1 / 60

Putukate m rgid

Puugid. Puugid kuuluvad ?mblikulaadsete hulka ning on seet?ttu sugulased ?mblike ja skorpionidega. Eestis levinud puugiliikidest on haiguste levitajatena ohtlikud v?sapuuk (Ixodes ricinus, pildil) ja laanepuuk (Ixodes persulcatus). V?sapuuk eelistab elamiseks niiskeid ja varjulisi kohti, seega leid

deidra
Download Presentation

Putukate m rgid

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

    1. Putukate mürgid Anti Kalda

    2. Puugid

    3. Puugid

    4. Puukentsefaliit

    5. Puukentsefaliit

    6. Puukentsefaliidi profülaktika

    7. Puukborellioos e. Lyme tõbi

    8. Puukborellioos antibiootikumravi Lyme’i tõve varases staadiumis on valikantibiootikumideks suukaudselt doksütsükliin, amoksitsilliin, tetratsükliin, tsefuroksiimaksetiil või erütromütsiin sõltuvalt ravile allumisest. Võib kasutada fenoksümetüülpenitsilliini, kuid ei ole tõestatud selle eeliseid amoksitsilliini ees. Tetratsükliini ega doksütsükliini ei tohi kasutada rasedatel või alla 9- aastastel lastel. Lastel on valikravimiks amoksitsilliin.

    9. Skorpionilised

    10. Skorpionilised

    11. Skorpionilised

    12. Skorpionilised

    13. Ämblikud Peaaegu kõik ämblikud on mürgised. Õnneks on enamus liikide suised liiga lühikesed ja õrnad, et läbida inimese nahk. Eestis mürgistusi põhjustavaid ämblikke ei ole. Lisaks kohalikele ämblikele võivad inimesed kokku puutuda ka liikidega, mis satuvad riiki puu- ja juurviljadega jt. materjalidega. Ainult üksikute ämblike mürke on uuritud põhjalikult. Need mürgid on kompleksed, sisaldades ensüüme jt. valke, mis põhjustavad mitmeid reaktsioone organismis.

    14. Leskämblik (Latrodectus) Meditsiiniliselt kõige olulisem ämblike grupp, levinud üle kogu maailma. Mitmed erinevad liigid on tuntud kui must leskämblik, samuti esineb palju lokaalseid nimesi: karakurt Lõuna Venemaa steppides, malmingnatto Itaalias, punaselg ämblik Austraalias jne Nende hammustus põhjutab iseloomuliku kliinilise pildi, mida nimetatakse latrodektismiks. Ämblike nimetus tuleneb sellest, et peale viljastamist sööb emane ämblik isase ära.

    15. Karakurt (Latrodectus tredecimguttatus)

    16. Must leskämblik (Latrodectus mactans)

    17. Lesk ämblikud (Latrodectus)

    18. Lesk ämblikud (Latrodectus)

    19. Lesk ämblikud (Latrodectus)

    20. Lesk ämblikud (Latrodectus)

    21. Nekrootiline arahnidism (Necrotic arachnidism)

    22. Erakämblikud (Loxosceles)

    23. Erakämblikud (Loxosceles)

    24. Erakämblikud (Loxosceles)

    25. Erakämblikud (Loxosceles)

    26. Erakämblikud (Loxosceles)

    27. Tarantlid (Lycosa)

    28. Sadajalgsed (Scolopenderae)

    29. Mesilased, herilased ja vapsikud

    30. Mesilased, herilased ja vapsikud

    31. Kliiniline sümptomaatika

    32. Loomsed mürgid

    33. Meduusid Karpmeduus e. meriherilane (Chironex fleckeri)

    34. Meduusid Karpmeduus e. meriherilane (Chironex fleckeri)

    35. Astelrai (Dasynatis pastinaca)

    36. Astelrai (Dasynatis pastinaca)

    37. Fugu ehk tetrodotoksiini mürgistus

    38. Fugu ehk tetrodotoksiini mürgistus

    39. Fugu ehk tetrodotoksiini mürgistus

    40. Histamiini mürgistus Scombroid poisoning Mürgistus on põhjustatud peale püüdmist kalades tekkivast ülemäärasest histamiinist, mille teket soodustavad bakterid. Sageli tekib mürgistus tuuna ja makrelliga. Kala võib maitsta piprase või mõruna. Kiiresti tekib näo hüpereemia, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu ja urtikaaria. Sümptomid tõlgendatakse sageli allergilisereaktsioonina kalale. Ravi: H1 ja H2 blokaatorid.

    41. Noolemürgi konn

    42. Noolemürgi konn

    43. Maolised (Serpentes, ka Ophidia)

    44. Maolised (Serpentes, ka Ophidia)

    45. Maolised (Serpentes, ka Ophidia)

    46. Maolised (Serpentes, ka Ophidia)

    47. Maolised (Serpentes, ka Ophidia)

    48. Maolised (Serpentes, ka Ophidia)

    49. Maolised (Serpentes, ka Ophidia)

    51. Maolised (Serpentes, ka Ophidia)

    52. Rästik (Vipera berus)

    53. Rästik (Vipera berus)

    54. Rästik (Vipera berus)

    56. Mürknastiklased (kobrad, korallmaod, kaunismaod, mambad)

    57. Merimaod

    58. Mürgised sisalikud

    59. Mürgised sisalikud

    60. Pitohui ( Pitohui sp )

    61. Nokkloom (Ornithorhynchus anatinus)

More Related