70 likes | 550 Views
Kodakondsus. RIIGI RAHVAS. KODANIKUD. VÄLISMAALASED. VÄLISRIIKIDE KODANIKUD. KODAKONDSUSETA ISIKUD. Eesti kodanik – inimene, kellel on Eesti Vabariigi kodakondsus (ükskõik, mis rahvusest) Eestlane – isik, kellel on eesti rahvus (ükskõik, mis kodakondsusega)
E N D
RIIGI RAHVAS KODANIKUD VÄLISMAALASED VÄLISRIIKIDE KODANIKUD KODAKONDSUSETA ISIKUD • Eesti kodanik – inimene, kellel on Eesti Vabariigi kodakondsus (ükskõik, mis rahvusest) • Eestlane – isik, kellel on eesti rahvus (ükskõik, mis kodakondsusega) • Eesti rahvas – kõik Eestis elavad inimesed, sõltumata kodakondsusest ja rahvusest
Kodakondsuse saamise võimalused 1. kodanikuks sündimine 2. naturalisatsioon • “vere õigus” – õigus kodakondsusele on sellel, kelle vanematest vähemalt üks on riigi kodanik. Nt Eesti • “maa õigus” – õigus kodakondsusele on kõigil, kes on riigi territooriumil sündinud. Nt USA • riik kehtestab seadusega tingimused kodakondsuse omandamiseks (nt keele oskus, ajaloo ja seaduste ja kultuuri tundmine jne) 3. Kodakondsuse saamine eriliste teenete eest riigi ees (nt sportlased, kultuuritegelased jne)
Eesti kodakondsuse saamiseks naturalisatsiooni korras peab: • olema vähemalt 15-aastane; • omama elamisluba või alalist elamisõigust; • olema elanud Eestis vähemalt kaheksa aastat, millest viimased viis aastat püsivalt; • omama registreeritud elukohta Eestis; • oskama eesti keelt vähemalt algtasemel; • tundma Eesti Vabariigi põhiseadust ja kodakondsuse seadust; • omama legaalset püsivat sissetulekut, mis tagab tema ja tema ülalpeetavate äraelamise; • olema lojaalne Eesti riigile.
Eesti kodakondsuse saamine eriliste teenete eest: • Eriliste teenete korral ei pea olema täidetud pikaajalise elamise nõue, ei pea oskama eesti keelt ning ei pea sooritama kodakondsuseksamit. • Erilisteks teeneteks loetakse saavutusi teaduse, kultuuri, spordi või muul alal. • Eesti kodakondsuse võib eriliste teenete eest anda kuni kümnele isikule aastas. • Eriliste teenete eest kodakondsuse andmise otsuse teeb EV Valitsus.