Imetajad

1. Imetajad Kaja Kiis

2. Üldiseloomustus • Imetajate (Mammalia) klassi esindajaid peetakse kõige kõrgemal arengutasemel olevateks selgroogseteks. Imetajaid on maailmas ligikaudu 4500 liiki. Eestis leitud umbes 80 liiki imetajaid. • Imetajate keha katavad karvad. Ka ninasarvikul on paar karvakest kehal

3. Suurimad ja väikseimad • Kõige väiksem imetaja on kääbus-karihiir, kelle kehamass algab 1.5 grammist. Maailma suurimaks imetajaks on sinivaal (kuni 190 tonni, pikkus ligikaudu 30 meetrit), maismaaimetajaist - aafrika elevant (kuni 5.7 tonni).

4. Sinivaal • Sinivaal on maailma suurim imetaja, kelle mass võib olla kuni 145 tonni ja pikkus kuni 32 meetrit. See hiiglane toitub tohutust hulgast pisivähilistest. Suvel tarbib ta kuni 4 tonni toitu päevas. Sinivaal on hävimisohus. Maailmamerre on neid jäänud ainult mõned tuhanded. See merehiid  ületab nii kogult kui massilt suurimaid kunagi elanud dinosaurusi. Sinivaala jaoks on tema suurus õigupoolest kasulik kohastumus. Suurel loomal on külmas vees kergem kehasoojust säilitada

5. Aafrika elevant • Aafrika elevant, kes on suurim nüüdisaegne kuivamaaloom, on nii kaalult kui mõõtmetelt kääbus,  kui võrdleme teda kõige suurema loomaga üleüldse - sinivaalaga. Looma suurus sõltub sellest, kus ta elab ja mida ta sööb. Elevant on nii suur tõenäoliselt sellepärast, et ta vajab oma põhitoiduks olevate sitkete taimede seedimiseks erakordselt suurt magu.Hiigelkogu aitab tal ka end kaitsta - väga vähesed kiskjad julgevad elevanti rünnata.

6. Kaelkirjak • Ida-Aafrikas Masais elavate kaelkirjakute keskmine pikkus küünib 5.3 meetrini  ning nad on kõrgemad, kui ükskõik milline teine loom. Tänu oma pikale kaelale saavad nad süüa lehti akaatsiate ja mitmete okaspõõsaste latvadest, mis kasvavad nende kodusavannis.

7. Kääbus-karihiir • Kääbus-karihiir on  üks väiksematest nüüdisaegsetest imetajatest meie planeedil. Looma keha pikkus on 4...5 cm ja mass tavaliselt alla kolme grammi (täissöönud isendi kaal on oluliselt suurem näljase looma omast ja nii on esinenud ka viiegrammiseid loomi). Kui nüüd väikesed mõõtmed välja arvata, siis ei erine kääbus-karihiir teistest karihiirtest pealtnäha oluliselt ei erine. Tema karvkate on sametjas, kärss pikk, silmad väikesed.

8. Põder • Eesti suurim imetaja on kuni 600 kg kaaluv põder.  • Vaatamata oma suurele jõule on põder suhteliselt vagur loom, mis on võimaldanud neid isegi ratsa- ja veoloomadena kasutada. Suur loom toitub ainult taimedest, süües suvel 30...40 kg ja talvel 15...20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas. Männi- ja kuusekoorega maiustades võib põder metsale palju kahju teha.

9. Kus elavad? • Enamik imetajaid on maismaaloomad. Neid võib kohata peaaegu kõikjal: metsades, mägedes või lagedal avamaastikul, külmadel polaaraladel või palavas kõrbes. Enamik maismaaimetajaid elutseb maapinnal, mõned aga ka maa sees või puude otsas. Mitmed vees elavad liigid (nt. vaalad) meenutavad välimuselt rohkem kalu kui teisi imetajaid. Osa imetajaid sallib inimese lähedust, paljud aga elavad väga varjatult. 

10. Kuidas liiguvad? • Imetajate liikumisviis sõltub nende elupaigast. Lagendike ja tasandike loomad on kohastunud kiireks jooksuks, paljud metsaelanikud aga puude otsas ronimiseks. Vaalaliste jäsemed on muundunud uimetaolisteks loibadeks, mis võimaldavad neil ujuda sarnaselt kaladega. Vähesed liigid on ka lennuvõimelised (nt. nahkhiired).

11. Hingamine • Imetajate hingamiselundeiks on paarilised kopsud, mis paiknevad rinnaõõnes. Kõik imetajad, ka vees elavad, hingavad õhuhapnikku. Hingamise sagedus on imetajatel erinev: suuremad loomad hingavad harvemini, väiksemad sagedamini. Näiteks vaal võib hingamata kuni kaks tundi vee all viibida, hiir aga hingab üle 150 korra minutis.

12. Toitumine • Toitumisviisi järgi jaotatakse imetajaid kolme rühma: taimtoidulised, segatoidulised ja kiskjad. Taimtoidulised imetajad söövad peamiselt rohttaimi, aga ka juuri, puulehti, võrseid, vilju jms. Kiskjad püüavad elussaaki või toituvad surnud loomadest. Segatoidulised söövad nii taimset kui loomset toitu. Toidu purustamiseks kasutavad imetajad suuõõnes paiknevaid hambaid. 

13. Paljunemine • Vastsündinud poegi toidetakse piimaga, mis tekib piimanäärmetes. Poegade toitmine piimaga on imetajatele ainuomane - sellest tulenebki klassi nimetus. Vastsündinud loomad on väga erineva arengutasemega. Kiskjate pojad on algselt enamasti abitud, paljad ja pimedad. Rohusööjate pojad on sündides karvased ning nägijad ja võivad paari tunni möödudes iseseisvalt emale järgneda. Imetajad saavutavad suguküpsuse erinevas vanuses: näiteks leethiired ühekuuselt, ninasarvikud aga alles kahekümne aastaselt.

14. Arvukus Eestis • Suurimetajatest on Eestis kõige rohkem metskitsi (üle 55 tuhande isendi). Arvukuselt teisel kohal on halljänes ja valgejänes. Mõlemad liigid on esindatud üle 20 tuhande isendiga. Eesti metsadele on iseloomulikud veel metssiga, põder ja pruunkaru. Haruldased ei ole ka rebane ning kährik. Loomakasvatajate probleemiks on aga alati olnud meie metsades elutsevad hundid.

15. Lendorav Naarits Kääbus- nahkhiir Viigerhüljes Hallhüljes Lagrits Harilik siil a Looduskaitse all

16. Kinnistamine • Kui said kõigest hästi aru, siis mine ristsõna lahendama. Selleks klõpsa lingil. • Jõudu! Kasutatud materjalid: www.sunsite.ee/loomad