OKASMETSAD

1. OKASMETSAD • http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/okasmetsad.htm • http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/taiga.htm • Loodusgeograafia põhikoolile, 3.osa, AS Bit 2004 • Koostaja: J.Vidinjova, Maardu Gümnaasium

2. Okasmetsad on levinud parasvöötme põhjapoolses jahedamas osas.

3. OKASMETSAD • Okasmetsad levivad laia katkematu(непрерывным) vööndina läbi kogu Euraasia ja Põhja-Ameerika. • Laialt on levinud okasmetsade teine nimetus TAIGA, mis on tulnud vene keelest, sest Siberis on suured okasmetsad.

4. Okasmetsa iseloomustavad tunnused: • kõige suurem loodusvöönd;     • Noor loodusvöönd, mis on tekkinud 10 000 aasta jooksul pärast viimast jääaega.  • enim okasmetsi on Kanadas, Skandinaavias ja Venemaal;      • 6 kuud aastast on keskmine temperatuur alla 0oC;      • suved on soojad/jahedad ,vihmased ja niisked; • taimeliike ja loomaliike ei ole eriti palju

5. KLIIMA • Asub parasvöötme põhjaosas, peamiselt mandrite siseosas • Jahe ja niiske suvi • Väga külm talv • Esineb igikelts ( вечная мерзлота), pinnas on külmunud 1m kuni 200-300 m sügavuseni

6. MULLAD • Väheviljakad leedemullad • Niisked, sest sademeid langeb rohkem, kui jõuab auruda • On palju soid (болот)

7. TAIMED • Okaspuud ei karda talvekülma, tulevad toime lühikese suve ja vähese niiskusega. • Kõige levinumad okaspuud on männid, kuused ja lehised (лиственница)

8. TAIMED • Tüüpilisemad okasmetsade puud on kuusk, mänd, nulg(пихта), lehis, tsuuga, ebatsuuga, kadakas(можжевельник), jugapuu(тисовая сосна), seeder(кедр), sekvoia ja seedermänd

9. Mandrite servaaladel Pehmem kliima ja rohkem sademeid Kuusk ja nulg Mandri siseosas Külmem kliima ja vähem sademeid Mänd ja lehis Tumetaiga Heletaiga

10. Okaspuude kohastumised • Okaspuudel on koonuseline kuju, mis laseb kuhjuval lumel järjest alla vajuda ega murra nii oma raskusega puud. • Nad on igihaljad ( вечнозеленые); fotosüntees saab alata varakevadel esimeste soojade ilmade saabumisel. • Okkad takistavad aurumist • Paks ja tihe koor kaitseb pakase (мороз) eest

11. TAIMED • Lehtpuudest ja põõsastest kasvavad okas-metsade vööndis vaid kõige vähenõudlikumad - kased, lepad, haavad, pihlakad jt. • Põõsaid ja rohttaimi kasvab okasmetsades vähe, metsaalune on kaetud tavaliselt paksu samblavaibaga, palju kasvab igihaljaid puhmaid (кустарнички)(mustikas, pohl, sinikas jt.).

12. LOOMASTIK • Okasmetsades on levinud järgmised loomad : karu, hunt, rebane, jänes, ilves, nugis, orav, põder, ahm, soobel, ondatra, saarmas, metssiga, metskits, kärp, grisli, kodiaki karu, hirv, skunk, merilõvi, hüljes, merisaarmas; • LINNUD: tihane, vint, laanepüü, käbilind, puukoristaja, kassikakk, metsis, teder, hani, part

13. Okasmetsa loomad on paksu karvkattega saarmas hunt põder kobras jänes soobel rebane metssiga

14. Okasmetsa ökosüsteem

15. INIMTEGEVUS • Ehitus- ja paberpuidu tootmine, • Jahindus (охота), kalapüük • Tselluloosi tootmine( производство) • Maavarade kaevandamine (добыча): nafta ja maagaasi, maakide(руда ) kaevandamine ja vedu • Puidu varumine ja niiskes paraskliimas ka juurviljakasvatus • Hüdroelektrijaamade ehitamine, sest okasmetsavööndis on palju veerikkaid jõgesid

16. KESKKONNAPROBLEEMID • Aegade jooksul on metsade pindala inimtegevuse tulemusena pidevalt vähenenud. • Metsaaladele on rajatud põlde ja asulaid( поселения). • Suured metsatulekahjud, mis võivad haarata( захватить) sadade ruutkilomeetrite suuruseid alasid. • Palju metsa on hävinud ka torujuhtmete( трубопровод) ja veehoidlate (водохранилище) rajamisel. • Halvasti mõjub metsadele suurte tööstuspiirkondade ( промышленные зоны) lähedus: happevihmad • Veekogude reostamine ja veevarude ammendumine ( исчерпывание), seda eriti neis piirkondades, kus on suured kaevandused( шахты) ja tselluloositööstused.