1 / 56

LITOSFÄÄR

LITOSFÄÄR. KOOSTANUD: MAIGI ASTOK. KIVIMID JA MINERAALID. Mineraalid on kindla keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinevad anorgaanilised tahked ained.

fathia
Download Presentation

LITOSFÄÄR

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. LITOSFÄÄR KOOSTANUD: MAIGI ASTOK Maigi Astok

  2. KIVIMID JA MINERAALID • Mineraalid on kindla keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinevad anorgaanilised tahked ained. • Kivimid on maakoort moodustavad mineraalide kogumid. Mõned kivimid, nagu kvartsiid (puhta kvartsi massid) ja marmor (puhta kaltsiidi massid) koosnevad põhiliselt ühest mineraalist. Enamik kivimeid koosneb siiski mitmest mineraalist Maigi Astok

  3. KIVIMID: SETTEKIVIMID:tekkinud setete kivistumisel (tsementeerumisel) lubjakivi, liivakivi, põlevkivi, kivisüsi TARDKIVIMID:tekkinud magma või laava tardumisel maa sees või maapinnal graniit, gabro - süvakivim basalt - purskekivim MOONDEKIVIMID:sette-või tardkivimite moondumisel kõrgel t° ja rõhul gneiss, marmor, kvartsiid Maigi Astok

  4. TARDKIVIMID • Tardkivimid on tekkinud vedela massi - magma - tardumisel nii maapõues (süvakivimid) kui maapinnal (purskekivimid). Tardkivimite ehk magmakivimite koostis ja ehitus sõltub magma koostisest, gaasisisaldusest ja tardumiskiirusest. Maigi Astok

  5. MOONDEKIVIMID • Moondekivimid tekivad sügaval maakoores, kus valitseb kõrge temperatuur ja rõhk. Lähtekivimeiks võivad olla nii sette- kui ka tardkivimid. Enamik moondekivimeid tekib 10 - 30 km sügavusel. Maigi Astok

  6. SETTEKIVIMID • Peenestatud materjal (kruus, liiv, savi) kantakse tuule või voolava vee poolt nõgudesse või veekogudesse, kus ta setitatakse kihtidena. Esialgu teravaservaline murend ümardub - olenevalt kande tee pikkusest, osakeste suurusest, kõvadusest ja voolu kiirusest. Maigi Astok

  7. GNEISS GRANIIT Maigi Astok

  8. BASALT Maigi Astok

  9. SETTEKIVIMEID Maigi Astok

  10. GEOLOOGILINE AINERINGE e. kivimiringe • Ainete liikumine litosfääri ja Maa sügavamate kihtide vahel, mis toimub järgmiste protsesside kaudu: • Magma tardumine tardkivimiks • Murenemine ja settimine veekogudesse • Setete tihenemine settekivimiks • Settekivimi või tardkivimi sattumine sügavamatesse kihtidesse ja moondumine moondekivimiks Maigi Astok

  11. TIHENEMINE SETTEKIVIMID SETTED MURENEMINE MOONDUMINE MURENEMINE MURENEMINE MOONDUMINE MOONDEKIVIMID TARDKIVIMID TARDKIVIM TARDUMINE SULAMINE MAGMA Maigi Astok

  12. Kivimiringe Maigi Astok

  13. Maa siseehitus vahevöö maakoor tuum Maigi Astok

  14. LitosfäärMaa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast. On liigendunud laamadeks. Astenosfäär – vahevöö ülaosas ookeanide all ~50 km, mandrite all ~200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad litosfääri laamad. Laam– litosfääri hiigelpangas Maigi Astok

  15. MAA SISEEHITUS Maigi Astok

  16. Maigi Astok

  17. mandriline maakoor ookeaniline maakoor Mandriline ja ookeaniline maakoor settekivimid graniit basalt Maigi Astok

  18. MAAKOOR • Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. • Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest sette- ja moondekivimitest ning nende ülessulamisel tekkinud magmast tardunud graniidist Maigi Astok

  19. Kuni 70 km paks Vanem, kuni 4 miljardit aastat vana Kergem Settekivimid, graniit, basalt Kuni 20 km paks Noorem, kuni 180 miljonit aastat vana Raskem Settekivimid, basalt MANDRILINE OOKEANILINE MAAKOOR MAAKOOR Maigi Astok

  20. MAAKOORE PAKSUS KM Maigi Astok

  21. Tutvu laamtektoonikaga järgmisel leheküljel: gaia.gi.ee/teaching/laamtektoonika.htm Maigi Astok

  22. Maigi Astok

  23. LAAMAD Maigi Astok

  24. Maailm 50 miljoni aasta pärast Maigi Astok

  25. Laamade piirid, vulkaanid, maavärinad Maigi Astok

  26. Maigi Astok

  27. Maigi Astok

  28. Maigi Astok

  29. Ookeanilaamade lahknemine ehk spreeding Moodustub uut ookeanilist maakoort Keskmäestiku, rift teke Laamad lahknevad Maakoor rebeneb Magma tõuseb Maigi Astok

