Fjodor Dostojevski

1. Fjodor Dostojevski Koostanud Anneli Oidsalu TPL 2010

2. Фёдор Михайлович Достоевский Fjodor Mihhailovitš Dostojevski (1821–1881) oli vene kirjanik, kes pärinespõlisaadlist. Dostojevski perekonnanimi tuleneb Valgevenemaa Dostojevo küla nimest. VassiliPerov“Fjodor Dostojevski portree” (1872)

3. Fjodor Dostojevski ... • … sündis Moskvas vaestehaigla arsti perekonnas. • ... isa oli vaesunud aadlik, ema segaseisuslane. Peres oli kokku kaheksa last. • ... isa oli väga kohusetundlik inimene, sünge ning umbusklik, ja kasvatas lapsi rangelt religioosses vaimus. • ... ema oli seevastu õrnahingeline, peenetundeline ja kirjandushuvidega naine. • Tulevane kirjanik oli kirglik lugeja ja unistaja,sest kodune elu oli sünge ning rõõmutu. • Esmase hariduse said vennad kodus, seejärel pandi nad pansioni, kus süvenesid Fjodori eraklikkus ja lugemiskirg. • Temast sai kinnine inimene, tema lähedasim inimene oli vend Mihhail. • Dostojevski jäi kogu eluks üksildaseks, eraklikuks ja endassetõmbunuks.

4. Fjodor Dostojevski … oli hariduselt insener. Lõpetas 1843. a Peterburi sõjaväeinseneride kooli. … loobus 1844sõjaväeteenistusest, sest oli hakanud tegelema kirjandusega.Kirjast vennale: “Kavatsen kogu oma elu pühendada inimesele ja kavatsen inimese saladust uurida kogu elu.” … tahtis teadlikult saada suureks kirjanikuks. Noor Dostojevski, 1847

5. Dostojevski teosed • “Maria Stuart” (draama, 1840) • “Boriss Godunov” (draama, 1841) • “Vaesed inimesed” (Бедные люди; 1846; eesti keeles 1964; tõlkija Aleksander Raid) • “Teisik” (Двойник; eesti keeles 1982; tõlkija Aleksander Raid) • “Härra Prohhartsin” (1846) • “Valged ööd” (jutustus, 1848; eesti keeles 1939; 1971 - tõlkija Aleksander Raid) • “Netotška Nezvanova” (1849) • “Alandatud ja solvatud” (Униженные и оскорбленные; 1861, eesti keeles 1939) • “Märkmeid surnud majast” (Записки из мертвого дома; 1861-1862, eesti keeles 1940) • “Talviseid märkmeid suvistest muljetest” (Зимние заметки о летних впечатлениях; 1863) • “Ülestähendusi põranda alt” (Записки из подполья; 1864; eesti keeles 1971, 2004; tõlkijad Andres Ehin, Lembe Hiedel) • “Kuritöö ja karistus” (Преступлениe и наказаниe; 1866; eesti keeles 1939, 1958, 1987, 1991; tõlkija A. H. Tammsaare) • “Mängur” (Игрок; 1866) • “Idioot” (Идиот; 1868; eesti keeles 1940, 1975, 2002; tõlkija Marta Sillaots) • “Kurjad vaimud” (Бесы; 1871-1872; eesti keeles 1940 (“Sortsid”), 1997; tõlkija Virve Krimm, värsid Harald Rajamets) • “Kirjaniku päevik” (1873) • “Nooruk”(Подросток; 1875, eesti keeles 1940) • “Kirjaniku päevik” (1876-1877) • “Vennad Karamazovid” (Братья Карамазовы; 1879-1880; eesti keeles 1939, 2001; tõlkija Aita Kurfeldt) • “Kirjaniku päevik” (1880-1881)

6. Fjodor Dostojevski • Aastast 1847 olid Dostojevskil sidemed põrandaaluse, nn Petraševski ringiga, mille tegevus kuulutati riigivastaseks. • Dostojevskile määrati surmanuhtlus, mis hiljem asendati sunnitöö ja asumisele saatmisega. Armuandmine kuulutati välja pärast mahalaskmistseremoonia täitmist (ära jäi ainult käsklus “Tuld!”). Dostojevski elas üle omaenda hukkamise. • Aastad 1850–1854 veetis Dostojevski sunnitööl Omskis. Aastatel 1854–1859 oli ta väeteenistuses lihtsõdurina.

