260 likes | 724 Views
Rüütlikirjandus. Külli Semjonov (2012). Rüütliseisus. XII sajandil muutus aadlitiitel päritavaks. Rüütlid rikastusid, neil kujunes välja oma elulaad ja kombed.
E N D
Rüütlikirjandus Külli Semjonov (2012)
Rüütliseisus • XII sajandil muutus aadlitiitel päritavaks. • Rüütlid rikastusid, neil kujunes välja oma elulaad ja kombed. • Rüütel pidi olema truu oma läänihärrale ehk senjöörile, s.t feodaalile, eriti suurfeodaalile, maahärrale (kellest sõltusid vasallid); ta pidi võitlema kiriku eest ning paganate vastu, kaitsma nõrku, naisi ja orbe. • Rüütel pidi olema vapper, õiglane ning helde. • Algsest Maarja-kultusest kasvas rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes daamikultus ja rüütel arenes robustsest sõjamehest seltskondlikuks, peenekombeliseks kavaleriks.
Miks kujunes Lõuna-Prantsusmaast rüütlikirjanduse häll? • Lõuna-Prantsusmaal ristusid mitmete kultuuride mõjud: lähedal oli Itaalia, kus mäletati antiikaega, vallutatud Hispaaniast jõudsid Prantsusmaale idamaade poeesia mõjud. • Provance’is valitses vabade rüütlite vaim, siin hinnati väärikust ja vaimset sõltumatust. • Siin tunnistati naiste suuri õigusi: naine võis pärida, pärandada ja kinkida maavaldusi.
trubaduur • Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse Lõuna-Prantsusmaal 11. saj lõpuljalõi õitsele 12. sajandil. • Rüütlilaulikute kunst esindas ilusa, peene elu kultust. • Trubaduur, provanssaali luuletaja-rändlaulik, ülistas eelkõige armastust ja sõda. • Vahetus armastuse objekt: jumal asendati naisega, taevane maisega.
Keskaegsed laulikud • Trubaduur oli kutseline luuletaja, kes oli nii sõnade kui viisi autor, sest lüürikat esitati muusika saatel. • Tihti olid trubaduurid oma loomingu esitajad, kuid sageli usaldasid nad esitamise elukutselisele laulikule žonglöörile. • Teada on umbes 500 trubaduuri, neist kuulsaid on umbes 40. Tuntumad rüütlilaulikud on • XII saj trubaduur - Bernart de Ventadorn (Lõuna-Prantsusmaa); • XIII saj truväär - Adam de la Halle (Põhja-Prantsusmaa); • XIII saj minnesinger - Walther von der Vogelweide (Saksamaa).
Bertran de Born (u 1140-1215) • Elulookirjutajate sõnul oli tegu hästi kasvatatud mehega, kes tundis kombeid, oskas sõnu seada, arutleda hea ja halva üle. • Tema kohta räägiti ka, et ta õhutas alatasa senjööre omavahel lahinguid pidama, nt Inglise troonipärija olevat ühes Borni ärgitatud lahingus hukkunud. • Bertran de Borni leiame Dante “Jumalikust komöödiast”, kus ta pidi põrgus piinlema sugulus- ja sõprussuhete lõhkumise pärast.
Dante ja Vergilius kohtuvad põrgus krahv Mosca ja Bertran de Borniga.
