460 likes | 804 Views
Tööjõuvajadus 2016 ja 2020. Ettevõtlikkus ja ettevõtlusõpe. Kavas. Kus me oleme täna? Millistel elualadel ja ametirühmades arvatakse olevat suurim tööjõuvajadus aastal 2016, 2020? Millised oskused aitavad hästi hakkama saada ka tulevikus? Ettevõtlikkus, Ettevõtlusõppe Mõttekoda.
E N D
Tööjõuvajadus 2016 ja 2020.Ettevõtlikkus ja ettevõtlusõpe.
Kavas • Kus me oleme täna? • Millistel elualadel ja ametirühmades arvatakse olevat suurim tööjõuvajadus aastal 2016, 2020? • Millised oskused aitavad hästi hakkama saada ka tulevikus? • Ettevõtlikkus, Ettevõtlusõppe Mõttekoda
Kaubanduskoda – ettevõtjate esindusorgan • Kaubanduskoja missioon - Eesti ettevõtluse edendamine ettevõtjasõbraliku keskkonna arendamise ja praktiliste teenuste osutamise läbi • majandus- ja hariduspoliitika mõjutamine proaktiivsete tegemiste kaudu • asutatud 1925, taasasutatud 1989 • 2010. a eelarve 25 miljonit krooni • liikmes-ettevõtteid 3200 • töötajaid 35 (Pärnu, Tartu, Jõhvi, Kuressaare) • Sidusorganisatsioonid: • Eesti Konjunktuuriinstituut • Standardikeskus MTÜ • Kutsekoda SA
Majanduse struktuur (tööhõive) Allikas: Statistikaamet
Tööga hõivatute arv ja tööpuudus Allikas: Statistikaamet, 15-69 aastased
Hõivatud tegevusalade järgi (tuhat) Allikas: Statistikaamet 15-74 aastased
Tööjaotusmudel täna JUHID 13% SPETSIALISTID 27% TEENINDAJAD 18% OSKUSTÖÖTAJAD 32% LIHTTÖÖLISED 10% Allikas: Statistikaamet
Hõivatute struktuur haridustasemeti (%) Allikas: Statistikaamet, Eurostat, Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium
Eesti hinnatase vs EL keskmine Allikas: Eurostat, 2008
Tööstusbaromeeter 01.-07.2010 Allikas: Konjunktuuriinstituut
Ehitusbaromeeter 01.-07. 2010 Allikas: Konjunktuuriinstituut
Kaubandusbaromeeter 01.-07.2010 Allikas: Konjunktuuriinistuut
Teenindusbaromeeter 01.-07.2010 Allikas: Konjunktuuriinstituut
Kindlustunde indikaatorid 01.-07.2010 Allikas: Konjunktuuriinstituut
Tulevikuprognoosid Allikas: Rahandusministeerium
Kui inimene teaks, kus maha kukub, küll siis õled alla paneks. Eesti vanasõna
Tööjõuvajaduse prognoos • koostatakse MKM-i eestvedamisel iga-aastaselt • sisend kutse- ja kõrghariduse riikliku koolitustellimuse ja ka täiendõppe vajaduse kujundamisel • prognoositakse arenguid 35 tegevusala ja 5 ametiala grupi lõikes.
