KILETIIVALISED

1. KILETIIVALISED Kiletiivalistel on neli kilejat tiiba ning tagakeha tipus muneti või mürgiastel. Kileviivaliste hulgas on palju ühiselulisi liike. Tuntumad neist on kodumesilased, herilased, kimalased ja sipelgad

2. Ühiseluliste tööjaotus ja muu tähtis • Emaputukas muneb. • Töölised on viljatud ja teevad kõike pere eluks vajalikke töid. • Isaputukas on ainult ema viljastamiseks • Kodumesilastel ja sipelgatel püsib pere koos palju aastaid. • Kimalastel ja herilastel püsib pere koos ainult ühe suve, talvituvad ainult emasputukad. • Ühiselulistest putukatest on kodumesilased nektari ja õietolmutoidulised. • Sipelgad on segatoitulised. • Herilased peamiselt röövputukad.

3. Kodumesilased • Kodumesilased elavad koos suurte peredena neile ehitatud tarudes. • Mesilased ehitavad sinna kärgedest pesa. • Ühe mesilaspere moodustavad üks emamesilane ehk mesilasema. • Umbes tuhat leske ehk isasmesilast. • Kümned tuhanded töölised. • Tarus on tööjaotus: ühed töömesilased eritavad vaha ja ehitavad kärgi. • Teised toidavad ema ja tema munetud munadest arenenud järglasi. • Kolmandad puhastavad ja valvavad, soojendavad ja jahutavad pesa ning tihendavad seda taruvaiguga.

4. Sipelgad • Sipelgatel elab pere mullast või taimejäänustest kokku kantud pesakuhilas ja selle all maa alustes käikudes. • Osa liike teeb oma pesa ainult pinnasesse. • Pesas võib olla mitu emasipelgat ja sadu tuhandeid töölisi. • Emasipelgad on tavaliselt pesa sügavuses, kus nad munevad. • Töölistel on välja kujunenud tööjaotus: haudade hooldajad, ehitajad, toidumuretsejad jt. • Pesa kaitsmiseks võtavad osa kõik töösipelgad.

5. Kimalased • Kimalane ehk maamesilane teeb pesa maapinnale rohukõrte vahele, pinnasesse või samblasse ja hakkab munema. • Esimesed koorunud noored kimalased on emakimalasest väiksemad töölised. • Koos emaga laiendavad nad pesa ja toitavad vastseid nektari ja õietolmuga. • Sügiseks suureneb pere mõnekümne kuni paarisaja isendini. • Suve teisel poolel arenevad peres uued emas ja isaskimalased.

6. Herilased • Herilased teevad pesa maapinnas olevatesse urgudesse, põõningutele või põõsastesse. • Erinevalt kimalastest toidavad herilased oma vastseid peamiselt peeneks mälutud putukatega. • Seetõttu on nad maja läheduses sama kasulikud kui putuktoidulised linnud. • Täiskasvanud herilased toituvad ka nektarist, valminud puuviljadest ja marjadest. • Herilased mett ei valmista.

7. KODUMESILASED Kodumesilased

8. SIPELGAD Sipelgapesa

9. KIMALASED Kimalane

10. HERILASED Herilane