Mikrokliima

1. Mikrokliima Jaan Olt

2. Olulised tegurid • õhutemperatuur • õhuniiskus • õhu liikumiskiirus • soojusvahetus inimese ja keskkonna vahel.

3. Vähemolulised tegurid • õhurõhk • õhu hapnikusisaldus • õhu ionisatsiooni olukord.

4. Õhutemperatuuri tööruumis mõjutavad • antud maakoha kliima, • aastaaeg, • tehnoloogiline protsess, • töö intensiivsus

5. Töö jaotatakse raskusastme järgi • kerge füüsiline töö - Ia ja Ib • keskmise raskusega füüsiline töö - IIa ja IIb • raske füüsiline töö -III. • Töö kategooriast olenevalt on määratud tööruumi maksimaalne ja minimaalne temperatuur.

6. Inimese termoregulatsioonimehhanismhoiab inimese keha temperatuuri ühesugusel tasemel, olenemata välistingimustest. • Inimese keha tuuma temperatuur on 37 0C, kõikumine sellest 4 0 piires. • Hüpertermia - ülekuumenemine, 6 0võrra on see juba eluohtlik. • Hüpotermia – keha allajahtumine (10 0võrra allajahtumist talub organism mõnda aega kahjustusteta)

7. Keha pinna temperatuur külmas ruumis võib olla: • 310- jäsemetel • 340- reitel • 280- sõrmedel • 320- küünarnukkidel • 360- õlavarrel • 370- tuumas.

8. Sobiv temperatuur • istuval tööl on 180-240 C • istuval tööl kerge käsitsitööga: 160 -220 C • seisev asend kerge käsitsitööga: 150-210 C • seisev asend raske käsitsitööga: 140 -200 C • füüsiliselt  raske töö:   130 - 190 C 

9. Soojuse ülekandmine ümbritsevasse keskkondatoimub põhiliselt kolmel teel: • soojuskiirgusega • soojusjuhtivusega • higi auramisega nahalt ja hingamisteedelt • Kui teha 300C juures rasket füüsilist tööd, ulatub veekadu 10-12 l/vahetuses.

10. Kuumarabandus esineb sel juhul, kui kehatemperatuur tõuseb 400-ni. • Seejuures esinevad • peavalu, • selja, jalgade valu, • iiveldustunne, • oksendamine, • raskematel juhtudel ka teadvuse kaotus • Kuumarabandus võib lõppeda surmaga • Päikesepiste (peaaju kuumeneb 40...420C)

11. Seadmete pinna temperatuur töökoha läheduses ei tohi olla üle 45 0C.

12. Õhu liikumise kiirus: ei tohi olla suurem kui 0,3 m/s • Normaalne õhu niiskus on 30-70%

13. Õhu hapnikusisaldus • Tavaliselt on õhus 23,1 kaal% O2 • Hingamine muutub raskeks, kui O2 sisaldus langeb alla 12%.

14. Õhu ionisatsioon • värske õhk” sisaldab palju kergeid ioone. • Kerged negatiivsed ioonid soodustavad vaimset tööd. Nende sisaldus väheneb talvel, pilves ilmaga, samuti ruumides, kus on palju inimesi.

15. Kerged positiivsed ioonid • omavad ainevahetust intensiivistavat toimet, • nad vähendavad vaimset aktiivsust, • tekitavad peavalu, • ärritavad limanahku. • Kergete positiivsete ioonide allikateks on lahtised küttespiraalid, väga kuumad radiaatorid

16. Õhu parameetrite parandamiseks ja sobivaks kujundamiseks kasutatakse õhukonditsioneerimist

17. Ventilatsioon

18. Loomulik ventilatsioon saavutatakse sise- ja välisõhutemperatuuride ja rõhkude erinevusega, tuule mõjul, akende ja valguskuplite kaudu. • Aeratsioon on planeeritud ja reguleeritud loomuliku ventilatsiooni liik.

19. Mehaaniline ventilatsioon jaguneb: • üld- ja • kohtventilatsiooniks. • Üldventilatsioon jaotatakse • sissepuhke- ja • väljatõmbeventilatsiooniks

20. Kohtventilatsiooni kasutatakse üksikute seadmete juures kas mürgiste gaaside paikseks eraldamiseks • Avariiventilatsioon on ette nähtud selleks, et kiires korras eemaldada suuri koguseid kõrge mürgisuse või plahvatusohtlikkusega gaase ja aurusid

21. Kohalik äratõmme tõmbekapi kujul võimaldab eraldada ruumist 65% soojusest

22. Õhkdušši võib kasutada, kui ei ole takistusi õhujoa levimiseks ja sellega ei suurene saastatus töökohtadel • Õhkdušid võivad olla statsionaarsed või teisaldatavad.

24. Soovitused: • Väldi väga niisket või kuiva õhku • Väldi liiga suurt kuumust ja külmust • Väldi tuuletõmbust • Lokaliseeri võrdselt rasked tööd ühte ruumi • Limiteeri aega, mille jooksul inimene viibib liiga kuuma või liiga külma käes • Kasuta sobivat riietust