Polüseemia. Homonüümia

1. Polüseemia. Homonüümia 2. loeng

2. Mitmetähenduslikkuse olemus • Mitmetähenduslikkus on sõnavaras pigem reegel kui erand. Sama sõna võib eri kontekstides saada erinevaid tõlgendusi. • Tekib kujundlikkuse toimel (tähenduse laienemine või kitsenemine), nt silm1 (nägemisorgan), silm2 (silmus), silm3 (punkt), silm4 (mingi objekti silmakujuline osa). • Eristamise probleemid leksikograafias – üks raskemaid ülesandeid. Millal lugeda erinevaks tähendusnüansiks? Põhi- ja alltähenduste eristamine. • Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu järgi on polüseemne iga 10. sõna. Näide käsilehelt!

3. Tähenduse ebamäärasus Mitmetähenduslikkust esineb lekseemide puhul eri kujudel: • polüseemia (suu, leht, pirn) • homonüümia (laim ’puuvili ja alusetu kuulujutt’, aas ’silmus ja rohumaa’) • homofoonia (paas ja baas, pall ja ball, hale ja ale) • homograafia (pal’k ja palk, sul’g ja sulg, nutt’ ja nutt) Reeglina laheneb mitmetähenduslikkus konteksti toel.

4. Monoseemia ja polüseemia (1) Semeemi moodustavad tähenduskomponendid e semantilised tunnusjooned (semeem=tähendusvariant). Sõnal on olemas põhitähendus e süsteemitähendus, mis jääb invariantseks e muutumatuks. Seda võib pidada sõna denotatiivseks tähenduseks. Põhitähendusele võivad aga liituda lisatähendused e konnotatiivsed tähendused. Tähenduskomponentidel on sõnasiseselt nii ühendav kui ka eristav funktsioon, sest tähenduskomponentide lisamine loob uusi semeemivariante. Nt lennuk > kiire transpordivahend.

5. Monoseemia ja polüseemia (2) Osa lekseeme on monoseemilised e ühetähenduslikud; paljud lekseemid on aga mitmetähenduslikud e polüseemilised. Nt hambumus ’hammaste vastastikune asetus’ on monoseemiline, ägedus seevastu polüseemiline (emotsionaalne seisund; ‘toredus’ – hinnanguline).

6. Monoseemia ja polüseemia (3) Termineid püütakse säilitada monoseemilistena, et tagada termini läbipaistvus, ehkki see on paiguti raske. Keele ökonoomsuse printsiipi järgides muutub enamik sõnu keelekasutuse käigus polüseemseks (kontekst ja kasutussituatsioon võimaldavad eri tähendustel vahet teha). Seega peab vastuvõtja tegema pidevalt kontekstuaalseid valikuid. Keeles juba olemas olevale sõnale uue tähenduse andmine on ühtlasi kõige lihtsam viis uute lekseemide loomiseks.

7. Polüseemia Polüseemia all mõistetakse regulaarset mitmetähenduslikkust, st juhtu, kus ühe formatiiviga on püsivalt seotud mitu tähendusvarianti (semeemi). Polüseemsel sõnal on niisiis mitu üksteisega seotud tähendust. Etümoloogiliselt on tegemist ühe sõnaga, millel on aja jooksul kujunenud mitu tähendust. Tegelikus keelekasutuses pole aga sageli lihtne välja selgitada, kas tegemist on ühe semeemi kontekstuaalsete variantide või iseseisva semeemiga.

8. Polüseemia näide: pea (1) • inimese keha ülemine ajude ja meeleorganitega varustatud ning kerest kaelaga eraldatud osa; • muu elusolendi vastav kehaosa; • pea psüühiliste protsesside ja tunnete asupaiga ning võrdkujuna (selge, tuim pea); • inimene või loom (hulka tähistavana), nt karjas oli kümme pead;

9. Polüseemia näide: pea (2) • piltl. juht, valitseja, ülemus; eestvedaja, pea- või ninamees; • miski kujult, asendilt v. ülesandelt pead meenutav (kapsapea, viljapea, vistriku pea, noapea); • piltl. algusosa (rongkäigu pea); • kõnek. (elatiivses konstruktsioonis) seisundi märkimiseks, nt noorest peast, keedetud peast, surnust peast.

10. Polüseemia kirjeldamine • Polüseemiat saab kirjeldada kas ühest põhitähendusest lähtuva hierarhiana või ka võrgustikuna, millesse on ühendatud kõik metafoorsed või metonüümilised tähendusvariandid. Viimasel juhul ei postuleerita ühtset abstraktset ülemtähendust, mille alla alltähendused paigutuksid. Hargnemine võib toimuda eri suundades ega pruugi lähtuda ühest keskmest.

