1 / 16

KIVIEAEG

KIVIEAEG. Kiviaeg. Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg Neoliitikum ehk noorem kiviaeg. Paleoliitikum. Algas esimeste inimeste kujunemisega Lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga Sellest ajast inimasutusi Eestis veel ei tunta. Mesoliitikum.

feivel
Download Presentation

KIVIEAEG

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. KIVIEAEG

  2. Kiviaeg • Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg • Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg • Neoliitikum ehk noorem kiviaeg

  3. Paleoliitikum • Algas esimeste inimeste kujunemisega • Lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga • Sellest ajast inimasutusi Eestis veel ei tunta

  4. Mesoliitikum • Kestis umbes 7500a e.Kr – umbes 3000a e.Kr • Pulli asula (esimene) ja Kunda Lammasmäe (asustatud veidi hiljem) • Praegusel ajal on tolle aja asulaid leitud veel rohkemgi • Arheoloogid nimetasid tolle aja leiutisi Kunda kultuuriks

  5. Asulakohad • Veekogude läheduses (kalastus, küttimine, liiklemisvõimalused) • Tõenäoliselt elati umbes 15-30 liikmeliste kogukondadena (2-4 peret) • Võis olla mitu elukohta • Mesoliitikumi lõpul võisid tekkida ka aasta ringi kasutatavad asulad

  6. Töö- ja tarberiistad • Materjaliks kivi, luud, sarved, puu • Kivimitest oli kõige parem tulekivi (lõhestamisel teravad servad) • Kasutati ka kvartsi • Tulekivist ja kvartsist valmistati peamiselt väikesi tööriistu (lõikamiseks, kraapisiseks, puurimiseks)

  7. Töö- ja tarberiistad • Suuremad tööriistad valmistati moondekivimeid (neid sai lihvides töödelda) • Tööriistade kuju oli ebakorrapärane • Lihviti ainult tera • Tera seoti varre külge nahkrihmaga

  8. Töö- ja tarberiistad • Sarvedest ja luudest valmistati ahinguid, harpuune, pistodasid, naaskleid jms • Sarvedest ja luudest tehtud töö- ja tarberiistu oln leitud kõige rohkem

  9. Tegevusalad • Kalastamine – ahingutega püüti suuremaid kalu, kasutati ka luust õngekonkse, võrke. • Jahtimine – kõige rohkem kütiti põtru ja kopraid. Kütiti ka linde, peamiselt veelinde ja hülgeid. • Jahil kasutati viskeodasid, vibu ja nooli, püünised • Jahil aitasid inimesi koerad

  10. Neoliitikum • Algas umbes 5000a e. Kr, kui võeti kasutusele keraamika. • Savisse segati teokarpe, purustatud taimi ja kivipurdu • Kaunistati lohukeste ja täkete ridaga

  11. Kammkeraamika kultuur • Taoliselt kaunistatud nõude leiutisi hakkati nimetama kammkeraamikaks • Levis Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni • Kammkeraamika kultuuri elanikud valmistasid töö- ja tarberiistu juba plaju osavamalt • Lihviti tööriistu täielikult ja korralikult

  12. Kammkeraamika kultuur • Matmiskombed – maeti asula territooriumile (vahel isegi elamu põranda alla) • Lahkunule pandi kaasa mõni noake, kõõvits ja ehted

  13. Nöörkeraamika kultuur • Tekkis umbes 3000 a e.Kr • Savinõusid kaunistati nõõrijäljenditega • Teiseks tunnuseks: venet ehk paati meenutavad kivikirved, mis olid hoolikalt lihvitud ja millel oli silmaauk

  14. Nöörkeraamika kultuur • Hakkati tegelema loomakasvatusega • Kitsed, lambad, sead • Kasvatati odra, nisu ja kaera

  15. Nöörkeraamika kultuur • Matmiskombed: kalmistud rajati asulatest välapoole, küngastele • Surnud pandi haudadesse külili kägarasendisse, üks või mõlemad käed pea all (võib olla ka seoti kinni) • Surnute kinnisidumine võib tähendada usundi muutumist: surnuid hakkati kartma

More Related