Eesti 20 35 ning prioriteetide ja poliitikavalikute rahastamisvõimalustest 2021 +

1. Eesti 2035 ning prioriteetide ja poliitikavalikute rahastamisvõimalustest 2021+ 28.02.2019

3. Strateegiline raamistik 2021+ Poliitika põhialused „Eesti 2035“ Üleriigilised eesmärgid (missioonid?) Põhilised tegevussuunad ja arenguvajadused Fiskaalmõju Struktuurivahendite rakenduskava Valitsuse tegevusprogramm (4a) VALDKONDLIKUD ARENGUKAVAD (4-10a) Programm 2 (0-4a) Programm 1 (0-4a) Programm… (0-4a) Riigi eelarvestrateegia (1+3a) Riigieelarve

5. Globaalsed trendid - maailm aastani 2035

6. Faktilehed 11 teemavaldkonnas • Hetkeolukord Eestis • Olulisemad arengud Euroopa Liidus (ja maailmas) • Poliitikasoovitused Eestile valdkondlikest uuringutest, hindamistest, audititest, EL, OECD ja rahvusvahelistest analüüsidest ning ekspertide hinnangutest • Leitavad: https://www.riigikantselei.ee/et/Eesti2035

7. 2019 ajakava • Arengu-vajadused • Eesmärgid • Lahenduste eeltöö • Eesmärgid • Mõõdikud • Reformid/lahendused • Ressursid • Rakendus- ja juhtimisskeem EE2035 eelnõu valmis ARVAMUSKORJE KIRJUTAMINE • Konsultatsioonid • Lihvimine ANALÜÜSID • VVTP+RES • 100 päeva plaan • „Eesti 2020“

8. TÖÖVERSIOON TÖÖVERSIOON

9. Üleskutse • Sisestage telefoni või arvutisse aadress: app.worksup.com • Sisestage EventID: HEAOLU • Klõpsa: „Tasks“ • Ja vastake küsimusele: Kirjelda 1-5 märksõnaga sellist Eestit, kus sina tahad elada aastal 2035

10. Rahastamisvõimalustest 2021+

11. Struktuurivahendite rakenduskava koostamine 2.2019Euroopa komisjon (KOM) riigiraport, sh KOM arvamus ÜKP rahastamise vajadustest 5.2019VV mandaat mitteametlike konsultatsioonide pidamiseks KOMga (aluseks EEESTI2035 arenguvajadused ja RES lisavajadused) 9-12.2019Rakenduskava kirjutamine ja konsultatsioonid 1-4.2020Rakenduskava riigisisene kooskõlastamine 4.2020VV heakskiitrakenduskavaeelnõulekoos RES ja EESTI2035 5-10.2020Rakenduskava ametlikud läbirääkimised ja kinnitamine KOM poolt EESTI2035 Loob sisu (sh reformid&lahendused) rakenduskavale koostöös sotsiaalpartneritega

12. Kas Eesti on Soomele ja Prantsusmaale arengus järele jõudnud?

14. Eesti ÜKP ümbriku langus (-24% reaalselt) on üks suurimatest, kuid kukkumine on oodatust väiksem

15. ÜKP toetuse ulatus : võrreldav tänasega Temaatilised eesmärgid 2021-2027 (11 asemel 5 eesmärki): • Nutikam Euroopa  Innovaatiline ja nutikas tööstuslik transformatsioon • Rohelisem, vähese CO2 Euroopa • Ühendatum Euroopa Transport ja IKT ühendused • Sotsiaalsem Euroopa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamine • Kodanikele lähedasem Euroopa jätkusuutlik ja integreeritud linna, maa- ja rannapiirkondade arendamine kohaliku algatuse kaudu