Elusssünnid 1980 - 2009 Allikas: Statistikaamet
Paratamatu reaalsus... • täna on Eestis ühe pensionäri kohta 3 tööealist inimest (tööjõu hulka loetakse rahvastikust inimesed vanuses 15-74) • aastal 2050 on ühe pensionäri kohta 2 tööealist inimest Allikas: Statistikaamet
Tööjõu sisse- ja väljavool(tuhandetes) Allikas: Statistikaamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väga tõenäolised arengud • uued tehnoloogiad • nanotehnoloogia • IKT-rakendused • “roheline majandus” • kaasnev globaalne kiirendusefekt • Et jõuda 50 miljoni kasutajani, kulus • Raadio 38 aastat • TV 13 aastat • Internet 4 aastat • IPod 2 aastat • Facebook, Youtube 1 aasta Allikas: Youtube, Did You Know? CEDEFOP, Oskuste vajadus Euroopa tööjõuturul 2020
Väga tõenäolised arengud • muutuvad nõudmised oskustele • hakkama saamine tohutu infohulgaga ja oskus hinnata globaalse kommunikatsiooniga kaasnevaid võimalusi ja ohte • interdistsiplinaarsus (erialade-vahelised sidusoskused, näiteks IT ja ärialased vmt) • ettevõtlikkus ja ettevõtlusalased oskused, oskus teha teadlikke valikuid ja ise vastutada tehtud valikuteeest • sotsiaalsed oskused • keskkonna-alane teadlikkus kõigil elualadel (roheline majandus) Allikas: Youtube, Did You Know; CEDEFOP, Oskuste vajadus Euroopa tööjõuturul 2020
Probleem • Enim kõrgkoolide lõpetajaid leiab tööd avalikus sektoris (42% lõpetanutest) ja vaid väga väike osa (5% lõpetanutest) töötab oma firmas, füüsilisest isikust ettevõtjana või vabakutselisena. • Ehkki ettevõtlusaktiivsus on Eestis tõusuteel, oleme passiivsemad kui meie naaberriigid. Eesti inimesed leiavad, et neil puuduvad teadmised, oskused ja julgus ettevõtlusega alustamiseks. Allikas: 1) Global University Entrepreneureal Spirit Student’s Survey (GUESS), 2009 2) European Commission, Entrepreneurship Survey of the EU (25 members), US, IE and NO 2007
Ettevõtliku meelelaadi ja ettevõtlusõppe edendamisest Eesti haridussüsteemis(MKM-i ja HTM-i ühisdeklaratsioon, 2007) • /---/ käesolev deklaratsioon baseerub ühisel arusaamal, et ettevõtlikkuse ja ettevõtluse tähtsustamine haridussüsteemis tervikuna on Eesti jaoks kriitiline tegur ning probleemitunnetusel, et ettevõtlusalaste teadmiste käsitlemine õppeasutustes pole kõige paremini korraldatud. Puudub läbimõeldud ning struktureeritud lähenemine, kuidas edendada ettevõtlikku meelelaadi ja luua motivatsiooni ettevõtluseks vanusest ja õpitavast erialast sõltumata./---/
Ettevõtliku meelelaadi ja ettevõtlusõppe edendamisest Eesti haridussüsteemis(MKM-i ja HTM-i ühisdeklaratsioon, 2007) • MKM ettevõtlusõpe kõrghariduses • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlusõppe töörühma koostatud raport ja tegevuskava aastateks 2010-2013 • Kaubanduskoda ettevõtlusõpe üldhariduses • Ettevõtlusõpe kutseõppes (Euroopa Komisjoni raport 2009) • Ettevõtlusõppe edendamise kava
Ettevõtlusõpe mitte-majanduserialadel avalik-õiguslikes kõrgkoolides Allikas:Ettevõtlusõpe Eesti kõrgkoolides. MKM 2009
Tegevuskava 2010-2013 kõrghariduses • ettevõtlusõppe kvaliteedi ja sisu arendamine • õpiväljundite sõnastamine • õppematerjalide arendamine • õppejõudude koolitamine • ettevõtlusõppe laiema kättesaadavuse ja erialaõppesse integreerituse tagamine • ettevõtlusõppe baastase (baasmoodul LTT ja õpetajakoolituse erialadele) • teadmusmahukas ettevõtlus (valikmoodul) • majandus- ja LTT/muude erialade tihedam integratsioon kandev roll: Tartu Ülikool ja Tehnikaülikool kontakt: madli.kaju@mkm.ee
Ettevõtlusõppe Mõttekoda • aastal 2008 koondas Koda laia ringi ettevõtlusõppe alal tegutsejaid - ülikoolidest kuni ettevõtlike noorte organisatsioonideni • tegevuse eesmärk - Eestis mõistetakse ettevõtliku hoiaku kujundamise olulisust nii riigi, regiooni kui ka indiviidi tasandil ning haridussüsteemis on loodud sidustatud ja struktureeritud võimalused ettevõtliku hoiaku kujundamiseks ning ettevõtlusalaste teadmiste ja oskuste omandamiseks
Ettevõtlusõppe edendamise kava • Kavas sõnastatakse ettevõtlusõppe ja ettevõtlikkuse edendamisega seotud mõisted ning ettevõtlusõppe olemus üldhariduse riikliku õppekava erinevatel tasemetel toimuvas õppes, kirjeldatakse tänased probleemid ja esitatakse neile lahendused ning lepitakse kokku rollijaotus ning erinevate osapoolte tegevused lähitulevikus • ettevõtlusõppe edendamise kava koostamise ajagraafik sügis 2009 – sügis 2010, väljatöötamist toetab EAS ja see on üks osa 2007. aasta oktoobris MKM-i ja HTM-i vahel sõlmitud samateemalise ühisdeklaratsiooni rakendamisest
Mõistete ühtlustamine • ettevõtlusõpe (edaspidi EÕ) on suhteliselt noor teadusharu ja üheselt interpreteeritavat kokkulepet erinevates keeleruumides pole välja kujunenud • Euroopa Komisjoni eestvedamisel sõnastati ettevõtlusõppe terminid kuueteistkümne riigi (toonane EL + Norra) ekspertide koostöös aastal 2002
Mõistete ühtlustamine • sõnal „ettevõtlus“ on hariduslikus kontekstis tavakõnest laiem tähendus. See hõlmab nii majanduslikke, sotsiaalseid kui ka kultuurilisi vaatenurki. Selliselt sõnastatuna on ka EÕ eesmärk märksa laiem kui nn „ettevõtjate taastootmine“ • EÕ eesmärk on tagada nii isikuomaduste ja hoiakute kujundamine kui ka ettevõtlusalaste teadmiste ja oskuste arendamine: • isikuomadused ja hoiakud, mis suurendavad indiviidi võimekust võimaluste märkamisel ja nende realiseerimisel: see on vundament, baas järgnevaks; • teadmised ja oskused, mida on vaja ideede edukaks teostamiseks – mida, millal ja kuidas teha?
