Looduskahjud ja põllumajanduskindlustus

1. Looduskahjud ja põllumajanduskindlustus PMAN 12.aprill 2010

2. Madridis 15.-17. märtsil k.a. toimunud konverentsist “Kriisi- ja riskijuhtimine põllumajanduses” Kodumaised tegevused

3. Registreeritud looduskatastroofide arv Allikas: OKUYAMA, Y and SAHIN, S. “Impact Estimation of Disaster. A Global Aggregate for 1960 to 2007”. Policy ResearchWorking Paper 4963. The World Bank and International University of Japan.2009.

4. Arengusuunad üldistavalt • Ühiskond peab kokku leppima ja toetama põllumajandust kriisi olukordades, et säilitada vajalikus mahus toidutootjate ja –tootmise potentsiaal; • Parim lahendus sünnib era- ja avaliku sektori koostöös, nii toodete väljatöötamisel kui maksete rahastamisel, kusjuures kindlustustoetused tekitavad avalikule sektorile olulise säästu ad hoc katastroofimaksetega võrreldes; • Ühiskondlik kokkulepe peaks sisaldama teesi, et kõik mis on kindlustatav, pole kaetav katastroofijärgsete kompensatsioonidega.

5. Kindlustussüsteemide ulatus • Ameerika Ühendriikides 128 kultuuri ja 200 erinevat kindlustustoodet, pilootprojekt kindlustustoote väljatöötamiseks, kus tootja lepingulisel alusel loobub teatud osast otsetoetustest, see seotakse kindlustuslepingu ja -preemia maksmisega. • Kanadas kultuuripõhiselt ja hinnariskiga seotud, süsteemilt suund majandipõhisele lähenemisele. • Brasiilia töötab välja süsteemi kolme põhielemendiga: kindlustustoetus, katastroofifond ja agro-klimaatiline tsoneerimine • Austrias rahekindlustus, mis on suurima tähtsusega (katab 81,6% haritavast maast) • Poolas peavad kõik, kes taotlevad otsetoetusi vähemalt 50% kasvatatavatest põllukultuuridest kindlustama • Hispaanias ettevalmistused mitmeriskikindlustusele, üleminekukava aastateks 2010-2012

6. Rahvusvaheliste organisatsioonide ettekannetest - OECD • Riskide ennetamine ja kohanemine võib anda põllumajandustootjale konkurentsieelise, kuid selleks peab analüüsima kolme komponenti : ettevõtte tootmise strateegiat, tootmisega kaasnevaid riske ja kehtivat toetuspoliitikat. • Kuigi igasugused toetused aitavad riskiga toime tulla, ei peaks tulutoetusi riskiabinõuna arvestama. • Avaliku sektori sekkumine peaks aitama elimineerida turutõrget, millest ühe osa põhjuseks on see, et vajalik info ei jõua vajajani. Kuhu ja mis ulatuses sekkutakse peab olema ühiskonna valik ja otsustus.

7. Maailma Kaubandusorganisatsioon Riski ja kindlustusega seonduva kajastamine riikide teavitustes. • Kuna roheline kast ei tohi mõjutada kaubandust, ei tohi olla seotud hinnaga, siis sinna saaks klassifitseeritud vaid katastroofiabi. Rohelises kastis peab kindlasti olema paigas ajalooline referents individuaalsel tasemel. • Enamus seni kindlustustoetust kasutanud riike on selle teavitanud kollase kasti meetmena, kuid tuleb arvestada, et see muutub rangemaks. Ilmselt tuleb uus näitaja, mis võib moodustada kuni 10% põllumajanduse kogutoodangu väärtusest. • Vaid siis, kui üks kindlustustoode katab kindlalt vaid üht kultuuriliiki, ja selle toetussumma ei ületa 5% põllumajanduse kogutoodangu väärtusest, võib panna rohelisse kasti. Vastasel juhul tuleb panna kollasesse.

8. Euroopa Komisjon Olemasolevad meetmed: - hinnariskide maandamine (sekkumisost, turukriisi sätted, otsetoetused), - tootmisriskide maandamine (MAK meetmed, veterinaarfond, kindlustustoetus, ühisfondide osaline hüvitamine), - sektorite erimeetmed (viinamarjakasvatuses, puu- ja köögiviljasektoris) Kui otsetoetusi vähendatakse ja turumeetmed jäävad safety-net tasemele, kas siis on midagi lisaks vaja? • Tulu stabiliseerimise meede peaks olema nii majandusliku kui sotsiaalse iseloomuga, kuna juhul kui põllumajandustootja lõpetab, ei saa ta ka ühiskonnale avalikku teenust pakkuda. Kompenseerida võiks enam kui nt 30% sissetuleku languse. • Arvestused on tehtud erinevates variantides 6-10 mlrd € aastas. Väga erinevad tasemed tootmistüüpide ja maade osas, sõltub riikide tootmisstruktuuride suurusest, sisemisest tootmise struktuurist sektorite lõikes jms. • Palju vastuseta küsimusi.

9. EL liikmesriikide seisukohad tulevikuks • Saksamaa toetab tugeva I sammast, mis peaks aitama nii kriiside kui hinnakõikumiste vastu, kuid kui lõiked tulevad suured, tuleb leida uusi instrumente. Sellisel juhul ühtne raamistik ja midagi art 68 laadset. • Austria: Hinnariskid on süsteemsed ja laiaulatuslikud, mitte lühiajalised ja paiksed - kindlustus või ühisfondid siin ei aita. Kui jääks senine safety-net ja lahtiseotud tulutoetused oleks ehk piisav. • Itaalia: Tulustabiliseerimise meede peaks välja kasvama kindlustustoodete arenemisest, siis oleks 4 elemendi koosmõju: tulutoetus, konkurentsivõime toetamine (MAK I s), krediidi ja kindlustuse meetmed, kvaliteedi ja keskkonnakaitse abinõud (MAK II s). • Prantsusmaa: kavatsevad kasutada art 68. Üleminek riskifondilt kindlustuspõhisele toetusele, hakkavad rakendama ühisfonde • Hispaania: Tulukindlustus peaks olema avatud kõigile, kelle kohta andmed on olemas. Igal juhul tahavad säilitada oma süsteemi ka tulevikus

10. Viimane arutelu oktoobris 2008 • Arutada tootjaorganisatsioonides • Uurida võimalusi statistika kogumiseks (kasvupinnad, saagikused, hinnad) • Kõnelda kindlustusfirmadega

11. Seis kevadel 2010 • Täna kehtiv – kindlustustoetus • Erakindlustusfirmad - vähene huvi