Põlvnemine, isaduse tuvastamine ja vaidlustamine Lähenemiskeeld

1. Põlvnemine, isaduse tuvastamine ja vaidlustamineLähenemiskeeld advokaat Helen Hääl advokaat Liis Tedder

2. Põlvnemine • Geneetiline põlvnemine Õigussuhte subjektid on ema ja isa Ema – naine, kes on lapse sünnitanud Isa – mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees:1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus;2) kes on isaduse omaks võtnud või3) kelle isaduse on tuvastanud kohus.

3. Põlvnemine Sünd registreeritakse perekonnaseisuasutuses • õiguslik põlvnemine Lapsendamine - tekib täielik vanema ja lapse vaheline õigussuhe

4. Lapsendamine • Lapsendatav saab olla ainult alaealine (PKS § 147 lg 4) • Lapsendada võivad 25 a (erandina 18) teovõimeline vallaline isik üksinda või abikaasad koos Lapsendamise tagajärg: Endiste vanematega lõpeb ära sugulussuhe, asendub

5. ISADUS Laps loetaksepõlvnemaksisastkui laps sünnibabieluajalvõi laps on eostatudabieluajaljasünnib 300 päevajooksulabielulõppemisest. Last ei loeta abielumehest põlvnevaks kui: • mees ei ole last eostanud ja • abikaasad esitavad ühise avalduse

6. ISADUSE omaksvõtt Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on isaduse omaks võtnud (PKS § 84 lg 1 p 2): • mehe isiklik tingimusetu tähtajatu omaksvõtuavaldus (seadusliku esindaja nõusolek) (PKS § 87-88) • naise isiklik tingimusetu tähtajatu nõusolek (seadusliku esindaja nõusolek) (PKS § 89) • Mees ei saa isadust omaks võtta, kui kohtuotsusega on tuvastatud, et laps ei põlvne temast (PKS § 91 lg 3)

7. ISADUS kohtuotsusega • loetakse, et lapse on eostanud mees, kelle isaduse on tuvastanud kohus (PKS § 84 lg 1 p 3): • hagimenetlus põlvnemise tuvastamiseks (PKS § 95). • mehe hagi lapse vastu • lapse või ema hagi mehe vastu • hagita menetlus põlvnemise tuvastamiseks, kui isa on surnud (PKS § 95; TsMS § 579-583) • nõudeõigus isikul, kelle põlvnemist tuvastatakse, tema emal/eestkostjal või kohalikul omavalitsusel • kohus ei tuvasta lapse põlvnemist kunstliku viljastamise doonorist (PKS § 84 lg 2)

8. ISADUSE vaidlustamine Kohus tunnistab vanema kande ebaõigeks, kui laps ei põlvne vanemana rahvastikuregistrisse kantud isikust: hagimenetluses, vaidlustada saab • mees, kelle isadus on kindlaks tehtud • laps (seadusliku esindaja kaudu). Ema saab lapse nimel ja enda nimel hagi esitada • lapse ema • regionaalminister

9. ISADUSE vaidlustamine Kohus tunnistab vanema kande ebaõigeks, kui laps ei põlvne vanemana rahvastikuregistrisse kantud isikust: hagita menetluses, kui vanem on surnud (nõudeõigus isikul, kelle põlvnemist vaidlustatakse, tema eestkostjal ja kohalikul omavalitsusel)

10. Lähenemiskeeld Lähenemiskeeld - ennetav õiguskaitsevahend, mille eesmärgiks on tagada isiku õiguste kaitse • Tsiviilkohtumenetluses • iseseisev tsiviilõiguslik kaitsevahend isikuõiguste rikkumise korral (TsMS § 544 ja VÕS § 1055) • hagi tagamise/esialgse õiguskaitse abinõu kohtumenetluse raames (TsMS § 378 lg 1 p 3 / TsMS § 546 ja § 551) • Kriminaalmenetluses • kohtuotsusega süüdimõistetule (KrMS § 3101) • ajutine lähenemiskeeld menetluse ajaks (KrMS § 1411)

11. Kohaldamine tsiviilkohtumenetluses • Iseseisev nõue • isikuõiguste rikkumisest tulenev kahju kestev tekitamine või sellega ähvardamine • hagita menetlus • maksimaalne tähtaeg 3 aastat • Hagi tagamine/esialgne õiguskaitse kohtumenetluse raames • vajadus esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel • hageja/avaldaja taotlusel või kohtu omal algatusel • saab kohaldada kuni konkreetse menetluse lõppemise ning lahendi jõustumiseni

12. Kohaldamine kriminaalmenetluses • Kohtuotsusega süüdimõistetule • üksnes isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule • kannatanu taotlusel • kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks (VÕS § 1055 alusel) • maksimaalne tähtaeg 3 aastat • Ajutine lähenemiskeeld menetluse ajaks • üksnes isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos kahtlustatava või süüdistatava suhtes • kannatanu nõusolekul, prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel • kannatanu eraelu ja muude isikuõiguste kaitseks • saab kohaldada kuni konkreetse menetluse lõppemise ning lahendi jõustumiseni

13. Lähenemiskeelu sisu kohtupraktikas • määratlemine vahemaaga (levinuim 100 m) • abstraktne keeld läheneda isikule või teatud kohale (nt elukoht, töökoht jms) • keeld läheneda isikule teatud seisundis (nt joobeseisundis) • keeld isikuga teatud viisil suhelda (nt telefoni vms sidekanalite vahendusel) • keelata füüsiline kontakt NB: Lähenemiskeeld kujutab endast isiku õiguste olulist riivet ning seetõttu saab seda kohaldada üksnes siis kui see on vältimatult vajalik. Keeld peab olema proportsionaalne, st koormama isikut, kelle suhtes seda kohaldatakse, üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada kannatanu õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks Lähenemiskeelu rikkumine on kriminaalkorras karistatav (KarS § 3312)

14. Kasulik materjal Lähenemiskeeld tsiviilasjades: http://www.riigikohus.ee/vfs/681/L%E4henemiskeeluAnalyys.pdf Lähenemiskeeld kriminaalasjades: http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=52532/L%E4henemiskeelu+kasutamine+kriminaalmenetluses.pdf

15. Täname tähelepanu eest! advokaat Helen Hääl helen.haal@concordia.ee advokaat Liis Tedder liis.tedder@concordia.ee Advokaadibüroo Concordia Lennuki 22 TALLINN Telefon 6262062