170 likes | 862 Views
Mitmekeelsete õpilaste sotsiaalsed suhted klassis: suhtemustrite kujunemine, võimalikud seotud tegurid ning võrdlus kontrollgruppidega.
E N D
Mitmekeelsete õpilaste sotsiaalsed suhted klassis: suhtemustrite kujunemine, võimalikud seotud tegurid ning võrdlus kontrollgruppidega
Mitmekeelsus ja sotsiaalne ning emotsionaalne areng – ladusalt mitut keelt kõnelevatel lastel vähem probleemkäitumisi võrreldes ühekeelsetega; samas domineerivast keelest erineva emakeelega ühekeelsetel kõige enam internaliseerivaid ja eksternaliseerivaid käitumisi (Wen-Jui, Chien-Chung, 2010). • Domineeriv rahvastikugrupp -> kõrgem välisgrupi tõrjumine (Verkuyten & Masson, 1995); seotud sisegrupiga identifitseerumise ja selle kõrgema väärtustamisega; sama nähtust ei täheldata nt etniliste vähemuste hulgas. • Negatiivne stereotüüp teise rahvugrupi suhtes – kahjustava käitumise alus (Allport, 1954); seotud soovimatusega stereotüpiseeritud grupi liikmetega suhelda (Shelton ja Richeson, 2006). • Siiski, suhtlemine ja sõprussuhted „veavad“ kaasa ka hoiaku terve vastava grupi suhtes (Powers & Ellison, 1995).
Mitmekeelsete õpilaste sõprussuhted eestikeelses koolis: võrdlus eesti õpilastega eestikeelses (4. ja 6. klass) ning vene õpilastega venekeelses koolis (4. ja 5. klass) i) Kas venekeelste õpilaste sõprussuhete hulk, mõõdetuna kaaslastepoolsete eelistuste/tõrjumiste kaudu, erineb eestikeelsete õpilaste sõprussuhete hulgast
Sotsiomeetriatest • sünnipäevale kutsumine/mittekutsumine; • koos koduse ülesande lahendamine/mittelahendamine; • teise kohta elama minnes kaasavõtmine/mittevõtmine • koos kuule lendamine • sõprade hulk (sh väljaspool klassi)
Neljas klass T-test: läbi erinevate valikukriteeriumide ei ilmne erinevusi eesti- ja mitmekeelsete gruppide vahel eelistamises või tõrjumises, v.a. kaasavõtmine teise paika elama minnes (t(328) = -2.33, p < 0.01) -> tõrjumist mitmekeelsete gruppi kuuluvate õpilaste suhtes enam (M = 2.12) kui eestikeelsete (M = 1.54) suhtes
Kuues klass Vastassuunalised“ seosed erikeelsete gruppide eelistamises ja tõrjumises: - kaasavõtmine teise paika elama minnes -> erinevus (t(363) = -2.1, p < .0001) - enam eelistati mitmekeelseid (M = 1.17) mujale suundudes kaasa võtta, kui eestikeelseid (M = .89) õpilasi - kellega ei tahaks koos kuule lennata -> erinevus (t(363) = -2.35, p < .0001) - enam tõrjuti mitmekeelseid (M = .44) kui eestikeelseid (M = .24) õpilasi
Mitmekeelsete õpilaste eelistatuse/ tõrjumise võrdlus vene õppekeelega koolide õpilastega kahel erineval aastal ei näidanud eri kriteeriumide lõikes olulisi erinevusi (v.a. 4 kl. sünnipäevale kutsumine (t(674) = -1.98, p < .05)
Kes valivad? Teisisõnu, kas mitmekeelsetest ning eestikeelsetest moodustatud klassikomplektide sees käivad õpilased võrdselt läbi kõigi kaasõpilastega, või on pigem kaks eri sõprusringi, mis on defineeritud läbi keele; • Millised indiviidi tasandi muutujad – kooliedukus, kooliga rahulolu, rahvuslikud stereotüübid, isiksuseomadused – on seotud (mitmekeelsete) õpilaste eelistatuse ja tõrjumisega
Kes valivad? Kaks sõprusringi mitmekeelsetest ning eestikeelsetest moodustatud klassikomplektide sees – eelistatakse/tõrjutakse omakeelseid mõlemas grupis, aga ühekeelsed tõrjuvad pisut rohkem muukeelseid
Seosed akadeemiliste, isiksuse ja heaolu näitajate ning populaarsusenäitajate vahel kogu valimis
Seosed akadeemiliste, isiksuse ja heaolu näitajate ning populaarsusenäitajate vahel eestikeelsete õpilaste hulgas
Seosed akadeemiliste, isiksuse ja heaolu näitajate ning populaarsusenäitajate vahel mitmekeelsete õpilaste hulgas
Suhted klassi sees ja väljaspool klassi: eesti- ja mitmekeelsete õpilaste võrdlus
Etnilised stereotüübid ja klassikaaslaste eelistamine/ tõrjumine • Stereotüüp erineb vastavalt piirkonnale ja kodukeelele – Ida-Virumaal on venekeelse stereotüüp helgem kui mujal (Tallinn, Tallinna lähiümbrus, Tartu) (t = -2.08, p < 0.05); • samuti on mitmekeelse nägemus venelasest positiivsem kui eestikeelsel (t = -4.65, p < 0.001). • Vastupidisest teooriale – stereotüüp klassisiseselt, keelegruppide üleselt, tõrjumise/ eelistamisega ei seostu • Siiski ilmneb mitmekeelsete grupis seos positiivse etnilise stereotüübi ja eelistamise (r = .26, p < .05) ning negatiivse stereotüübi ning tõrjumise vahel (r = -.19, p < .05)
-> mitmekeelne õpilane saab teoreetiliselt olla sotsiaalselt pädevam või ebapädevam ühekeelsest (grupi tasandil vaadates see aga ei paista) -> klassi piires saab olla ringe, kes suhtlevad omavahel veidi rohkem - nii eelistamise/ tõrjumise mõttes - ning vähem teise etnilise grupiga; siiski – ühekeelsed tõrjuvad mitmekeelseid rohkem kui vastupidi -> head/halvad sotsiaalsed suhted on mitmetahuline nähtus – õpilane võib olla ühes kontekstis populaarne ja teises mitte; akadeemiline võimekus kui tõrjumise suhtes kaitsev tegur -> Etnilised stereotüübid ei pruugi väga segada hoolimata sellest, et nad on olemas – arvamus, milline see või teine rahvus üldiselt on, ei väljendu tingimata tõrjuvas käitumises