7. Sunnitöö 1879 • Teel sunnitööle kohtasid sunnitöölised asumiselt tagasipöörduvaid dekabristide naisi, kes kinkisid neile piiblid. Uus Testament jäi ainsaks raamatuks, mida Dostojevski vanglas lugeda sai. • Kirjanikul tuli neli aastat taluda ränkrasket ja mõttetut sunnitööd. Elama pidi haisvas ja külmas barakis koos varaste, vägistajate, tapjate ja röövlitega. • Kannatused muutusid loomingus suure kunstilise jõuga kujunditeks. • Kirjanik uskus, et inimkonna võivad päästa vaid headus, täielik andeksand ja valmidus ohverdada teiste heaks kõik.

8. ”Vaesed inimesed”(1846) • … romaan kirjades. Pälvis kriitikute ja lugejate heakskiidu, Dostojevskis hakati nägema suurt romaanikirjanikku. • Dostojevski tõmbus turri, sest talle ei meeldinud, et teda suruti mingitesse raamidesse. Ta tahtis näiteks, et tema teos trükitaks teises šriftis, et erineks. • Teos on sentimentaalne. Kuigi tundub, et Dostojevski kujutab oma tegelasi väga julmalt, väljendub ometi kõiges ka kaastunne nõrkadele ja kiusatute vastu.

9. ”Vaesed inimesed”(1846) • Dostojevskit ei huvita materiaalne viletsus, vaid VAIMUVAESUS; tema jaoks oli tähtis mitte lihtsalt eksisteerimine, vaid eksisteerimine tõelise inimesena. • Nimesümboolika: Makar (vene vanasõnades hädavares) Devuškin (näitab naiselikkust) - 40-aastane ametnik; Varenka Dobrosjolova (head sisendama). • Venemaa ametnike hierarhia, tabelimaailm, 14 astet: Makar Devuškin ei kujuta elu ette ilma tabelimaailmata, tahab olla ametnik (kuigi tervis on halb jne). Ta kardab, et muutub eikellekski, nartsuks, kui langeb tabelimaailmast välja. Püüab igal hetkel tõestada, et on täisväärtuslik inimene. Täidab iga päev rituaali: joob suhkruga teed, kuigi see käib üle jõu, aga nii teevad kõik ametnikud. Makar Devuškin P. Boklevski akvarell 1880-ndatest

10. Dostojevski kangelased • Dostojevski kangelased ei leiagi tõelise eluga suhet, nemad ei tahagi reaalsusesse sisse saada, vaid püüavad sellest välja lõpmatusse pääseda. (S. Zweig) • Dostojevski viib lugeja „Peterburi tagahoovide, keldrikorruste ja ärklitubade „alandatute ja solvatute” maailma”. (H. Reinop) • Dostojevski loomingust jääb kõlama mõte, et „kaasaegne elu deformeerib ja moonutab isiksust, kutsub tema teadvuses esile kahestumise, hea ja kurja kummalise ühenduse ta hinges”. (H. Reinop)

11. Dostojevski joonistused

12. Seosed Eestiga I • 3. juulil 1843 saabus Fjodor Dostojevski aurikul Storfursten Tallinna. Uuel tänaval, majas, mis kannab praegu numbrit 10, asus Tallinna Insenerikomando, kuhu sõjaväeteenistuse korras oli suunatud Dostojevski vend Mihhail. • Kirjanik, kes õppis tol ajal Peterburis, külastas teda 1843. aastal, võtnud 28-päevase puhkuse, et ravida end “Tallinna tervisevetel”.

13. Uus tn 10, Tallinn Fassaad enne ümberehitust 1930-ndatel Seosed Eestiga II • 9. juunil 1845 tuli Dostojevski Tallinnasse teist korda. Sel aastal veetis ta Tallinnas terve suve ja töötas jutustuse “Teisik” kallal. • 25. mail 1846 sõitis Dostojevski Tallinnasse viimast korda. Tallinna-muljed kajastusid hiljem ka tema loomingus, eeskätt lõpetamata töös “Jutustus abitust inimesest”. • Dostojevski ühe kuulsama teose “Sortsid” (mis kannab uues tõlkes pealkirja “Kurjad vaimud”) tegevus pidi algul toimuma Tallinnas.

