vabastamine Hariduslike erivajadustega õpilaste toetamine

36. Täpsustatud on koolis tervishoiuteenuse osutamisega seonduvat regulatsiooni – mis teenused kuuluvad kooli tervishoiuteenuste hulka, kuidas korraldatakse nende osutamine jne Sätestatud on nõue, et koolis tagatakse õpilaste, pedagoogide ja teiste kooli töötajate vaimne ja füüsiline turvalisus ning tervise kaitse. Vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse tagamine koolis

37. Selle tagamiseks on ette nähtud rida meetmeid ja käitumisnorme: • Vägivalla ennetamiseks tagatakse koolis järelevalve õpilaste üle kogu õppepäeva vältel. • Ruumide ja territooriumi kasutamine korraldatakse võimaluste piires selliselt, et see ei soodustaks õpilaste või töötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustava olukorra tekkimist • Kool võib koolipere turvalisust ohustava olukorra ennetamiseks ning olukorrale reageerimiseks kasutada kooli territooriumil jälgimisseadmeid Vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse tagamine koolis

38. Kooli õpilaste, pedagoogide ja teiste töötajate turvalisuse tagamiseks ja piiratud teovõimega õpilaste järelevalvetuse ärahoidmiseks võib kool kontrollida kooli hoonest või territooriumilt sisse- ja väljaliikumist ning kokkuleppel vanemaga piirata päevases õppevormis põhiharidust omandava piiratud teovõimega õpilase kooli hoonest või territooriumilt väljaliikumist • Õpilaste ning kooli töötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise, nende juhtumite lahendamise kord sätestatakse kooli kodukorras Vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse tagamine koolis

39. Uue teemana on seaduses sätestatud kriisireguleerimine koolis: • Kriisireguleerimisena mõistetakse meetmete süsteemi, mis on ette valmistatud ja kasutusele võetud, et tagada hädaolukorras kooli töötajate ja õpilaste turvalisus • Koolil on kriisireguleerimisplaan, mille kinnitab direktor • Direktor moodustab koolis alaliselt tegutseva koolitervise ja –turvalisuse nõukoja, mille ülesanded on muuhulgas kriisireguleerimisplaani väljatöötamine, koolipere turvalisuse tagamiseks ja vägivalla ennetamiseks rakendatavate meetmete väljatöötamine, ja tegevuse koordineerimine hädaolukorra puhul Vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse tagamine koolis

40. Uue teemana käsitletakse seaduses õpilase suhtes rakendatavaid mõjutusmeetmeid: • Eesmärgiga julgustada õpilasi kooli kodukorra kohaselt käituma ja teistest lugu pidama ning ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis, võib õpilase suhtes, kes ei täida seadusest tulenevaid kohustusi (sealhulgas nt kooli kodukorda), rakendada mõjutusmeetmeid. Õpilaste suhtes rakendatavad mõjutusmeetmed

41. Seaduses on loetletud ka mõned meetmed: noomitus; õppetunnist eemaldamine; pärast õppetundide lõppemist koolis viibimise kohustus;  vanema kooli kutsumine; õpilase suunamine sotsiaalpedagoogi, koolipsühholoogi või muu tugispetsialisti juurde; konfliktolukorras osalenud poolte lepitamine;  ajutine keeld võtta osa õppekavavälisest tegevusest; ajutine õppes osalemise keeld; kooli jaoks kasuliku tegevuse elluviimine, mida võib kohaldada vaid õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekul. • Tegemist on avatud loeteluga ja kool võib rakendada ka teisi seadustega kooskõlas olevaid meetmeid Õpilaste suhtes rakendatavad mõjutusmeetmed

42. Enamike loetletud meetmete rakendamise õigus on direktoril või tema volitatud isikul (nt õpetajal) Seaduses on esitatud ka loetletud mõjutusmeetmete rakendamise tingimused ja kord Õpilaste suhtes rakendatavad mõjutusmeetmed

43. Eelnõus on täpsustatud arvlemise regulatsiooni – kulusid, mida arvatakse tegevuskulude hulka, õppekoha tegevuskulu arvestusliku maksumuse arvutamise ja sellest teavitamise alused, arvete esitamise korda (igakuiselt). • Alates 2010. aasta 1. septembrist on õpilase elukohajärgne vald või linn kohustatud munitsipaalpõhikooli tegevuskulude katmises osalema vaid juhul, kui ta ei ole loonud õpilasele võimalusi tema poolt peetavas koolis põhihariduse omandamiseks õpilase valitud õppevormis või õppekeeles, nõustamiskomisjoni või alaealiste komisjoni soovitatud tingimustel või kui õpilane on vastu võetud riiklikult toetatavale õpilaskodu kohale teise valla või linna territooriumil. Arvlemine