Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatustest

1. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusemuudatustest Muudatused jõustusid 1.09 2013

2. PGS- i muudatustest • Koolivaheaegade erinev kehtestamine laieneb ka põhikoolile, sisu endine, st vaheaegade kogupikkus vähemalt 12 nädalat, millest suvine vähemalt 8 nädalat (§24 lg 7); • Selleks vajalik direktori ettepanek ja hoolekogu ning kooli pidaja nõusolek

3. 2013/2014. õppeaasta koolivaheajad 2013/2014. õppeaasta koolivaheajad on järgmised: • sügisvaheaeg 19. oktoober 2013. a kuni 27. oktoober 2013. a; 2) jõuluvaheaeg 21. detsember   3) kevadvaheaeg 15. märts 2014. a kuni 23. märts 2014. a;4) suvevaheaeg (v.a lõpuklassid) 6. juuni 2014. a kuni 31. august 2014. a.

4. Õpilaste arvu piirnormi suurendamine üheks aastaks § 26 lg3 Kooli pidaja võib erandjuhul direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul suurendada õpilaste arvu üle käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piirnormi üheks õppeaastaks konkreetses klassis juhul, kui kõik tervisekaitse- ja ohutusnõuded on täidetud

5. Õpilaste arvu piirnormi suurendamine üheks aastaks § 26 lg3 Välja arvatud: • õpiabirühmi põhiharidust omandavatele õpilastele eripedagoogilise või logopeedilise abi osutamiseks – rühmatäitumuse piirnormiga 6 õpilast; • klasse põhiharidust omandavatele käitumisprobleemidega õpilastele – klassitäitumuse piirnormiga 12 õpilast;

6. Õpilase kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja kord§27 l 4 • haridus- ja teadusministri kehtestatud määrusega volitatud ulatuses kehtestab kooli pidaja või kooli pidaja volitusel direktor kooli vastuvõtu tingimused ja korra, sealhulgas teadmiste ja oskuste hindamise korra gümnaasiumi vastuvõtmisel. Kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõu valmistab ette kooli direktor ning see esitatakse enne kehtestamist hoolekogule arvamuse andmiseks. • Gümnaasiumi vastuvõtutingimused peavad põhinema objektiivsetel ja eelnevalt avalikustatud kriteeriumidel,

7. Riigieksamid • Kooli lõpetamiseks riigieksamid eesti keeles, matemaatikas ja võõrkeeles sooritatud vähemalt 1% max tulemusest, rahuldavalt kui20% max tulemusest. • Varemlõpetanutele korduseksami eest tasuda riigilõiv (§31);

8. Riigieksamid Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb sooritada riigieksamid eesti keeles või gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud juhtudel eesti keeles teise keelena, matemaatikas ja võõrkeeles. Riigieksam on sooritatud, kui saavutatud on vähemalt üks protsent maksimaalsest tulemusest. Riigieksam on sooritatud rahuldavalt, kui saavutatud on vähemalt 20 protsenti maksimaalsest tulemusest

9. Gümnaasiumi lõpetamine Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb rahuldavalt sooritada: 1) gümnaasiumi koolieksam ja 2) õpilasuurimus või praktiline töö, välja arvatud kooli lõpetamisel eksternina

10. Tugi- ja mõjutusmeetmed Kui varem võis õpilase käitumist arutada hoolekogus, siis nüüd enam mitte (§ 58lg3p3); Lubatud on tugi- ja mõjutusmeetoditena: 1) õpilase käitumise arutamine vanemaga; 2) õpilasega tema käitumise arutamine direktori või õppealajuhataja juures; 3) õpilasega tema käitumise arutamine õppenõukogus;

11. Õppenõukogu • Õppenõukogu pädevust on vähendatud: enam ei ole oma pädevuse piires õppe ja kasvatuse korraldamist ning kooli juhtimiseks vajalike otsustuste tegemist. • ÕN ülesandeks on oma pädevusepiiresõppe ja kasvatuseanalüüsimine ja hindamineningõppe- ja kasvatusalasteotsustetegemine;

12. Kaasrahastamine Kooli õppekava alusel õppes osalemise eest ei tohi nõuda kaasrahastamist. Tegevuste puhul, mis ei ole õppekava osas võib kulutusi katta põhimääruses sätestatud korras. (lisatud uus §82 lg 11)

13. Õppesuunad Seadus ei sätesta enam kolme kohustuslikku õppesuunda (kehtetu §89 lg1)

14. Tööaeg Õpetaja tööaja arvestamise ja töötasustamise aluseks on ametikoht (§75);