  30. Maigi Astok

  31. Ookeaniliste laamade lahknemisega kaasneb: • Ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. • Tekib juurde uut maakoort- tekib ookeani keskahelik • Ookeani keskahelik võib ulatuda üle merepinna-tekivad saared. • Esineb pangasmäestikke • Aktiivne vulkaaniline tegevus, maavärinad Maigi Astok

  32. Island on tekkinud vulkaanilise tegevuse tagajärjel, olles Atlandi ookeani keskmäestiku veepealne osa Islandi saare keskosas paikneb Põhja-Ameerika ja Euraasia laama lahknemispiir ISLAND Maigi Astok

  33. Laamade eemaldumine Islandil Maigi Astok

  34. Ookeanilise laama ja mandrilise laama põrkumine vulkaan süvikud Kurdmäestike teke magmakolle Mandrilise maakoorega laam Ookeanilise maakoorega laam Maakoor sulab ja hävib vahevöö vahevöö Maigi Astok

  35. Maigi Astok

  36. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel: • Raskem ookeanilaam sukeldub kergema mandrilaama alla ja hävib • Tekivad kitsad ja sügavad süvikud • Mandrilaama servas olevad kivimid pressitakse kurdudesse, tekib kurdmäestik • Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid • Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. Maigi Astok

  37. SUBDUKTSIOON • Ookeanilise laama vajumine astenosfääri, sukeldumine mandrilise laama alla ja ülessulamine. • Kaasnevad maavärinad, vulkaanid, süvikud, vulkaanilised kaarsaared, kurdmäestiku teke. Maigi Astok

  38. Kui laamad nihkuvad üksteise suhtes piki kokkupuutejoont, siis nad takistavad teineteise liikumist Tugevate pingete vallandudes tekivad tugevad maavärinad Esineb Californias LAAMADE LIIKUMINE KÜLITSI -nn. SAN ANDREASE MURRANG Maigi Astok

  39. Maigi Astok

  40. SAN ANDREASE MURRANGMIS JÄTKUB CALIFORNIA LAHENA Maigi Astok

  41. SAN ANDREASE MURRANG Maigi Astok

  42. SAN ANDREASE MURRANGnooltega märgitud laamade liikumise suund Maigi Astok

  43. Kahe mandrilise laama põrkumine Kurdmäestik Mandriline laam Mandriline laam Maigi Astok

  44. KAHE MANDRILISE LAAMA PÕRKUMINE: • Laamade servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeks mäeahelikuks • Mandrilised laamad on liiga kerged, et vahevöösse vajuda • Maakoor muutub sellises kohas aina paksemaks • Sellises piirkonnas esineb tugevaid maavärinaid • Vulkaane ei esine, sest magma ei suuda tungida maapinnale • Iseloomulik Himaalajas Maigi Astok

  45. Laamade liitumine: Himaalaja mäestik Hiina ja India vahel. Pildi keskel on kõrgeim mägi -Mt. Everest. Maigi Astok

  46. Kahe ookeanilise laama põrkumine Veealused vulkaanid ja vulkaaniliste saarte ahelikud süvikud Ookeanilise maakoorega laam Ookeanilise maakoorega laam vahevöö vahevöö Maigi Astok

  47. MANDRILISTE LAAMADE LÕHKUMINE • Toimub kui kuum täpp paikneb mandrilise laama all. • Magma pinge tekitab maakoores rebendi nn. kontinentaalse rifti. • Tekib pangasmäestiku reljeefiga vulkaaniline ala. • Kivimmassid võivad astenosfääris hakata üksteisest eemalduma, soodustades litosfääri rebenemist • Selles protsessis võivad kivimmassid astenosfääris hakata üksteisest eemalduma, soodustades litosfääri rebenemist • Lõpuks võib moodustuda ookeaniline rift, s.t. algab ookeanilise nõo areng Maigi Astok

  48. 2. 1. 3. Maigi Astok

  49. Laamade eraldumine: Punane meri Aafrika ja Araabia vahel on tulevane ookean. Maigi Astok

  50. KUUMAD TÄPID • Üksikud tulikuumad magmavoolud kerkivad Maa vahevöö sügavustest laamade keskosade alla. • Selliseid süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale nimetatakse kuumadeks täppideks • Nendes kohtades maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhede välja. • Kuna maakoor aeglaselt üle kuuma punkti liigub, siis tekib vulkaanide rida kas ookeani põhjas või mandril. • Sellise tekkega on näiteks Hawaii saared Vaikses ookeanis ja Kanaari saared Atlandi ookeanis. Maigi Astok

More Related