1 / 17

INDUSTRIAALÜHISKONNA PALGEJOONI

INDUSTRIAALÜHISKONNA PALGEJOONI. INDUSTRIAALÜHISKONNA KUJUNEMINE. 19. Saj. Keskpaigaks oli masintootmine muutunud enamikes Euroopa riikides ja USA-s valitsevaks. Kaevandati hoogsalt rauamaaki ja kivisüsi Kaevanduste juurde tekkisid suured tööstuskeskused (vt. Õpikust pilti lk. 10)

ermin
Download Presentation

INDUSTRIAALÜHISKONNA PALGEJOONI

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. INDUSTRIAALÜHISKONNA PALGEJOONI

  2. INDUSTRIAALÜHISKONNA KUJUNEMINE • 19. Saj. Keskpaigaks oli masintootmine muutunud enamikes Euroopa riikides ja USA-s valitsevaks. • Kaevandati hoogsalt rauamaaki ja kivisüsi • Kaevanduste juurde tekkisid suured tööstuskeskused (vt. Õpikust pilti lk. 10) • Suurtööstuse arendamine ongi teisisõnu INDUSTRIALISEERIMINE – suurtööstust saavutustele ühiskond aga INDUSTRIAALÜHISKOND (pildil industriaalajastu lapsed kaevanduses töötamas)

  3. TRANSPORDI ARENG • Industriaalühiskonna kujunemisele aitas kaasa transpordi, eriti raudtee areng • Esialgu kasutati vedurit • kaevandustes. 1825. a. ehitati esimene raudteeliin Inglismaal • Raudteede kõrval etendas olulist rolli ka veetransport. (vt. Õpik lk 11 pilti aurulaevast). Hoogsalt ehitati kanaleid • 19. Sajandi teisel poolel leiutasid Rudolf Diesel ja Carl Benz diisel- ja bensiinimootori. Algas auto võidukäik (pildil 1894. aasta rullnokk oma käulaga kekutamas)

  4. PÕLLUMAJANDUS INDUSTRIAALÜHISKONNAS • Eesmärgiks oli linnadesse kogunenud rahvamassi ära toitmine • Seega suurenes väetiste kasutamine • Samuti järjest rohkem konserveeriti toiduaineid Pildil heinategu USA-s 1890

  5. ELEKTRIAJASTU LEIUTISED • 1800 leiutas itaallane Alessandro Volta esimese patarei • Michael Farady leiutas elektrigeneraatori, millega sai elektrit hulgi toota • 1879 valmistas ameeriklane Thomas Alva Edison esimese töökindla elektrilambi • William Röntgen avastas röntgenitoru (x-kiirte toru), pannes aluse elektroonikatööstusele • 1837 leiutas Samuel Morse elektrilise telegraafi • 1876. Aastal algas Graham Belli leiutatud telefoni võidukäik • 19. Saj II poolel leiutati grammofon • 1895 demonstreeriti Pariisis esmakordselt “elavaid pilte” – sündis kinokunst Pildil esimene telefon

  6. LINNAÜHISKOND • Industriaalühiskond ongi eelkõige linnaühiskond • Kuigi esialgu olid töölislinnakud räpased, hakati ajapikku eluolusid parandama • Uus ehitusmaterjal – raudbetoon Pildil 19. Saj lõpu linnalapsed lõbutsemas

  7. PROLETARIAAT JA KODANLUS • Tööliste osatähtsus ühiskonnas suurenes • Nagu tänagi, olid ka siis oskustöölised paremini hinnatud kui lihttöölised • Kodanluse hulka kuulusid vabrikuomanikud, pankurid, haritlased jt. Pildil tüüpiline kodanlane 19. sajandist

  8. IMPERIALISMI TEKE • 19. Sajandil oli juhtiv riik Inglismaa • Kiiresti arenesid ka Preisimaa, Austria, Prantsusmaa ja Venemaa • Eriti kiirseti arenes USA • Kiiresti arenevad riigid hakkasid omavahel võistlema – kes on siis ikka see kõige võimsam • Võimsuse näitajaks oli KOLOONIATE olemasolu – vallutatud maad, kust sai hankida toorainet • Võimaluse korral üritati ka naaberriikide arvelt oma territooriumi laiendada

  9. IMPERIALISM – suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata

  10. POLIITILISED ÕPETUSED

  11. KONSERVATISM • Pärast Prantsuse Revolutsiooni õppetundi olid paljud eurooplased seisukohal, et ühiskond peaks arenema aeglaselt (nagu konservis) • Konservatiivid olid 19. Sajandil seisukohal, et naised ei tohiks valimas käia • Konservatiivid toetasid tugevat riiki ja olid vastu riigivõimu avalikule arvustamisele • Tuntuim 1830. Aastatel moodustatud Konservatiivne Partei Inglismaal, mis tegutseb tänaseni • Sotsialismi tugevnemisega 19. Saj. Lõpul. konservatiivid loobusid oma jäikadest vaadetest

  12. LIBERALISM • Aga oli ka neid, kes soovisid kaitsta revolutsiooniga kättevõidetud vabadusi • Liberaalid nõudsid sõna-, koosoleku- ja liitude loomise vabadust. Aga ikka veel ka usuvabadust • Hindasid eraomandust • Taotlesid vabariiki ja naistele valimisõigust

  13. SOTSIALISM • Kaitses esialgu eelkõige tööliste huve • Kuna tööliste haridustase oli paranenud, oskasid nad oma õiguste eest võidelda • Taotlesid ühiskonnas lokkava ebavõrdsuse kaotamist

  14. SOTSIALISTID-UTOPISTID • Olgem ausad – sotsialistid-utopistid olid/on kamp sõgedaid, kes jauravad tõsimeeli fantaasiariikidest, kus valitseb küllus ja kõik on õnnelikud • Kuna kõikidel töölistel polnud võimalik haridust saada, siis oli 19. saj. päris palju neid ullikesi, kes sotsialistide-utopistide ideedega kaasa läksid Pildil tänapäeva utopisti ettekujutus ideaalühiskonnast

  15. MARXISM • Idee – läbi aegade on ühiskond jagunenud rõhujate klassiks ja rõhutavate klass – seega kogu ühiskonna ajalugu on ühtlasi klassivõitluse ajalugu • Rõhutavate klass (ehk siis töölised) peaksid vägivaldsel teel haarama kodanlastelt võimu, kuulutama tootmisvahendid riigi omandiks Pildil hiinlaste propagandaplakat Karl Marxist

  16. VEEL MARXISMIST • Marxistide loosung: “Kõiki maade proletaarlased, ühinege!” • 20. Sajandil sai marxistlikult meelestatud proletariaadi hümniks “Internatsionaal” (Nüüd üles needus keda rõhub…) Pildil Kominterni plakat 1919 Venemaalt. Ülemises ääres loosung “kõigi maade…jne”

  17. MARXISTID JAGUNESID KAHEKS: • Rahulikuma suuna toetajad ehk sotsiaaldemokraadid • Veendunud revolutsionäärid ehk kommunistid

More Related