160 likes | 211 Views
Viron leksikologia ja sananmuodostus. Tegusõnamoodustuse viisid. Martin Ehala. Verbituletus. Tuletusliited suhe tegevusse tegevuse laad faktiiviliited translatiiviliited kausatiiviliited kontinuatiiviliited refleksiiviviited momentaaniliited frekventatiiviliited.
E N D
Vironleksikologia ja sananmuodostus Tegusõnamoodustuseviisid Martin Ehala
Verbituletus Tuletusliited suhetegevussetegevuselaad faktiiviliitedtranslatiiviliited kausatiiviliitedkontinuatiiviliited refleksiiviviitedmomentaaniliited frekventatiiviliited
Kausatiivi- ja faktitiiviliited • Kausatiivid on verbid, mis väljendavadtegijapõhjustatudtegevust, näitekssöötma, magatama, kiigutama. • Kausatiivemoodustataksepõhiliseltintransitiivsetestverbidestvõimäärsõnadest. • Faktiivid on verbid, mis väljendavadtegevusesooritamist, näitekskelgutama, kirjutama, põletama. • Kausatiivemoodustataksepeamiseltnimisõnadest. • Kausatiivi ja faktiiviliitedsisaldavadelementi-ta-, -da-, -sta-, -nda-, -rda-, -lda-, -t-
Kausatiivi- ja faktiiviliited II • -ta- ja -da- liituvad nii verbidele kui ka käänd- ja määrsõnadele. -ta- liitub vokaalile (suitse/ta/ma) ja s-ile (elus/ta/ma), -da- esineb n, l, r ja v järel (kaval/da/ma, suuren/da/ma,). • -sta- liitub vaid käändsõnade vokaaltüvele ning verb iseloomustab tegevust tulemuse või vahendi kaudu: kurb > kurva/sta/ma ‘kurvaks tegema’, aur > auru/sta/ma ‘auruks muutma’. • -nda-liitubkäändsõnade, verbide ja määrsõnadevokaaltüvele, (S)külg : külje > külje/nda/ma, (A) suur : suure > suure/nda/ma, (V) teeni/ma > teeni/nda/ma, (Adv) valla > valla/nda/ma • Ülejäänudkausatiiviliited on ebaproduktiivsed: • lda-:häda/lda/ma, • -rda-tuletabhalvustavatähendusegaverbe: ähva/rda/ma, • -t-: kee/t/ma, jootma,
Harjutus 1. Moodustajärgmistestsõnadestkausatiivee ja faktiive. käsi, meenuma, peegel, kuld, tulema, kurb, ahel, kaevama, kaval, kasvama, nüri, kukkuma, hoone, karm, kild, suhkur, relv, silp, laen, sõitma, tolm, eine, suur, valdama, välja, must, valla, paks, iha, käpp, maa, põlema.
Refleksiiviliited • Refleksiivid on verbid, mis väljendavadkas: • tegijaenesegatoimuvattegevustntTa riietub = Ta riietabennastvõi • protsessi (peamiseltseisundimuutust), mis toimubsubjektigajustnaguiseenesest (automaatselt), ntärrituma, huvituma, aeglustuma, seiskuma. • Refleksiive tuletavad liited on: • -du-liitubühesilbiliseletüvele, millelõpus on l, n, r, ntkeel/du/ma. • -bu-, -bi-liituvadühesilbiliselevokaaltüvele. Eesvokaalseteletüvedeleliitub-bi-, ntvii/bi/ma, tagavokaalsetele-bu-, ntmaa/bu/ma. • u-liitub • muudeleühesilbilisteletüvedele, ntkaeva/ma > kaev/u/ma, samuti • vahetabväljakausatiiviliitea, ntlüli/ta/ma > lüli/tu/ma,
Harjutus 2. Moodustarefleksiive. • teostama, toit, tõmbama, pool, keelama, piirama, juur, jooma, käima, kaev, sööma, lülitama, tõmbama, sõlmima, aktiveerima, etendama, veenma, piir, viskama, pühendama
Translatiiviliited • Translatiivid on seisundimuutustväljendavadsihitudverbid, nätekspaljunema. Translatiivetuletatakseliitega • ne- , mis liitubpeamiseltomadussõnatüvelentnoor > noore/ne/ma, • ka muudliikisõnadest, nt: • (N) kivi > kivi/ne/ma, • (Adv) palju > palju/ne/ma, • (V) hävi/ma > hävi/ne/ma.
