Viitamine kirjalikes töödes

1. Viitamine kirjalikes töödes Loodusõpetus 7.klass

2. Tunni eesmärk on: • Õppida kirjalikes töödes viitama kasutatud allikate autorile; • Harjutada kirjalike tööde vormistamist; • Tutvustada säästliku eluviisi põhimõtteid.

3. Kirjalike tööde koostamisel kasutatakse lisaks oma mõtetele palju erinevatest allikatest pärit teadmisi ja ideid. Võõraid mõtteid lisatakse tööle kas refereeringunavõi tsitaadina. Iga kirjandusest pärit mõttele peab kirjalikus töös järgnema viide, kust on antud idee pärit. Võõrad mõtted Omad sõnad Võõrad mõtted Võõrad sõnad

4. Viitamine on vajalik selleks, et: • eristada kirjutaja omapoolseid kommentaare ja arvamusi kirjandusest saadutest • lugeja saaks vajadusel kirjapandut allikate järgi kontrollida • lugeja saaks huvi korral oma teadmisi laiendada

5. Kuidas viidata loodusainetes? Viidatava lõigu lõppu kirjutatakse sulgudesse: 1. autori nimi ja väljaande aasta ja võimalusel lehekülje number. (Lindgren 2006, 21) 2. allika järjekorranumber kasutatud materjalide loetelus ja siis lehekülje number. (4, 34) NB! • Kuna erinevad teadusalad kasutavad erinevaid viitamissüsteeme, siis tuleb töö koostajal lähtuda eelkõige oma kooli uurimustööde vormistamise või vastava konkursi juhendist või lähtuda vastava valdkonna teadusartiklites kasutatavast süsteemist.

6. Kolm reeglit viitamisel: • Viide peab järgnema igale mõttele, mis on pärit kasutatud allikatest. • Üldtuntud tõdedele ei viidata nt Päike tõuseb idast jmt. • Viitamissüsteem peab olema kogu töö ulatuses ühtne.

7. Kirjalik töö koosneb järgmistest osadest: • Tiitelleht • Sissejuhatus: põhjenda paari lausega oma teema valikut ja olulisust. • Sisu: igale võõrale mõttele järgneb viide allikale. • 2 pilti koos pildi allkirjadega. • Kokkuvõte: lühidalt kõige olulisemast sinu töös. (Kokkuvõttes uusi mõtteid ei kirjutata ning seega viitama ei pea) • Kasutatud allikate loetelu. Loetelu on tähestikulises järjestuses kui kasutad viitamisel autori nime (vt slaid 8 punkt 1) Kui kasutad teist süsteemi (vt slaid 8 punkt 2) siis on loetelu viitamise järjekorras. St esimesena on kirjas allikas, millele viitasid esimesena. NB! Töö peab vastama vormistamisnõuetele. Vaata: http://www.laagrik.edu.ee/n%F5uded%20vihikutele%20ja%20kirjalike%20t%F6%F6dele.pdf

8. Sinu ülesanne tunnis (kui sul on paariline, siis teete koos ühe töö): 1. Tutvu esitluse sisuga 2. Vali sobiv teema ning otsi materjali. Üldteema on: “Säästev eluviis.” 3. Koosta lühiülevaade sinu valitud teemal.

9. Vali loetelust teema. Soovi korral võid mõelda uue. Peab sobima pealkirjaga “Säästev eluviis ...” • “Säästev eluviis –elektrienergia kokkuhoid • “Säästev eluviis –vesi” • “Säästev eluviis -teadlik tarbimine” • “Säästev eluviis -toitumine • “Säästev eluviis - kodukeemia (pesupulbrid, puhastusvahendid jm toodete tarbimine) • Otsi internetist materjali ja koosta lühike ülevaade teemast. • Vaata näiteks: Noorteportaal http://www.nip.ee/page/12 Energiasäästuportaal http://kokkuhoid.energia.ee Roheline mõtteviis www.bioneer.ee

10. NB! • Töö salvesta töölauale (desktopile) • Saada õpetaja meilile kairi.jaaksaar@laagrik.edu.ee • Kustuta kirjutis töölaualt

11. Mille poolest erinevad refereerimine ja tsiteerimine? • Refereerimineon uurimuse või teksti oma sõnadega vahendamine. Kirjutaja seletab teksti lahti oma sõnadega, kusjuures ta võib seda kommenteerida ning lisada omapoolseid seisukohti. Samal ajal tuleb autori seisukohad kindlat eraldada kirjandusest saadust. Pikema refereeringu kasutamise puhul alustatakse seda autori nime mainimisega ning lõpetatakse viitega kasutatud kirjandusele. • Tsiteerimineon kellegi poolt öeldu sõnasõnaline ja tähttäheline vahendamine. Tsitaati kasutatakse reeglina vaid siis, kui see on vajalik nt. mingite kindlate diskussioonielementide täpsustamiseks, või on öeldu sõnastus väga tabav.