Jüri Kõre

1. Sotsiaalprobleemid Eestis TEEMA 2 Eluasemeprobleem sotsiaalse probleemina Jüri Kõre

2. Eluaseme omadused 1/1 • Ühiskonna materiaalse ja sotsiaalse struktuuri nurgakivi. • Kauakestev, püsiv komponent asula (asumi) koosseisus ja tehiskeskkonna kujundaja, üks peamisi maakasutajaid linnades. • Avalike teenuste ja nende kohaletoimetamiseks vajalike struktuuride (kommunikatsioonid jm.) väljakujundaja. • Äri ja tööstuse loomupärane toetaja (ehitus-, remondi- jm. teenuste kasutaja) ning oluline element tööjõuturu kujundamisel. • Peamine investeering või väljaminek üksikutele perekondadele ning nende heaolu ja rahulolu taseme kujundaja.

3. Eluaseme omadused 1/2 • Elamusuhted puudutavad eranditult kõiki ühiskonnaliikmeid • Elamumajandus on selline ühiskonnaelu valdkond, kus kõige tihedamalt põimuvad individuaalsed ja ühiskondlikud otsustused • Eelnevat arvesse võttes sõltuvalt riigi poliitikast individuaalsed ja kollektiivsed tegutsemisstrateegiad eluaseme valdkonnas kas põrkuvad või vastupidi toetavad teineteist. • Kooskõla otsitakse eluasemepoliitika abiga (Housing and Local Government, 1988)

4. Kriisi võimalused elamusektoris Ulatusliku ühiskondlike suhete murrangu perioodil (industriaalühiskonna tekkel) Ühiskonna ruumilise elukorralduse muutumisel (suburbaniseerumise käigus – USA-s II MS eel, Euroopas peale II MS, Eestis algus 1980. aastatel ja jätkub praegu) Valede valikute korral elamuprobleemi lahendamiseks (masselamuehitus ENSV-s) Sotsiaalprobleemide kuhjudes

5. Miks eluasemepoliitika? Valitavatel kohtadel tegutsevatel isikutel (poliitikutel) on kohustus lahendada sotsiaalseid probleeme ja soov enda vaateid ja tegusid propageerida. Elamistingimustega rahulolematutelt kodanikelt on poliitikutel suhteliselt lihtne enda toetuseks hääli saada. (vt. Keskerakond ja sundüürnikud) Eestis Kvaliteetse eluaseme igale kodanikule kättesaadavaks tegemine on arenenud maades riikliku poliitika osa. Õigus eluasemele võib olla sätestatud Põhiseaduses, mõnes konkreetses seaduses, võib olla ka sätestamata (nagu Eestis). Eesti pole ratifitseerinud ka Euroopa Sotsiaalharta eluaset puudutavaid artikleid Halvas seisukorras elamud ja asumid mõjuvad negatiivselt omavalitsuse finantshuvidele. Vaene elanikkond maksab vähe makse, halb keskkond peletab eemale võimalikke investeerijaid. Korraliku eluaseme võimaldamine on oluline osa üldiste sotsiaalprobleemide lahendamisel. Varjupaikade, turvakodude jms. rajamine ei lahenda sotsiaalprobleeme, vaid ainult leevendab sotsiaalseid pingeid. Sotsiaalteadlased on selgeks teinud, et isiksuse degradatsioon on kõige kiirem siis, kui inimene kaotab kindla eluaseme (=kodu).

6. Elamumajandussüsteemide (eluasemepoliitika) tüüpe 1980 aastatel • Laissez-faire • Liberaalne-interventsionalistlik • Sotsiaaldemokraatlik • Sotsialistlik-mõõdukas • Sotsialistlik-totalitaarne • Pakkumise suurendamine – plussid ja miinused • Nõudluse suurendamine – plussid ja miinused

7. Eesti eluasemepoliitika

8. 1990.a. muutused eluasemepoliitikas Lääne-Euroopa • Avaliku sektori elamuehituse vähenemine • Pakkumise toetamise asemel nõudluse toetamine • Üürisektori stagnatsioon • Üürisektori marginaliseerumine • Eluasemekulude kasv • Sotsiaalse tõrjutuse kasv Ida-Euroopa • Avalike eluruumide erastamine • (Osaliselt) denatsionaliseerimine • Riigi eemaldumine elusasemesektorist • Ruumiline segregatsioon • Elamuehituse hindade ja eluasemekulude hüppeline kasv • Vanade probleemide asemel uued

9. REFORMIDE VAJALIKKUS ELAMUSEKTORIS • Eluasemeprobleem oli sotsialistliku süsteemi riikides sotsiaalne probleem • Elamuprobleemi lahendamiseks tehti valesid valikuid (riiklik masselamuehitus ja subsideeritud üür ENSV-s) • Valede valikutega elamupoliitikas kaasnesid muud sotsiaalprobleemid (ränne, noore pere piiratud eluasemevõimalused jm.)

