E N D
MÕÕTMINE PiibeBianka Sau
Sissejuhatus teemale Mõõtmisega puutume kokku pea igal sammul. Kõige sagedamini mõõdame aega, näiteks kui kaua kestab kooliminek. Mõnikord huvitab meid matka pikkus, mõnikord jalgratta või autoga sõitmise kiirus jne. Mida ja kuidas mõõta - need on füüsikas väga olulisteks küsimusteks.
Meetermõdustik • Vanal ajal kasutati mõõtühikutena näiteks järgmisi : jalg; küünar; süld. • Seoses kaubavahetuse ja tehnika arenguga tekkis vajadus ühtlustatud mõõtühikute järele. • Loodi meetermõõdustik. • Selle põhiühikud on : meeter, kilogramm ning sekund.
Huvitavaid mõõtühikuid • 1 meremiil= 1,85 km • 1verst= 1,07 km • 1 süld= 1,8 m • 1jard= 91,4 cm • 1toll= 25,4 mm • 1 pang= 12,3 l • 1 puud= 16,4 kg • 1 unts= 28,4 g
Pikkuse mõõtmine Mõõtmine ei ole alati nii lihtne kui sulle tundub. Näiteks joonlaualt mõõtarvu lugemisel : Pead vaatama ühe silmaga; Vaatesiht peab olema risti skaalaga- selleks nihutatakse mõõtmisel pead Mõõtmisel esineb teatud määramatus. Mõõtemääramatus näitab, kui palju erineb mõõdetud väärtus mõõdetud keha tõelisest väärtusest.
Pindala mõõtmine • Korrapärase kujuga keha pindala ja ruumala leidmine on paljudele tuntud. • Korrapäratu kujuga keha pindala mõõtmiseks aga : • Kaetakse pind korrapärase võrgustikuga, mille silma pindala on teada. • Seejärel leitakse keha pindala katvate silmade arv, mis korrutatakse ühe silma pindalaga.
Ruumala mõõtmine • Vedeliku ruumala mõõdetakse mõõtesilindriga: • Mõõtmisel pannakse mõõtesilinder horisontaalsele alusele ning vaadatakse skaalale vedeliku pinna sihis. • Mõõtesilindriga saab mõõta ka väikese gaasikoguse ruumala.