16. Sotsiaalsem Euroopa ERF • Sotsiaalne innovatsioon ja taristu • Haridustaristu • Meetmed erinevate riskirühmade sotsiaalmajanduslikuks integreerimiseks, sh majutus- ja sotsiaalteenused • Tervishoiu taristu arendamine ESF • Juurdepääsu parandamine tööhõivele • Tööturuasutuste ja –teenuste moderniseerimine • Juurdepääs lastehoiu ning hoolduskoormust leevendavatele teenustele • Töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemine muutustega, aktiivne ja tervislik vananemine, töökeskkonna parandamine • Haridussüsteemi kvaliteedi, toimivuse ja tööjõuturule vastavuse parandamine • Võrdse juurdepääsu tagamine haridusele • Elukestva õppe edendamine • Aktiivse kaasatuse toetamine • Kolmandate riikide ja marginaliseerunud kogukondade sotsiaalmajandusliku integreerimise toetamine • Juurdepääsu parandamine kvaliteetsetele, kestlikele ning taskukohastele teenustele, sotsiaalkaitsesüsteemide moderniseerimine, tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse juurdepääsu, toimivuse ja toimepidevuse parandamine • Vaesus- või sotsiaalse tõrjutuse riskis inimeste sotsiaalse integreerituse edendamine • Materiaalse ja/või toiduabi pakkumine abivajajatele

17. Eesti omapanuse kasv ja jäigad fokuseerimise nõuded Eesti minimaalne omapanus kolmekordistuks (15% vs 45%) EL toetusmäär 2021+: • Max 70% - vähemarenenud regioonid, Ühtekuuluvusfond, Interreg • Max 55% - üleminekuregioonid • Max 40% - enamarenenud regioonid Temaatiline fokusseerimine 2021+: Regionaalarengu fond – 81% fikseeritud: • T&I ja ettevõtlus min 45%, • Energeetika, kliima, CO2 vähene majandus min 30% • linnapiirkonnad 6% • ehk tervishoiu-, sotsiaal-, haridus-, digiühenduste, transporditaristule jääb max 19% Lisaks horisontaalselt kliimaeesmärkidele 30% Ühtekuuluvusfond – keskkond ja energeetika, transport (TEN-T) „tasakaalustatult“, horisontaalselt kliimaeesmärkidele 37% Sotsiaalfond: 25% sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisse Eesti eesmärk läbirääkimistel: saavutada suurem paindlikkus Eesti arenguvajaduste rahastamiseks Eesti eesmärk läbirääkimistel: saavutada sujuvam omapanuse kasv

18. Arenguvajadused

19. Paindlikumad õpiteed • Sidusus mitteformaalse haridusega • Õpetaja rolli väärtustamine • Paindlikum enesetäiendamine • Digitaalsed oskused • Innovatsiooni ja kvaliteedi arendamine • Haridusvõrgu korrastamine • Võrdsed võimalused • Doktorantide sotsiaalsed tagatised • Teadlaste koostöö ettevõtetega Erialase hariduseta inimeste ja NEET-noorte suur osakaal Ebakõlad oskuste ja tööjõuvajaduste vahel Doktoriõppe atraktiivsus ning koostöö erasektoriga pole piisav Erinevused õpitulemustes regioonide ja õppekeele lõikes Õpetajate järelkasv ei ole piisav Hariduskorraldus ei ole piisavalt õppijakeskne Eesti kui atraktiivne talendikeskus

20. Inimeste tervisekäitumise parandamine • Inimkesksem ja tõhusam tervishoid • Tervishoiu- ja sotsiaalteenuste sidusus • Ravikindlustusega kaetus ja solidaarsus • Tervishoiutaristu korrastamine • Personaalmeditsiini arendamine • Innovatsioon ja TA-tegevus • Keskkonnariskide vähendamine Ravi kättesaadavus on piiratud Inimeste käitumine on tervist kahjustav Inimeste tervisenäitajad on märkimisväärselt erinevad Maailma tipptase personaalmeditsiinis

21. Teadusmahukate toodete ja teenuste arendamine • Uued tehnoloogiad ja ärimudelid kasutusele • Väärtusahelas tootearendajaks • Täiendõpe kogu elukaares • Oskustega välistööjõupaindlikum kaasamine • Soodustav õigus- ja maksukeskkond • Riigi tuntus ja äridiplomaatia • Kohaliku ressursi väärindamine • Ringmajanduse edendamine Ebapiisav investeeringute tase Vähene TA ning innovatsioon Tootlikkuse kasv ei vasta ootustele Madal ressursitootlikkus Tööjõumahukad ärimudelid on ammendumas Üldjoontes konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond Eesti kui edukas uute lahenduste testija