14. ”Valged ööd” (Белые ночи,1848) • Jutustus ”Valged ööd” vastandab rumala mõistuse ja targa südame. Elada tuleb südame järgi, sest môistus on ainult väike osa inimesest. • Tütarlaps Nastenka: ”Ärge õpetage mind, tundke mulle kaasa, ärge rääkige targalt, vaid rääkige südamega.” Ilja Glazunovi illustratsioon jutustusele “Valged ööd”: Nastenka (1970)

15. Dostojevski eraelust I • 1857 a abiellus Dostojevski Maria Issajevaga, haige ja isepäise naisega, kes näis abielluvat kaastundest. • Pulmareisil tabas kirjanikku langetõvehoog ja kohutav mulje sellest jäi nende suhet mõjutama. • Naine aitas tal käsikirju ümber kirjutada. Dostojevski romaanis “Alandatud ja solvatud” võib aduda naise ohvriteo kangelaslikkust. • Naine suri 1864. aastal tuberkuloosi.

16. ”Kuritöö ja karistus”(1866)(Преступлениe и наказаниe) • Intellektuaalne, psühholoogiline ja sotsiaalne romaan • Dostojevski: ”See on ühe kuritöö psühholoogiline aruanne.” • Dostojevski „ehitas oma romaani süžee dramaatilistele konfliktidele karakterite vahel, veel enam aga karakterites endas”. (H. Reinop) • „Romaani tegelaste teod, mõtted ja kavatsused avanevad lugeja ees järk-järgult, vastavalt sellele, kuidas nad tegelases endas tekivad ja kuidas tegelane mingis situatsioonis käitub.” Dostojevski romaani on nimetatud ka polüfooniliseks: iga tegelane nagu arendaks oma kindlat isiklikku teemat, millest kokku moodustub tegelaste sisemaailma kaudu nähtud üldpilt ajajärgust. (H. Reinop)

17. ”Kuritöö ja karistus” kui ... • ... kriminaalromaan (mõrv ja selle uurimine); • ... olustikuline romaan (räpased ôlle- ja viinahaisulised kôrtsid, umbsed puusärktoad; sellesse maailma kuuluvad enesetapud, kerjavad lapsed, tiisikusehaiged, prostituudid, pidev rahaprobleem; kõik on kole, räpane, alandav, äärmiselt vaene, Raskolnikuv kuulub sellesse maailma ja esialgne kirjeldus võib viia mõttele, et Raskolnikovist saab kurjategija kehvade olude tôttu, ehkki tegelikult pole see nii); •  ... ideeromaan, folosoofiline romaan (Raskolnikov jagab inimesed äravalituteks ja massiinimesteks; tahab teada, kuhu kuulub tema; kas erakordsetel inimestel on õigus moraalinorme eriata?); • ... psühholoogiline romaan (tegelaste hingeelu peen eritlus).

18. Teose tegevuspaik ja -aeg, miljöö • 19. sajandi keskpaik • Peterburi Heinaturu ümbruses, käsitööliste, pisikaubitsejate, linnakodanike, igasugu hädavareste ja kindla tegevusalata inimeste elupaikades. • Tegevus toimusb suvel, valitseb palavus, leitsak, lehk. Peagu igas majas on kõrts või lõbumaja, tänavail on rohkesti joodikuid ja lõbutüdrukuid. • Peterburi on nälgivate laste, piinatud naiste ja haigete enesetapjate linn. Ilja Glazunov “Dostojevski Peterburis”

19. Rodion Raskolnikov • Peategelane Rodion Raskolnikov on üliõpilane, puuduses virelev 23-aastane õigustaeaduste tudeng, kes on pidanud vaesuse tõttu õpingud pooleli jätma. • Ta oli pärit vaesunud aadliperekonnast, haritud ja andekas noormees, õilis inimene. • Kena välimusega, ruugete juustega. • Romaani tegevuse alguseks polnud Raskolnikov kaks nädalat lõunat söönud. Ta on väljapääsmatus olukorras: haige ja ilma ühegi kopikata. A. N. Korsakov, 1961

20. Rodion Raskolnikov • ... on kärsitu ja suhtub igasugu argitegevustesse romantilise põlgusega. • ... küsib endalt ka Friedrich Nietzschet vaevanud küsimuse: “Kas seadused kehtivad ehk ainult „karjainimestele”, ja kas erandlik üliinimene tohib, ehk isegi peab neid rikkuma?” Ilja Glazunov

21. Rodion Raskolnikov • Raskolnikovi pilgu ees avanevad „teravad vastuolud, tagahoovide „väikeste inimeste” meeleheiteni viiv vaesus, nende inimväärikuse jalge alla tallamine raha nimel, ohjeldamatult lokkav omakasu, mitte midagi pühaks pidav egoism ja omakasu. • Raskolnikovi protest sellise elu vastu aga leiab ebadliku väljenduse individualistlikus teoorias, mille järgi tugevale isiksusele on lubatud kõik, on lubatud astuda üle mitte ainult kehtivatest seadustest, vaid ka inimliku moraali normidest. Raskolnikov filmis: 1969 ja 2007