10. Elamuehitus Eestis 1950-2009

11. REFORMIDE ISELOOM • Aeglased reformijad – riigid, kus oli sotsialismiperioodil suur kooperatiivne elamufond (Ungari, Tsehhi) ja ühiskondlikud eluruumid ei tekitanud märkimisväärset survet riigieelarvele või surunud alla eraüürisektori potentsiaalset arengut. • Kiired reformijad – riigid, kus domineeris riiklik elamufond (Eesti, Leedu) • Kõhklejad – Rumeenia, Bulgaaria – mitte väga suure ühiskondliku elamusektoriga, kõhklusi ja vastuolusid tekitas eelkõige denatsionaliseerimine. Paraku on kõhklemine neis riikides toonud kaasa suurimad sotsiaalsed probleemid (investeeringute tegemise takerdumine olemasolevasse elamufondi, kodutus jms). Samas ei katkenud neis riikides uusehitus sellisel drastilisel moel, nagu Eestis, Leedus jm

12. ERASTAMINE IDA-EUROOPAS

13. Eluaseme kasutamise alus 31.12.2011

14. Tänane elamispinnaga kindlustatus

15. OSAVÕTT ERASTAMISEST, TALLINN, 2006, (1300 INTERVJUUD)

16. Tulemused - head ja vead • Eluasemeturu tekkimine • Elamistingimuste paranemine (1989.a. leibkondade arv 5% suurem eluruumide arvust, 2000.a. eluruumide arv 5% suurem leibkondade arvust, 2011.a. eluruumide arv 11% suurem leibkondade arvust) • Eluruumide heakorra tõus (mugavuste kasv) • Riigieelarve vabastamine elamuehituse- ja üürisubsiidiumitest • Eluasemekulude osa leibkonna kogukuludest on kontrolli all (1996 17,8%, 2004.a. 15,4%, 2011.a. 17,4%) • On tekkinud sotsiaalsete probleemidega grupid, keda varem polnud (23,4 tuhat leibkonda tagastatud majade üürnikud, 3-5 tuhat kodutud jt) • Noored perekonnade on raskustes eluasemeturule pääsemisel • On tekkinud ja kasvab eluaseme- ja tööturu (inimeste elukohtade ja töökohtade pakkumise) mittevastavus

17. Kohalikud omavalitsused ei taibanud, et võttes omandireformi käigus üle riigile kuulunud eluruumid võtavad nad sellega endale põhivastutuse eluasemeprobleemide lahendamisel Riiklik poliitika (surve maksimaalsele erastamisele ei soosinud reformi ajal KOV-te poolseid tasakaalustatud lahendusi elamusektoris. Ametlik eluasemepoliitika (Eesti elamumajanduse arengukava aastani 2010, Eesti elamumajanduse arengukava aastateks 2003-2008 ja Eesti elamuvaldkonna arengukava 2008-2013) on kitsas, lühiajaline ja ressurssidega kindlustamata (formaalne). KOV-l (v.a. Tallinn) puuduvad kohalikud strateegiad eluaseme vallas, samuti eluasemepoliitikasse sekkumise instrumendid (v.a. Tallinna ja Tartu Eluasemefondid Sotsiaaleluruumide pakkumine eluasemeteenuse vajajatele (Sotsiaalhoolekande seaduse mõttes) Tagastatud majade üürnikele eluaseme pakkumine (kohtu poolt väljatõstetud ja sotsiaaleluruumi vajajad) Mõnevõrra tegeldakse kodutusega Selle poliitika tulemusena on - Munitsipaalsektori üürnikud tugevalt marginaliseerunud - Munitsipaalelamufond on tugevalt residualiseerunud MIS VÕIKS OLLA TEISITI?

