270 likes | 528 Views
Manerism Itaalias. Jekaterina Bolshakova 11 Ü. Taust. Eraldus renessansist 16. saj. II veerandil. Manerism – renessansi ideaalidest eemaldumine “Manerism” tuleneb sõnast MANEER
E N D
Manerism Itaalias Jekaterina Bolshakova 11Ü
Taust • Eraldus renessansist 16. saj. II veerandil. • Manerism – renessansi ideaalidest eemaldumine • “Manerism” tuleneb sõnast MANEER • Ei jälgitud enam loodust, vaid püüti jäljendada tuntud meistrite laadi (maneeri), eriti Raffaeli ja Michelangelo.
Manerismil on olnud halvustav tähendus ning nt. 19 saj. peeti seda kunstiajaloo langusajaks. • Aegade jooksul on suhtumine manerismi muutunud paremuse poole ja tänapäeval on ta paljudele huvitav ja lähedane. • Arvatakse, etigal ajal on omanäoline kunst ja kõrgrenessanss ei saa olla ainuvõimalik ja igavesti hea kunsti etalon.
Mida taotlesid maneristid • Hinnati: • keeruliste tehniliste ül. lahendamist • materjali virtuooslikku valitsemist • Polnud oluline loodus ja antiikkunst (renessanssi peamised autoriteedid) • Ebatähtis harmoonia ja sümmeetria • kunstnike individualismi ja isikupära otsimine
Sagedane oli peenutsev ilustamine ja elegantsusetaotlus • Maneristid jäid mõnikord usuliselt ükskõikseks ja kujutasid usulisi teemasid formaalselt ja külmalt
Manerismi iseloomustus • Ruumikujutise ähmastumine • Ebatavaliste nn mürgiste värvitoonide eelistamine • Seletamatut päritolu valguse kujutamine • Inimese anatoomia on moonutatud • Tegelased paigutatud võrdhaarse kolmnurga kujuliselt tipuga alla
PARMIGIANINO(1503 – 1540) “Pikakaelaline Madonna” (lk.81) • Ebaloomulikult pikk kael • Kõik figuurid pikaksvenitatud • Paiknevad kummalises, ebareaalses ruumis
AGNOLO BRONZINO(1503 – 1572) • maalis esinduslikus poosis ja luksuslikus riietuses tardunudilmelisi aristokraate • Eleonora di Toledo ja tema poja Giovanni de’ Medici portree (lk. 81)
TINTIRETTO(1518 – 1594) • Veneetsiast • Maalis tundeküllaseid usulise sisuga hiigelpilte • “Püha õhtusöömaaeg” (lk.81) • Suunab laua diagonaalselt pildi sisse • Perspektiiv liialdatud,kuid ruumi piirid mattuvad hämarusse
Kristus on pildi keskel, kuid ruumi sügavuses • Esiplaanil teenijad • Teosed : • Rahutud • Ebasümmeetrilised • Mõnikord keskosa tühi • Heletumeduse kontrastid ja teatraalsed valgusefektid (suurendavad dramatismi ) • “Paradiis” • Suurim lõuendile maalitud pilt (7x22 cm)
EL GRECO(1541 – 1614) • Pärit Kreeta saarelt • Õppis Veneetsias • Töötas Hispaanias. • Loomingu lähtekoht Veneetsia manerism, sellele aitas anda sügavama sisu müstikasse kalduv usuelu. • “Krahv Orgazi haudapanek” (lk. 83) • Maise ja taevase segunemine
CORREGGIO(1489 – 1534) • Baroki eelkäia • Illusionistlik ruumikujundus, mis ei vastanda pildiruumi vaatajale, vaid sulatab need ühte. • N: Parma toomkiriku kuplifresko “Maarja taevaminek”. • “Püha öö” – põnev valguse ja varju kontrast • Virtuaalselt maalinud mitte ainult usulisi, vaid ka meelelisi külgi. N: “Zeusi armulood”
Manerism skulptuuris • Taotleti virtuooslikkus BENVENUTO CELLINI (1500 – 1571) • Kullasepp ja skulptor • Pronksskulptuur “Perseus” (lk. 84) • Kirjutas traktaate kunstist
GIAMBOLOGNA(1529 – 1608) • Prantsuse päritoluga • Töötas peamiselt Firenzes • Apolloni kuju – liialdab kontraposti, muutes figuuri peaaegu spiraalitaoliseks • “Sabiinitari röövimine” • Igast küljestvaadeldav • Hoogne • Tundekülm • “Mercurius” (lk. 81)
Arhitektuur • Üksikosade lõtv seos • Kaunistustega liialdamine • Pikad anfilaad – tubade read kohakuti asetsevate ustega, mille avamisel saab vaadata läbi kõigi tubade • Nt. Uffizi palee Firenzes