22. Rodion Raskolnikov • Raskolnikov mõtleb välja järgmise plaani: kui lähen ja tapan „kasutu” kõigi poolt vihatud liiakasuvõtjast vanaeide, siis ei ole see kuritegu, vaid tõend sellest, et kuulun erandlike inimeste hulka, kes ei allu seadustele ja reeglitele. • Raskolnikov tapab liigakasuvõtjast vanaeide ja tema õe Jelizaveta Ivanovna. Film 2007

23. Marmeladov • Joodik, kes unistab puhta headuse maailmast, kohtunikust, kes mõistab kõik ja andestab kõik, ka joodikuile, kes on kaotanud inimnäo. • Lesestundud Marmeladov on abiellunud halestsuset uhke, kuid väljapääsmatusse olukorda sattunud lesega, kel on kolm väikest last. Ta on alkohoolik, vaatamata heale tahtele, kukub jooma ja kaotab töö. Joob maha kogu pere viimase raha. • Sureb hobuse kapjade all saadud vigastuste tagajärjel. 1874

24. Illustratsioone romaanile “Kuritöö ja karistus” Sonja Marmeladova Ilja Glazunov “Hoov”

25. Sonja Marmeladova • Ametnik Marmeladovi tütar esimesest abielust, kes perekonna näljasurmast päästmiseks on hakanud prostituudiks, kuid hingeliselt puhtaks jäänud. • Sonja on vaikne, ta hääl on tasane, tal on valge pea, näoke alati kahvatu, kõhn, pisut hirmunud. Tema haridus piirdub juhuslike juhuslike raamatute ja evangeeliumiga, ehkki isa üritas teda pisut harida, ei tulnud sest midagi välja. Ausa tööga ei suuda ta peret näljasurmast päästa, haige kasuema kihutusel läheb Sonja tänavale – läheb „kollase pileti” teed. Vastuolu: lapselik naiivsus ja „elukutse” märgid välimuses. Sonja Marmeladovafilmis: 1969 ja 2007

26. Sonja Marmeladova Arglik ja peaaegu harimatu tüdruk astub vaimsesse kahevõitlusse uhke ja andeka Raskolnikoviga ning võidab. Tema leebe, kuid veendunud ja kindla nõuande mõjul tunnistab Raskolnikov mõrva üles. • Prostituut Sonjale, kõige vaesemale, „madalamale” ja „kõlvatumale” pihib Raskolnikov oma teo. Sonja on puhas hing, kes kingib Raskolnikovile oma südame. Sonja järgneb Raskolnikovile Siberisse, kui mees oma teo eest sunnitööle saadetakse. Sonja kõrval leiab Raskolnikov uue tuleviku, kus usk mängib tähtsat rolli. Peterburg: maja, kus elas Sonja

27. Teisi tegelasi • Raskolnikovi ema – 43-aastane lesk, vaesunud; • Dunja, Raskolnikovi õde – uhke, kirglik; leiab võimaluse venda aidata ja nõustusb alandava, kuid kasuliku abieluga; • Razumihhin – Raskolnikovi sõber, endine üliõpilane, armub Dujnasse;

28. Teisi tegelasi • Svidrigailov – lihafanaatik, iharusehull, teadlik kõlvatuse meister, kõlvatuse sümbol (S. Zweig) • Kohtu-uurija Prokofi Petrovitš – annab Raskolnikovile aega ja tahab, et Raskolnikov ise üles tunnistab – seda viimane lõpuks ka teeb. Svidrigailov ja Sonja

29. “Kuritöö ja karistus” Tallinna Linnateatris Lavastaja – Elmo Nüganen, esietendus 1999 Raskolnikov – Indrek Sammul; ema – Anu Lamp; Dunja – Liina Olmaru; Sonja Marmeladova – Külli Teetamm; Razumihhin – Antero Ermel; Porfiri Petrovitš – Peeter Tammearu; Svidrigailov – Rain Simmul

30. “Kuritöö ja karistus” Tallinna Linnateatris Elmo Nüganen – vabariikliku teatrifestivali "Draama 99" lavastajapreemia, Eesti Teatriliidu parima lavastaja aastapreemia 2000; Anu Lamp – festivali "Draama 99" naisnäitleja preemia, Eesti Teatriliidu parima naisnäitleja aastapreemia 2000; Indrek Sammul – festivali "Draama 99" meesnäitleja preemia, Eesti Teatriliidu parima meesnäitleja aastapreemia 2000; Peeter Tammearu – festivali "Draama 99" meesnäitleja preemia; Rain Simmul - Festivali "Baltiiski Dom 2000" meesnäitleja preemia; Vladimir Anshon - Eesti Teatriliidu parima lavastuskunstniku aastapreemia 2000. %

