Üldhaigla – õnn või õnnetus?

1. Üldhaigla – õnn või õnnetus? SA Viljandi Haigla 10 Viljandi haigla 185 Jämejala psühhiaatriahaigla 115

2. Üldhaigla maakonna inimestele Toimetulev ja arenemisvõimeline haigla oma maakonnas, 2/3 arstkonnast kohalikud inimesed Lisaks tavalisele üldhaigla teenusepaketile ka heal tasemel psühhiaatriline abi Uus valmiv atraktiivne hooldusravikorpus Turvaline võimalus kodulähedaseks raviks ja diagnostikaks

3. Väljakutsed kõrvalseisja pilguga • Personalimure – vähene atraktiivsus noortele tervishoiutöötajatele töökohana, vanemaealiste töötajate pensionile minek, eriala ainuesindajate otsused, sellest tulenev ülekoormus • Põhihoone amortiseerunud, ülemahuline infrastruktuur, halb logistika • E-teenuste efektiivsem kasutamine • Vähenev ja vananev elanikkond maakonnas (samas siiski piisav üldhaigla säilimiseks!) • Toimiv koostöö ühise eesmärgi nimel

4. Haiglavõrgu visioonist ehk kuidas edasi

5. Trendid arstiabis • Päevaravi osakaalu tõus, ravi ambulatoorsemaks (tõhusad ravimid, uued tehnoloogiad) • Kõrgtehnoloogilise ja keerulise eriarstiabi koondumine suurematesse keskustesse, patsientide liikumine • Sagedasem ja lihtsam eriarstiabi koos esmatasandi teenustega kodulähedaselt • E-lahenduste laialdane kasutamine • Vähem traumeeriv lähenemine

6. Põhimõtted haiglavõrgu korralduses: • haiglavõrk jääb 4 tasandiliseks, • igas maakonnas tagatud 24/7 arstiabi, • 4 piirkonnas olemas vähemalt keskhaigla tase • haiglaravi ajaliselt kättesaadav sagedamini esinevate lihtsamate haiguste korral 1 tund autosõitu, • kesk- ja piirkondlikele haiglatele vastutus eriarstiabi kättesaadavuse tagamisel oma piirkonnas. Haiglavõrgu töögrupi konsensus 2. detsember 2009.a

7. I tasand – TP kuni 40 000 elanikku teenustepaketi miinimumiga: • valikuline ambulatoorne eriarstiabi • valikuline peamiselt plaaniline statsionaarne ravi (sisehaigused, üldkirurgia ja günekoloogia plaanilised teenused peamiselt päevakirurgiana) • põhiline diagnostika • 24/7 arstlik valmisolek erakorraliseks abiks • hooldusravi ja hoolekanne • esmatasandi teenused (perearst, apteek, hambaarst jms) sh üldarstiabi haigla teenustepaketti Kui sünnitusabi, siis ämmaemanda valvega 24/7, arst väljakutsel Maakonnad – Võru, Valga, Põlva, Järvamaa, Rapla, Läänemaa, Jõgeva ja Hiiumaa Haiglavõrgu töögrupi konsensus 2. detsember 2009.a

8. II tasand – TP 40 000 - 80 000 elanikku teenustepaketi miinimumiga: • ambulatoorne eriarstiabi • statsionaarne eriarstiabi: sisehaigused, üldkirurgia, pediaatria, sünnitusabi ja günekoloogia, • põhiline diagnostika, • hooldusravi ja hoolekanne • ööpäevaringne valmisolek erakorraliseks abiks põhierialadel (sisehaigused, kirurgia, sünnitusabi) • üldhaigla teenustepaketti Maakonnad - Viljandi, Narva, Rakvere, Kuressaare Lõuna-Eestis võiks kujuneda üks haiglatest (Võru, Põlva, Valga) II tasandi haiglaks! Haiglavõrgu töögrupi konsensus 2. detsember 2009.a

9. III (-IV) tasand – piirkondliku vastutusega haiglad • Kesk ja piirkondlikud haiglad • Keskhaiglad Pärnu ja Ida-Viru maakonnas, Tallinnas • Piirkondlikud haiglad Tallinnas, Tartus Omavad tulevikus piirkondlikku vastutust eriarstiabi teenuste kättesaadavuse tagamisel väljaspool asukohamaakonda Haiglavõrgu töögrupi konsensus 2. detsember 2009.a

10. Esmatasandi tervishoid

11. Esmatasandi tervishoiu teenused • perearsti ja – õe teenused, • kodune õendusabi teenus, • füsioteraapia teenus, • ämmaemandusabi teenus, • koolitervishoiu teenus, • apteegi teenus, • töötervishoiu teenus, • hambaravi teenus, • vaimse tervise õe teenus Esmatasandi tervishoiu arengukava 2009-2015

12. Esmatasandi tervisekeskuste mudel • Esmatasandi tervisekeskus - ühtset infrastruktuuri kasutav ja kindlat territoriaalset vastutust omav esmatasandi tervishoiuteenuse osutajate meeskond (võivad olla erinevad JI). • Esmatasandi tervisekeskused asuvad tõmbekeskustes ning tagavad oma tõmbepiirkonna (linnaosa või valla) elanikele lisaks perearstiabi ja –õe teenustele ka teised esmatasandi põhiteenused vajaliku regulaarsusega. • Esmatasandi tervisekeskuses tegutseb alati enam kui üks perearst. Esmatasandi tervishoiu arengukava 2009-2015

13. Esmatasandi tervisekeskuste ühine infrastruktuur eriarstiabi ja sotsiaalteenuste osutajatega • Võimaldab teenuste parema kättesaadavuse elanikkonnale • Tagab ressursside (aeg, raha, inimesed) optimaalse kasutamise • Parandab teenuste kvaliteeti ja omavahelist koostööd perearstide, maakondliku eriarstiabi ja kõrgema etapi haiglate vahel • On hea lahendus maakondliku tervishoiu ja sotsiaalteenuste arenguks

14. Esmatasandi tervisekeskuste ühine infrastruktuur eriarstiabi ja sotsiaalteenuste osutajatega võimaldab teenuste parema kättesaadavuse elanikkonnale ja hea koostöö omavahel ning on seetõttu heaks lahenduseks maakonnakeskustes, kus sellise mitmekülgseid teenuseid pakkuva maakondliku tervishoiu ja hoolekandekeskuse perspektiivse rolli on endale juba võtnud üld- ja kohalikud haiglad Esmatasandi tervishoiu arengukava 2009-2015

15. Üldhaigla – ei õnn ega õnnetus,vaid vajalik ja oluline osa maakonna tugivõrgustikust ning tervishoiusüsteemist