William Blake : Bertran de Born põrgus (Dante “Jumalik komöödia”)
Bertran de Born • Bertran de Bornilt on säilinud sirventeese (laul elukondlikul, satiirilisel või sõjateemal) ja itk (nutu- ehk leinalaul) __________ Bertrand de Born - Rassa, tan creid e monta e pola http://www.youtube.com/watch?v=HoBnB4FSo0o Salvador Dali “Bertrand de Born”
Bernard de Ventadorn (u 1140-u1195) • “selge stiili” peaesindaja; • ilmselt madalamat päritolu laulik, kes teenis Ventadorni vikondi (paruni ja krahvi vahepealne tiitel Prantsusmaal) juures; • ülistab kurtuaasset armastust; • tuntud rohkem romantismiajal. • Kantsoon – (antiigis ood) kõige kõrgem lüürikaliik keskajal, 5- 7-salmiline 3-4värsilise refrääniga laul (teemad: armastus, ristisõjad, kuid pigem sõjavastase meeleoluga)
Bernart de Ventadorn • Bernart de Ventadorn: Can vei la lauzeta http://www.youtube.com/watch?v=jkp2GHBRUiQ&feature=related • Bernart de Ventadorn: Quand l'herba fresca http://www.youtube.com/watch?v=8KRdHgHeNNA&feature=related
Arnaut Daniel • Sekstiini looja • Sekstiin kõige keerulisem ja vorminõudlikum: 6 6-värsilist stroofi ja 3-värsiline saade; tundub, et tegu on blankvärsiga (riimita luuletusega), kuid värsside lõpus olevad sõnad langevad kindlas järjekorras kokku, kusjuures iga stroofi lõppvärsi ja järgneva stroofi algusvärsi viimane sõna kattuvad. Saates esinevad kõik kuus erinevates stroofides korduvat sõna uuesti. _______ • Arnaut Daniel “Chanson do'ill mot son plan e prim”http://www.youtube.com/watch?v=v19x1Pqr69c&feature=related
armastusteema • Armastuse käsitlus võis olla kas õrnõhkav rüütliluule või rahvapärane veidi labane luule. • Žanre: Pastoreel – rüütli idüll karjuseneiuga; enamasti rüütli võrgutamiskatse ebaõnnestub; Sereena – õhtulaul: armastaja palub daamil ukse/akna avada, et tema juurde pääseda; Alba – koidu- ehk äratuslaul: rüütli valvesse jäänud sõber või kannupoiss tuletab isandale meelde, et aeg on salakohtumiselt lahkuda.
Marcabru • Gascone’ist pärit leidlaps, harrastas tumedat stiili, taunis kurtuaasset armastust. • Säilinud on romanss – Põhja-Prantsusmaal viljeldud vorm, mis sarnaneb pastoreeliga, sisus on erinevus: rüütel püüab võluda noort aadlineiut.
tensoon • Vaidluslaul • Vaidluslaul leidis aset kahe lauliku vahel kas reaalselt või luuletaja kujutluses. • Vaieldi armastuse, sõja, poeesia üle, arutleti selle üle, kas luuletaja peaks kasutama lihtsat või keerulist stiili: Giraut, kui luua suudaks ma vaid tiheda, kaaluka töö, mida ajahammas ei söö, siis tühja sest aust, kuulsusest – on odav see, mis igal pool, ei kallim kullast ole sool. (Vaidlevad Giraut de Borneil ja Raimbaut de Vaqueiras)
Trubaduuride luule lõpp • Trubaduuride luule areng katkes 1209. aastal alanud ristisõjaga Lõuna-Prantsusmaal levinud ketserluse vastu. • Maa laastati ja kultuurikeskused hävitati, algas inkvisitsioon. • Ellujäänud trubaduurid põgenesid teistesse maadesse, kus tekkisid uued rüütliluule kolded. • Saksamaal hakati kurtuaasseid luuletajaid kutsuma minnesingeriteks e armastuslaulikuteks. • Minnesingerite looming oli lähedasem rahvaluulele.
Dietmar von Aist (1140-1171) • Varane minnesinger, loomingut iseloomustab rahvaluulelähedus. ____________ • Slafest du vriedel ziere http://www.youtube.com/watch?v=z_TMqACTmzI
Walther von der Vogelweide (1170-1230) • Suurim saksa minnesinger; • poliitilistel põhjustel rändas mööda Euroopat ja sai seetõttu väga kuulsaks. • Tuntuim laul kõneleb Palestiinast ja on kirjutatud ristisõja ajal (u 1228) _____________ Walther von der Vogelweide “Under der linden” http://www.youtube.com/watch?v=yzXv7I-Zav8&feature=related
Kasutatud kirjandus • Igor Šaitanov “Maailmakirjandus. Keskaeg. Renessanss”. Avita 2004. • Jüri Talvet “Maailmakirjandus” I. Koolibri • Jacques le Goff “Keskaja Euroopa kultuur” • wikipedia