1 / 22

Dioksiinide, dioksiinilaadsete PCB-de ja benso(a)püreeni sisaldusest

Dioksiinide, dioksiinilaadsete PCB-de ja benso(a)püreeni sisaldusest. Külli Rae PM, toidujärelevalve büroo juhataja kylli.rae@agri.ee. Teemad.

dixie
Download Presentation

Dioksiinide, dioksiinilaadsete PCB-de ja benso(a)püreeni sisaldusest

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Dioksiinide, dioksiinilaadsete PCB-de ja benso(a)püreeni sisaldusest Külli Rae PM, toidujärelevalve büroo juhataja kylli.rae@agri.ee

  2. Teemad 1) Euroopa Komisjoni (EK) ettepanek muuta määruses 1881/2006 dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCB-de piirnomi aluspõhimõtteid, samuti Soome ja Rootsi erisus 2) EK ettepanek vähendada benso(a)püreeni piirnormi 3) dioksiinide ja benso(a)püreeni uuringute tulemused 4) rannakalurite toitumisuuring ja kavandatav riskihinnang http://www.agri.ee/uuringud-statistika/

  3. Üldiselt toidu saasteainetest Tekkeallika järgi: • keskkonna saasteained (dioksiinid, PCB-d, raskemetallid) • tööstuslikud saasteained (akrüülamiid, 3-MCPD, furaan) • põllumajanduslikud saasteained (mükotoksiinid, nitraadid, pestitsiidide jäägid, veterinaarravimite jäägid jt)

  4. Dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCB-de piirnormi aluspõhimõtete muutmine (1) • Dioksiinid- üldnimetus dibenso-para-dioksiinidele (PCDD; 75 ühendit) ja polükloreeritud dibensofuraanidele (PCDF; 135 ühendit), neist uuritakse 17 ühendit • Dioksiinilaadsed PCB-d- üldnimetus polükloorbifenüülidele (209 ühendit), neist uuritakse 12 ühendit • Mittedioksiinilaadsed PCB-d

  5. Dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCB-de piirnormi aluspõhimõtete muutmine (2) • Toimelt elusorganismidele sarnased, kuid toime tugevuselt erinevad ühendid • Kõige toksilisem 2,3,7,8-tetraklorodibenso-para-dioksiin (TCDD) ja see on ka toksilisuse ekvivalendiks (TEQ) väärtusega 1, teiste toksilisus väljendatakse TCDD toksilisuse suhtes (TEF)

  6. dibenso-para-dioksiinid 2,3,7,8-TCDD 1,2,3,7,8-PeCDD 1,2,3,7,8-HxCDD 1,2,3,6,7,8-HxCDD 1,2,3,7,8,9-HxCDD 1,2,3,4,6,7,8-HpCDD OCDD TEFWHO98TEFWHO05 1,0 1,0 1.0 1,0 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,01 0,01 0,0001 0,0003 Dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCB-de piirnormi aluspõhimõtete muutmine (3)

  7. dioksiinilaadsed PCB-d PCB-77 PCB-81 PCB-126 PCB-169 TEFWHO98TEFWHO05 0,0001 0,0001 0,0001 0,0003 0,1 0,1 0,01 0,03 Dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCB-de piirnormi aluspõhimõtete muutmine (4)

  8. Dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCB-de piirnormi aluspõhimõtete muutmine (5) • Analüüsi tulemus antakse TEQ-de summana kus Ci on kontsentratsioon, pg/kg TEFi on toksilisuse suhtarv

  9. EL dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCB-de sisaldus korrigeeritud koondtabelina(EFSA Journal 2010; 8(3):1385) Mediaan P25 P50 P75 P90 P95 P99 Kala lihaskude PCDD/F pg TEQWHO98/g 1,89 0,13 0,42 1,85 4,63 8,97 18,65 PCDD/F pg TEQWHO05/g 1,45 0,12 0,36 1,46 3,53 6,74 13,31 Kalamaks PCDD/F pg TEQWHO98/g 8,52 1,9 6,39 14,26 20,65 21,65 28,26 PCDD/F pg TEQWHO05/g 7,1 1,68 5,16 11,95 17,14 17,60 23,15