22. Inimeste majandusliku toimetuleku suurendamine • Avatuse ja väärtushinnangute kujundamine • Kogukondlikkuse tugevdamine ja kodanikuühiskonna kaasamine • Erivajadustega inimestega arvestamine • E-lahendused võrdsete võimaluste tagamiseks • Lõimumispoliitika rakendamine • Kultuurilise mitmekesisuse väärtustamine Suur suhteline vaesus regiooniti ja eri sotsiaal-majanduslike rühmades Rahvatervises soolised ja regionaalsed erinevused Puudega inimestel on majanduslikult raske Ühiskonnas esineb soolist ebavõrdsust Avalikud teenused ei ole kõigile piisavalt kättesaadavad Tööturunäitajad rahvuseti ja piirkonniti erinevad

23. Kliimamuutustega arvestamine • Transpordiliikide terviklikkus ning paindlikkus • Tõhusad E-teenused • Uusi lahendusi soosiv õiguskeskkond • Säästvad ja arukad lahendused • ELi kliimaeesmärkide saavutamine • 5G taristu arendamine • Alternatiivkütuste taristu arendamine • ELi transpordi põhivõrgu ehitamine • Taastuvenergia alane koostöö Planeerimine ja ehitamine ei lähtu ühiskonna vajadustest Energia varustuskindlus on tagatud Elektritaristu vajab investeeringuid Teedevõrk ei vasta vajadustele ja käib üle jõu Liikuvuskorraldus on ebatõhus Transpordi välisühendused on kasvanud Veemajanduse taristu vajab jätkuvaltarendaminst Suureneb kiirema interneti osatähtsus Elamute keskmine energiakasutus on suur CO2-neutraalsed linnad Jagatud liikuvus Sundliikuvuse vähendamine

24. Inimeste keskkonnahoidlikkus • Elurikkuse säilimine • ELi ja globaalsed trendid • Poliitikavalikute keskkonnamõju • Uute tehnoloogiate võimalused • Olmejäätmete ringlussevõtt • CO2 heite vähendamine ja energiatõhususe suurendamine • Läänemere keskkonnaseisundi paranemine Süveneb surve ökosüsteemidele ja bioloogilisele mitmekesisusele Suureneb CO2-heide Tarbimisest tulenev keskkonnakoormus kasvab Linnastumine, transport, elektritootmine ja tööstus tekitavad õhusaastet Reostuse tõttu süveneb surve mere- ja veekeskkonnale Inimeste keskkonnakäitumine on kehv Puhas looduskeskkondkui Eesti konkurentsieelis

25. Kodanike võimestamine ja osalemise suurendamine • Silotornide ja sisebürokraatia vähendamine • Parem teenuste planeerimine • Tasakaalustatud regionaalareng • Kohanemisvõimeline õigus- ja maksukeskkond • Läbimõeldud talendipoliitika Poliitikakujundamine pole piisavalt teadmistepõhine Silotornid ja sisebürokraatia Õigussüsteem on jäik Ebapiisavalt atraktiivne keskkond talentidele ja investeeringutele Tugevad e-teenused Vähene koostöö suurte eesmärkide nimel Eesti kui demokraatliku digiriigiprototüüp

26. Digitaalsete lahenduste arendamine • Süvendatud laiapindne riigikaitse • Riigi tugi kohalike kogukondade vastutuse kasvatamisel • Sidus digitaalne ühiskond • Tugevad liitlassuhted • Välispoliitika terviklikum käsitlus Puudulik vastupanuvõime kriisideks Hõredast asutusest tulenevad eripärad turvalisuse tagamisel Eesti iseseisevkaitsevõime ei taga kaitset ülekaalukatejõududegaagressorieest Kogukondade vähenev sidusus Eesti kui kübervaldkonnasuunanäitaja

27. Stabiilset ja toetav perepoliitika • Ühiskonnaelus kaasalöömisvõimalused eakatele • Efektiivne tööturupoliitika • ELis inimeste liikuvuse soodustamine • Väärtushinnangute kujundamine • Kogukondade kaasamine • Efektiivne regionaalpoliitika • Lõimiv ja tark rändepoliitika • Tehnoloogilised lahendused Sündimus on alla taastetaseme Eakate osakaal ühiskonnas kasvab, tööealise elanikkonna koormus suureneb Tööealine elanikkond väheneb Eesti kui edukas hõbemajanduse arendaja

28. ARENGUVAJADUSTE ARUTELU Arenguvajaduste kaalumine Kuidas jagada arenguvajaduste vahel 100 huviühikut?

29. Aitäh!https://www.riigikantselei.ee/et/Eesti2035