Kontinuatiiviliited • Kontinuatiivid on kestvattegevustväljendavadverbid. Neidtuletataksekaheliitega: • -tse- , mis tuletabkäändsõnadestpeamiseltinimesekäitumisviisileosutavaid, sagelihalvustavavarjundigaverbe, nt • kära > kära/tse/ma, skandaalitsema, tore > tore/tse/ma, toorutsema; • verbidestpeamiseltvähehaavalist (mitteintensiivset) tegevustväljendavaidverbe, ntnokki/ma : noki/n > noki/tse/ma,. • -ise-tuletabonomatopoeetilistest ja deskriptiivsetesttüvedestsamasisulisiverbe, ntrabisema, krabisema,.
Harjutus 3. Moodustatranslatiive ja kontinuatiive • janu, nukker, ahne, lai, paks, peen, kolin, vana, urin, kitsas, korin, hale, kivi, elu, must, kehv, sõber, õrn
Momentaani- ja frekventatiivliited • -ata- (-ahta-), tuletabühekordsettegevustväljendavaidverbeehkmomentane peamiseltonomatopoeetilistesttüvedest, ntparts > parts/ata/ma, kääksvõikääks/u/ma > kääks/ata/ma • Frekventatiivid on korrapäratultkorduvattegevustväljendavadtegusõnad, midamoodustataksejärgmisteliidetega: • -le-ntlenda/ma > lend/le/ma, mõnu > mõnu/le/ma, ebalema, süga/ma > süge/le/ma. • -dle-ntsuu > suu/dle/ma, maadlema.Erand: juur/dle/ma. • -tle- (-tele-)põhiliseltverbidele, ntnalja/ta/ma > nalja/t/le/ma, aga ka küsi/ma > küsi/tle/ma • -skle- (-skele-), ntlama/skle/ma, olesklema,
Harjutus 4. Moodusta momentane ja frekventatiive. • loksuma, kaebama, lonksama, lamama, kääksuma, mõnu, kolksuma, korskama, sulps, tonks, igav, küsima, naljatama, mõtlema, kargama
Otsetuletus • Otsetuletusekorrallisataksekäändsõnatüveleverbimorfoloogilisedtunnusedilmaliidetkasutamata. • Nimisõnasttuletatud verb väljendabtegevust, millesnimisõnagamärgitu on osaline, nt • saag > saagi/ma, kuld > kulda/ma, haav > haava/ma. • Omadussõnasttuletatud verb on enamastiseisunditekitamistväljendav verb, nt • klaar > klaari/ma, hull > hulluma.
Liittegusõnad • Liitverbid on liitsõnad, millepõhiosaks on verb, ntalahindama. Eestikeeles on paljuverbe, mis sisaldavadrohkemkuiühttüve, kuidenamikneistei ole liitverbid, vaidühend- ja väljendverbidekokkuvormistusedvõiliitsõnadeverbtuletised. • Liittegusõnadeosadkirjutataksealatikokku, ühendjaväljendtegusõnadeosadlahku:
Liitverbidemoodustusmallid • Liitverbidemoodustusmallid: • määrsõna + verb: alahindama, alakoormama, esietenduma, • käändsõna nimetavas + verb: (Adj + V)kuritarvitama, kuivsoolama, kuivpuurima,
Harjutus 5. Tõmbaliitverbidelejoonalla • tasalülitatud, mahajäetud, alahinnatud, pealehakanud, taandarenenud, üleküpsenud, ristküsitletud, allahinnatud