31. Dostojevski eraelust II Dostojevski teine naine Anna • Dostojevski elu varjutasid mängukirg ja langetõbi. • 1867 abiellus Dostojevski 46-aastaselt oma stenografisti Anna Snitkinaga. Naine oli kirjanikust 24 aastat noorem. • Nende kooselu algus oli majanduslikult raske, Dostojevskit ähvardas võlavangla. • Saksamaal mängis ta ruletilaua taga maha kogu raha, ka avansi tulevase töö eest. • Tütar Sonja suri kolmekuusena kopsupõletikku.

32. Dostojevski eraelust III Dostojevski teine naine Anna • 1859 sündis perre tütar Ljubov (täiskasvanuna samuti kirjanik) • 1871 sündis poeg Fjodor, kes lõpetas Tartu ülikoolis õigus- ja loodusteaduskonna ning oli Venemaal tunnustatud hobusekasvataja. • 1875 sündis poeg Aleksei, kes suri langetõvehoo tagajärjel 1878. • Abikaasa Anna oli mehele asendamatu abiline, ajakirjade ja trükikodadega lepingute sõlmija. • Tänu temale pääses kirjanik enne surma isegi võlgadest.

33. Kunstnik Ilja Glazunov F . M. Dostojevski (1970) . Dostojevski Peterburis. Sügis (1985)

34. “Idioot” (1868) • Lugu uuest inimesest ja tema kokkupõrkest tegeliku Vene eluga XIX saj keskel. • Inimesed on alatud, müüdavad ja ostetavad, reetlikud, auahned ja silmakirjalikud. • Nastasja Filippovna on kui müüdava ilu kujund saab Venemaa elu õuduse sümboliks. • Romaani peategelane on vürst Lev Mõškin – pärit Venemaa ühest vanemast vürstisoost; puruvaesena saabub ta 26-aastasena Šveitsist Venemaale – kodumaale, mida ta üldse ei tunne. • Lev – ‘lõvi’, mõš – hiir; nimesümboolikas väljendub enneaegse messiase tugevus ja nõrkus. • Ideeinimesena, headuse kandjana on vürst tugev, füüsiliselt aga nõrk ja haige inimene.

35. Vürst Mõškin • Vürsti positiivne, helge mõju teistele inimestele on väga lühiajaline: nelja silma all on inimesed temaga siirad ja avameelsed, selja taga aga naeravad tema üle ja nimetavad idioodiks. Ilja Glazunov, 1956

36. Vürst Mõškin • Lev Mõškini tegelaskuju mõistmine on võimalik üksnes Kristuse abil: piibel aitab mõista vürsti olemust ja käitumist. • Seega on ta kui vürst-Kristus, täiuslik positiivne inimene. Ilja Glazunov, “Vürst Mõškin pärast Nastasja Filippovna surma”, 1966

37. Nastasja Filippovna Ilja Glazunov, 1956 Ilja Glazunov, 1983

38. Rogožin Ilja Glazunov, 1956 Ilja Glazunov, “Rogožini maja”, 1983

39. Aglaja Jepantšina • Vürsti kauge sugulase, kindral Jepantšini noorim tütar. Ilja Glazunov, 1982

40. Illustratsioone romaanile “Idioot” Ilja Glazunov, “Nastasja Filippovna surm”, 1983 Ilja Glazunov, “Suveaias”, 1983

41. Dostojevski mälestusmärk Omskis

42. Dostojevski mälestusmärk Moskvas raamatukogu ees

43. Dostojevski muuseum

44. Dostojevski surivoodil • 25. jaanuaril 1881 algas Dostojevskil ootamatult verejooks kurgust ja 28. jaanuari õhtul ta suri.

45. Dostojevski haud Alekander Nevskikloostris

46. Allikad • Helja Kirber: http://meiekirjandus.pbworks.com/Fjodor-Dostojevski • H. Reinop „Vene kirjandus 10. klassile”, Valgus 1977 • S. Zweig „Kolm meistrit” • „50 klassikut. Romaanid. 16.–19. sajand” • J. Lotman, Z. Mints, S. Issakov, K. Leht „Vene kirjandus XI klassile”, Valgus 1989 • Wikipedia artiklid