90 likes | 493 Views
Sirgete lõikumine ja paralleelsus. Roosna-Alliku 2008. t. s. Kordamine. Kaks sirget, mis asetsevad tasandil võivad lõikuda või olla paralleelsed. Kaks sirget on paralleelsed, kui nad asetsevad ühel ja samal tasandil ega lõiku. s//t. s t=.
E N D
Sirgete lõikumine ja paralleelsus Roosna-Alliku 2008
t s Kordamine Kaks sirget, mis asetsevad tasandil võivad lõikuda või olla paralleelsed. Kaks sirget on paralleelsed, kui nad asetsevad ühel ja samal tasandil ega lõiku. s//t st= Märkus: Joonisel tähistame parallelseid sirgeid ühesuguse arvu nooltega.
a P b · Kaht sirget , mis asuvad tasandil nimetatakse lõikuvateks, kui neil on üks ühine lõikepunkt. ab=P Kui sirged lõikumisel moodustavad täisnuga, siis neid nimetatakse ristuvateks. · 90° u t
1 2 3 4 5 6 8 7 Kahe sirge lõikumine kolmandaga Kahe sirge lõikumisel kolmandaga tekkivad nurgad: Kõrvunurgad:1 ja 2; 2 ja 3; 3 ja 4; 1 ja 4; 5 ja 6; 6 ja 7; 7 ja 8; 5 ja 8; Kõrvunurkadeks nimetatakse kaht nurka, millel on üks haar ühine ja mille teised haarad koos moodustavad sirge. Kõrvunurkade summa on 180°
1 2 3 4 5 6 8 7 Tippnurgad: 1 ja 3; 2 ja 4; 6 ja 8; 5 ja 7; Kaht nurka nimetatakse tippnurkadeks, kui ühe nurga haarad on teise nurga haarade pikendused, üle nende ühise tipu. Tippnurgad on võrdsed.
1 2 3 4 5 6 8 7 Lähisnurgad: 4 ja 5; 3 ja 6; Nurki, mille haarad lõikajal on vastassuunalised ja mis asuvad ühel pool lõikajat nimetatakse lähisnurkadeks
1 2 3 4 5 6 8 7 Põiknurgad: 3 ja 5; 4 ja 6; Nurki, mille haarad lõikajal on vastassuunalised ja mis asuvad teineteisel pool lõikajat nimetatakse põiknurkadeks
1 2 3 4 5 6 8 7 Kaasnurgad: 3 ja 7; 4 ja 8; 1 ja 5; 2 ja 6 Nurki, mille haarad lõikajal on samasuunalised ja mis asuvad ühel pool lõikajat nimetatakse põiknurkadeks
Nurkade omadusi: • Põiknurgad on võrdsed, siis ja ainult siis,kui lähisnurkade summa on 180°. • Kui üks paar põiknurki on võrdsed, siis on võrdne ka teine paar. • Kui põiknurgad on võrdsed, siis lähisnurkade summa on 180°. • Kui lähisnurkade summa on 180°, siis põiknurgad on võrdsed.