  10. EK muudatusettepanekud (dioksiinid ja dioksiinilaadsed PCB-d) 1) alandada piirnormi Kala lihaskude ja kalatooted kehtiv kavas PCDD/F pg TEQ / g märgmassi kohta 4,03,5 PCDD/F+DL PCB pg TEQ / g märgmassi kohta 8,06,5 2) pikendada Soome ja Rootsi erisust - ülenormatiivne kala ainult kohalikule turule - iga-aastane kohustuslik seire ja EK-le raporteerimiskohustus - tarbijate teavitamine kala tarbimisega seotud terviseriskidest

  11. Eesti andmed kalade dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCB sisalduse kohta (pg TEQ/g märgmassi kohta)(Mart Simm, Ott Roots, Heli Špilev 2010; http://www.lote.ut.ee/786146 ) KalanPCDD/F dl-PCBSumma Jõesilm65,9 ± 0,64,8 ± 0,510,7 ± 1,1 Räim732,3 ± 0,12,2 ± 0,24,8 ± 0,4 Kilu322,4 ± 0,22,6 ± 0,25,1 ± 0,3 Lõhi34,0 ± 0,35,0 ± 0,59,0 ± 0,8 Angerjas32,2 ± 0,82,2 ± 0,84,4 ± 1,4 Ahven100,6 ± 0,10,7 ± 0,11,3 ± 0,2 Koha60,4 ± 0,00,4 ± 0,00,8 ± 0,0 Lest30,4 ± 0,10,9 ± 0,31,3 ± 0,4 Ahven (Peipsi)30,1 ± 0,00,2 ± 0,00,3 ± 0,0 Latikas (Peipsi)10,40,30,7 Vikerforell 20,3 ± 0,00,5 ± 0,00,8 ± 0,1 (Salmistu) Angerjas 20,3 ± 0,00,8 ± 0,01,2 ± 0,0 (Võrtsjärv)

  12. Dioksiinija dioksiinilaadsete PCD-de seire proovivõtukohad katse- või töönduslikul püügil (1) 2009 Räim:Liivi laht, Soome laht (Soome lahe suudmeala, Toila), Narva-Jõesuu 2008 Räim: Liivi laht 2007 Räim: Liivi laht, Soome laht Kilu: Läänemere avaosa Latikas: Peipsi järv 2006 Räim: Läänemere avaosa (Saaremaa ja Hiiumaa lääneosa) Kilu: Läänemere avaosa (Saaremaa ja Hiiumaa lääneosa) Jõesilm: Pärnu laht Angerjas: Kalakasvandus (Võrtsjärv)

  13. Dioksiinija dioksiinilaadsete PCD-de seire proovivõtukohad katse- või töönduslikul püügil (2) 2005 Räim: Soome laht (Kunda, Muuga), Liivi laht Lõhe: Tallinna laht Angerjas: Pärnu laht Jõesilm: Narva jõgi Vikerforell: Salmistu kalakasvandus 2004 Räim: Läänemere avaosa, Liivi laht, Soome laht. Kilu: Soome laht ja Läänemere avaosa Ahven: Peipsi järv, Soome laht Lest: Läänemere avaosa 2003 Räim: Soome lahe lääneosa, Pärnu laht ja Läänemere avaosa (Saaremaast läänes) Kilu: Soome lahe lääneosa Ahven: Pärnu laht Koha: Pärnu laht 2002 Räim: Soome laht (Kunda, Tallinn, Lohusalu-Paldiski piirkond), Liivi laht ja Läänemere avaosa

  14. Rannakalurite toitumisuuring (mai 2010) • Uuringu peamine eesmärk oli koguda informatsiooni, kui palju ja millist kala ning kalatooteid Läänemere rannakalurid ja nende leibkonna liikmed söövad, ning selle kaudu selgitada välja, kas rannakaluritel on eriliste toitumistavade tõttu suurem risk omastada Läänemere kalades leiduvaid saasteaineid • Uuringu sihtrühmaks olid Lääne-, Hiiu-, Saare- ja Pärnumaarannakalurid või nende leibkonna liikmed. Sihtrühma kontaktandmed esitas AS-ile Emor Põllumajandusministeerium. Kontaktibaas koosnes Põllumajandusministeeriumile kalapüügiloa taotluse esitanud inimestest. Kokku viidi läbi 51 personaalintervjuud