Lühikokkuvõte analüüsist • Ettevõtlikkuse ideaalina sõnastatud isikuomadused/hoiakud ja oskused sisaldavad ning toetavad kõikide RÕK-i üldpädevuste kujundamist • Hästi on toetatud TEGUTSEB ARUKALT ja VASUTAB JA HOOLIB märksõnade ja nende alajaotustena kirjeldatud ettevõtlikkuse näitajad • Õpitulemustes ei kajastu või kajastub tagasihoidlikult märksõnaga ALGATAB JULGELT seonduvate näitajate kujundamine • Kõik RÕK-i üldosa ja ainevaldkondade kooliastme üldised õpitulemused toetavad ettevõtlikkuse kujundamist
Õpiväljundite arv Toetusmäära mõju aineti ja märksõnati 1-4 õpiväljundit 1-20 õpiväljundit 5-9 õpiväljundit 21-40 õpiväljundit Toetusmäära mõju arvutamisel ainevaldkonniti on mitme õppeaine koosesitamisel jagatud õpiväljundite summa ühiselt esitatud õppeainete arvuga 10-14 õpiväljundit 41-60 õpiväljundit 15-20 õpiväljundit 61-80 õpiväljundit 20 ja enam õpiväljundit 81 ja enam õpiväljundit
Lühikokkuvõte analüüsist • erinevate õppeainete õppesisu õpitulemused on esitatud erineva detailsusastmega • eelnevast tulenevalt erineb ettevõtlikkust toetavate õpitulemuste osakaal õppeaineti olulisel määral • väiksema tunnimahuga õppeainetes, kus suur osa õpitulemustest on ainepõhiselt detailses, võimendub oht keskenduda ainepõhiste õpitulemuste saavutamisele • enim detailseid õpitulemusi on kooliastmeid läbivalt loodusainetes, matemaatikas ja ajaloos. • suurim kasutamata potentsiaal ettevõtlikkuse kujundamisel on eesti keeles ja kirjanduses, matemaatikas ja ajaloos.
Ettevõtlusõpe kutsehariduses • soovitused liikmesriikidele: • kohustuslik karjääriõpe ja ettevõtlus kutsenõustamisse • metoodiline toetus koolidele ja õpetajatele • toetus valitsusvälistele organisatsioonidele, kes tegutsevad vahendajatena koolide ja ettevõtjate vahel ja edendavad ettevõtlusharidust Allikas: Ettevõtlusõpe kutsehariduses. Euroopa Komisjon 2009
Ettevõtlusõpe kutsehariduses • soovitused kutseõppeasutustele: • praktiline koolitus siduda ettevõtlusõppe eesmärkidega (ainetevaheline sidustatus) ning ettevõtte asutamisest huvitatud õpilastele pakkuda täiendavat tuge • reaalsel kogemusel põhinevad õppemeetodid (N: projektitöö tegutsevate ettevõtetega või kohaliku kogukonna, õpilste miniettevõtetega jne) • kooliväliste ekspertide laialdasem kaasamine õppeprotsessi läbiviimisesse Allikas: Ettevõtlusõpe kutsehariduses. Euroopa Komisjon 2009