NÄRVISÜSTEEM

1. NÄRVISÜSTEEM

2. NÄRVISÜSTEEM • Närvirakkudest koosnev võrgustik • Juhib ja kordineerib kogu organismi tegevust • Kesknärvisüsteem(KNS) – koosneb seljaajust ja peaajust. Analüüsib sissetulevat informatsiooni, salvestab seda ja annab “juhiseid” • Piirdenärvisüsteem ehk perifeerne närvisüsteem koosneb närvidest , mis vahendavad infot KNSi ja ülejäänud organismi vahel

3. SOMAATILINE NÄRVISÜSTEEM • Tahtlikke protsesse juhtiv närvisüsteemi osa • On osa piirdenärvisüsteemist • Osaleb tahtele alluvates liigutustes • Kannab skeletilihastesse närviimpulsse,mis paneb need kokku tõmbuma

4. VEGETATIIVNE NÄRVISÜSTEEM • Tahtele allumatuid protsesse juhtiv närvisüsteem • On osa piirdenärvisüsteemist • Juhib siseelundite silelihaste ja paljude näärmete talitlust ning reguleerib pulsisagedust ja vererõhku • Eristatakse sümpaatilist ja parasümpaatilist osa. Need on vastupidise mõjuga, koos toimides reguleerivad ainevahetust talitlust ja siseelundite talitlust

5. SELJAAJU • Närvikoest sammas selgroo kanalis • Edastab informatsiooni keha ja peaaju vahel • Ulatub koljupõhimikust poole seljani • On kaitstud selgroolülidest moodustunud luulise kanaliga • Sisaldab tohutul hulgal närvirakke ehk neuroneid

6. SELJAAJU

7. SELJAAJU • Hallaine – peamiselt neuronite kehadest koosnev kude. Vahendab informatsiooniseljaaju ja seljaajunärvide vahel. Koosneb peamiselt neuronite kehadest ning gliiarakkudest ja veresoontest • Valgeaine – peamiselt neuriitidest koosnev kude. Moodustab seljaaju väliskihi. Vahendab informatsiooni mööda seljaaju üles ja alla, peaajju ja sealt tagasi

8. PEAAJU • Informatsioono töötlev elund • Kaalub kuni 1,4 kg • Sisaldab üle 1000 miljardi neuroni • Jabuneb kolmeks piirkonnaks: ajutüvi, väikeaju ja suuraju • Koosneb hallainest ja valgeainest

9. PEAAJU

10. AJUTÜVI • Seljaajuks üle minev peaaju osa • Talitleb kehas “autopiloodina” • Kõige alumine osa on piklikaju, mis juhib hingamiselundite, südame ja veresoonte talitlust. Seal lülitatakse ka ümber juhteteid • Kõige ülemine osa on keskaju – seotud paljude refleksidega • Keskaju ja piklikaju vahel paikne sild

11. VÄIKEAJU • Aju osa, mis kooskõlastab liigutusi • Tagab tasakaalu ja liigutuste koordineerituse • Koosneb kahest poolkerast • Saab pidevalt informatsiooni keha asendi ja liigutuste kohta • Saadates lihastele elektrilisi signaale korrigeerib keha asendit ja tagab sujuva liikumise

12. VAHEAJU • Peaaju piirkond, mis reguleerib homöostaasi, ainevahetust ja sigimist • Asetseb suuraju poolkerade vahel • Jaguneb epitalamuseks, hüpotalamuseks ning dorsaalseks ja ventraalseks talamuseks

13. SUURAJU • Emotsioonide ja tahtliku tegevusega seotud peaaju osa • Moodustab umbes 85% peaaju massist • Jaotub kaheks poolkeraks • Poolkerade pind on vagude abil liigentatud sagarateks ja käärudeks • Poolkerade väliskiht – ajukoor • Juhteteed seovad omavahel poolkera eri osi ning ühendavad kaht poolkera

14. SISENÕRENÄÄRMED

15. SISENÄRENÄÄRMED • Näärmed, mis toodavad ja sadavad verre hormoone • Sisenõre- ehk endokriinnäärmed on ajuripats, käbinääre, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harknääre, kõhunääre, neerupealised ja sugunäärmed • Toodavad hormoone, mis satuvad otse verre

16. AJURIPATS • Sisenõrenääre peaaju alaosas • Ajuripats ehk hüpofüüs nõristab vähemalt 9 hormooni. • Osa hormoone juhib organismi talitlusi otseselt, teised vallandavad eri näärmetes hormoonide tootmise • Koosneb kahest osast: 1) eessagar ehk adenohüpofüüs – moodustab näärmest suurema osa, seal tekib enamik hormoone 2) tagasagar ehk neurohüpofüüs – ei tooda ise hormoone. Seob hüpotaalamuse kaudu hormoonsüsteemi närvisüsteemiga

17. KILPNÄÄRE • Ainevahetuse kiirust ja vere kaltsiumisisaldust reguleeriv nääre • Paikneb kaelal kõri ees ja külgedel • Valmistab kahte hormooni – türoksiin ja kaltsitoniin

18. NEERUPEALIS • Nääre, mis kiirendab ainevahetust ja valmistab organismi ette pingutuseks • Paikneb kummagi neeru peal • Välimine osa neerupealisekoor valmistab kortikosteroide – muudavad ioonide konsentratsiooni veres ja aitavad reguleerida ainevahetust • Seesmine osa, neerupealisesäsi, toodab adrenaliini

19. GLÜKAGOON • Vere suhkrusisaldust suurendav hormoon • Valmistatakse kõhunäärmes • Glükagooni toimel lõhustub maksa talletatud glükogeen tagasi glükoosiks – tõuseb vere suhkrusisaldus

20. INSULIIN • Vere suhkrusisaldust vähendav hormoon • Valmistatakse pankreases • Tema moodustumist stimuleerib vere suhkrusisalduse tõus • Insuliin soodustab veresuhkru tungimist rakkudesse • Stimuleerib maksa talletama glükoosi