  15. Rannakalurite toitumisuuring (mai 2010) • Uuringumeetod- personaalintervjuu (sagedusküsitlus) ja toidupäevik (kahe nädala jooksul tarbitud kala ja kalatoodete kaalumine). Küsimused ka kala valmistamisviisi kohta • Enamik (82%) vastajatest sööb kala või kalatooteid pearoana vähemalt kord nädalas, keskmiselt 2,4 korda nädalas

  16. Toidupäeviku kokkuvõte: viis peamist söödud toorkala (kogus inimese kohta kahe nädala jooksul) Hommik Lõuna Õhtu Vahepala Kokku RäimVastajate arv (n)31 31 33 21 41 kogus kokku (gr) 9 406 19 004 13 673 7 067 54 013 kogus inimese kohta (gr)303 613 414 337 1 317 Tuulehaug Vastajate arv (n) 11 16 20 10 28 kogus kokku (gr) 2 638 7 904 8 621 4 389 22 952 kogus inimese kohta (gr) 240 494 431 439 820 Kilu Vastajate arv (n) 10 5 1 2 12 kogus kokku (gr) 3 073 1 305 20 700 5 778 kogus inimese kohta (gr) 307 261 20 350 482 Meriforell Vastajate arv (n) 8 8 5 3 12 kogus kokku (gr) 2 162 1 862 1 531 1 270 6 855 kogus inimese kohta (gr) 270 233 306 423 571 Merisiig Vastajate arv (n) 8 5 5 3 14 kogus kokku (gr) 1 704 553 992 687 4 186 kogus inimese kohta (gr) 213 111 198 229 299

  17. Benso(a)püreeni sisaldusest (1) • Benso(a)püreen on genotoksiline kantserogeenne ühend • Sarnaselt dioksiiniga on tegemist ühendite grupiga (polütsükline aromaatne süsivesinik, PAH) , benso(a)püreen on indikaatorühendiks • Erinevalt dioksiinist on sisaldus tootes tootmistehnoloogiliselt kontrollitav (suitsutusprotsessi kontrollimine ja hea tootmistava järgimine)

  18. Benso(a)püreeni sisaldusest (2) • Piirnorm kehtib alates 2005. aastast • EK ettepanek vähendada benso(a)püreeni piirnormi kolme aasta pärast ca poole võrra; Erandina jääb sprotikonservile kehtima senine piirnorm • EK ettepanek kehtestada piirnorm lisaks benso(a)püreenile ka PAH 4 summale (lisaks benso(a)püreenile bens(a)antratseen, bensofluoranteen, krüseen)

  19. Benso(a)püreeni sisaldusest (3) • Põllumajandusministeeriumi veebilehel on saasteainete 2003. a seire tulemuste seas eraldi tabelites ka nn sprotikonservi tootmistehnoloogia uuringu tulemused • Põllumajandusministeeriumi veebilehel on saasteainete, sealhulgas benso(a)püreeni seire 2003-2008 koondaruanne • Euroopa Komisjoni veebilehel on Euroopa Toiduohutusameti arvamus (2008) ja üleeuroopaline andmebaas http://ec.europa.eu/food/food/chemicalsafety/contaminants/pah_en.htm

  20. Benso(a)püreeni sisaldusest (4)Suitsukala ja -tooted

  21. Benso(a)püreeni sisaldusest (5) Uuritud suitsukala ja suitsukalatooted - kuumsuitsu lest, latikas, heeringas, räim, tursk - külmsuitsu heeringas, heeringafilee, lõhe, makrellifilee, savoriin, skumbria - suitsutatud meritint - sprotid õlis - suitsuräimed õlis Ülenormatiivsed sisaldused: 1x kuumsuitsu latikas ja tursk, 1x suitsutatud meritint, 1x suitsuräim õlis

  22. Kokkuvõte Dioksiin ja dioksiinilaadsed PCB-d • seireandmete ja rannakalurite toitumisuuringu põhjal riskihinnang; sihtgrupile toitumissoovituste andmine Benso(a)püreen ja PAH4 • VTA jätkab seiret; käitlejate ja ka tarbijate teavitamine probleemi olemusest ja vältimise võimalustest

More Related