11. Polüseemia (1) Polüseemiat tekitab inimeste loomupärane püüd loova, kujundliku keelekasutuse poole. Polüseemiat toetab inimese meelepidamisvõime – mingis seoses tuntud sõnale lisandunud tähendust on lihtsam meeles pidada kui suurel hulgal uute tüvede tähendusi meelde jätta. Nt hiir (loom; arvutiseade), hüppama ‘üles-alla liikuma; uhkeldama’. Olemasolevale sõnale uue tähendussisu andmine on ka eesti keeles levinuim sõnavara rikastamise viis.

12. Polüseemia (2) Eesti keeleteadlane ja terminoloog J. V. Veski andis paljudele murdesõnadele terminoloogias uue sisu: manuline ’juuresolija’, vakus ’feodalismiaegne hulgast küladest koosnev haldus- ja maksustusüksus’, kari ’range kord; karistus’, turve ’kaitse’; säsi ’sisekude, südaosa’, vajak ’puudujääk, defitsiit’ jt.

13. Polüseemia uurimine • Sageduslikud parameetrid, nt missugune tähendus on keelekasutuses sagedasem. • Tähenduste kujunemise järjekord – diakrooniline uurimine (vanem kirjakeel + sugulaskeeled). Tavalisem on tähenduse laienemine. • Omandamise parameetrid – lastekeele uurimine.

14. Ülesanne • saama-verbi tähendused Analüüsige saama tähendusi järgmistes lausetes. Ta sai eile kirja. Poiss sai ülikooli sisse. Kas sa saad homme tulla? Lastel saab olema kergem elu.

15. Keeles puudub isomorfism Seda tõendab mitmetähenduslikkuse (üks vorm, mitutähendust) olemasolu. Nt sõna emand – 1) perenaine, käskijanna (Toatüdruk oli oma emandat kümme aastat teeninud); 2) van (ütlejaga võrreldes) kõrgemasse ühiskonnakihti kuuluv abielus naisisik. (Peole tuli peeni emandaid ja isandaid.); 3) hrl halvustav (soliidusust taotlev) naisisik (Keegi rinnakas ja hästi riietatud emand trügis lähemale.) 4) mängukaart (nt ärtuemand). Sama tähenduse väljendamiseks on ka teisi võimalusi, nt proua, perenaine, maadam, daam jt.

16. Homonüümia Homonüümideks nimetatakse samakujulisi, aga erineva tähendusega sõnu (oluline onerinev päritolu).NB! Etümoloogiline erinevus võimaldabki homonüümial ja polüseemial kõige selgemat vahet teha. Homonüümia puhul võib kaasneda muutus grammatilises kasutuses (erinev muutmine ja sageli ka sõnaliik), mitte küll alati, nt pank, aas, kangur ’kivihunnik;kuduja’.

17. Homonüümia Homonüümia on seega sõnakujude juhuslik ühtelangevus, nt • oma- ja laensõna puhul (tee, pank) • eri päritoluga laensõnade puhul (kumm ‘materjal ja sellest toodetud ese’; ‘võlv’) Erijuhtum: vormihomonüümia = juhuslik ühtelangevus eri liiki sõnade vormistikus, nt seal 1) kohamäärsõna 2) nimisõna siga adessiiv

18. Vormihomonüümia • pea 1) kehaosanimetus (nimisõna) 2) tegusõna pidama käskiva kv ainsuse teise pöörde vorm 3) ajamäärsõna ‘varsti’ 4) määramäärsõna ‘peaaegu’

19. Homofoonia ja homograafia • Homofoonid on lekseemid, mis kirjutatakse erinevalt, kuid hääldatakse sarnaselt (nt ball – pall, tušš – dušš. • Homograafid on lekseemid, mis kirjutatakse ühtmoodi, kuid hääldatakse erinevalt. Nt palatalisatsiooni kirjapildis märkimata jätmise tõttu palk ‘puitmaterjal’ – palk ‘töötasu’, kann ‘lauanõu’ – kann ‘lelu, mänguasi’.

20. Polüseemia ja homonüümia uuritusest Eesti keele leksikaalset homonüümiat on üsna vähe uuritud. Polüseemiat on mõnevõrra puudutatud kognitiivsetes uurimustes (seoses metafoori ja metonüümia küsimuste ning põhisõnavaraga). Sõnavara tähenduskülje uurimises on tugevasti esile kerkinud kognitivistlik lähenemine: grammatikat (süntaktilisi struktuure) ja tähendust (semantilisi rolle) vaadeldakse üheskoos.

21. Kordamiseks • 1. Miks tekib keelde mitmetähenduslikkus? • 2. Kuidas eristatakse polüseemiat ja homonüümiat? • 3. Milleks on kasulik terminite monoseemilisus? • 4. Mida mõistetakse vormihomonüümia all?