18. ÕNN EI OLE RAHAS (Andrew J Oswald, 1997) Omanikuasustuse negatiivne mõju • Eluaseme ostu ja müügiga seotud kulud takistavad inimesi töö kaotuse korral elukohta vahetama • Noorte inimeste ja töötute võimetus muretseda endale kinnisvara (eluruumi) takistavad neid uude kohta kolimast • Töötajad, kes ei ole häälestatud elukohta vahetama, võivad lõpetada mitte sobiva (meelepärase) töö tegemise ja see tõstab kulusid majanduse jaoks • Maja (eluruumi) omanikud on tugev lobby grupp, kes jälgib planeeringute tegemist ja võib takistada uute ettevõtete asutamist • Eluruumi omanike töösõidud

19. Turg • Põhiosa eluasemetest muretsetakse k.a. eluasemelaenu või liisinguga. Ca 1/4 leibkondadest omab kohustusi pankade ees (2010.a. keskpaik). Kokku kõik kohustused (lepingud) 1107,5 tuhat (leibkondi 572,5 tuhat) • Pankade laenupoliitika agressiivne ja riskantne (laenuvõtja, mitte panga seisukohast). Laenuandjal puudub sotsiaalne vastutus • Pole kogemust eluasemelaenu mõjust teistele protsessidele (demograafiline käitumine jm) • Praegu laenuturul olev noorte põlvkond on esimene, kes oma tarbimise on üles ehitanud krediidile. Pole kogemust nende käitumisest majandusliku ja sotsiaalse ebaõnnestumise korral (töökaotus või pankrot, abielu lagunemine, toitja surm jne)

20. Ülejõukäivad ostu-müügi tehingud

21. NOORTE JA KESKEALISTE LEIBKONDADE ÜÜRIKULUD VÕRRELDES OMATARBE ELUASEMEGA (OMATARBE ELUASE =100%)

22. ELANIKE KOHUSTUSED 2010.A. KESKPAIK (EESTI PANGALIIT)

23. AVALIKU SEKTORI SEKKUMISED (MILJ EEK) ¹de facto return in 2009 (on the basis of taxable income in 2008) was 588 million EEK

24. AVALIKU SEKTORI SEKKUMINE • Eluasemelaenu intresside tagastamine (kuni 50000.-EEK aastas kõik tagastused) • Arenduspiirkondades infrastruktuuri rajamine (teed ja valgustus) on planeerimisseaduse järgi KOV ülesanne. Enamasti kokkuleppel arendajaga veeretatakse need tulud tulevaste eluruumi omanike kaela. • KredEx garanteeritud laenud. Noorele perele, noorele spetsialistile ja tagastatud majas elavale üürnikule mõeldud eluasemelaenu käendusi on pakutud alates 2000. a. Selle aja jooksul on KredExi abil parandanud oma elutingimusi 12 521 noort peret, 6123 noort spetsialisti ning 65 tagastatud majas elavat üürnikku. leibkond)

25. AVALIKU SEKTORI SEKKUMINE 2 • 2004.a. (AS EMORi uuring) oli tõsine eluasemeprobleem 2% leibkondadest (30 tuhat leibkonda). • Eluasemelaenude tasumisega oli 2009.a.lõpul raskusi ligi 4% laenuvõtja e 6 tuhandel perekonnal. • Prognoos, et 20 tuhat leibkonda (15% eluasemelaenu võtjatest satub raskustesse (Õmblus, EPL 12.05.2010) • 2008.a. kulutas 16% leibkondadest eluasemele 40% või rohkem oma eelarvest. 2009.a. oli see protsent 26. • Üle 30% pere eelarvest eluasemekuludele loetakse ülejõukäivaks

26. Eluasemetoetus, abi vaestele eluruumi kasutajatele

27. Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse võlanõustamine

28. ELUASEMEPROBLEEMID (FEANTSA definitsioon, Eesti definitsioon) • ROOFLESSNESS (peavarjuta olek) – avalikes kohtades või varjupaikades ööbivad isikud • HOUSLESSNESS (koduta olek) – naiste varjupaikades, põgenikelaagrites, institutsioonides (hooldekodu, vangla, haigla jms) , toetatud elamisel jm. olevad kliendid • INSECURE HOUSING (ebakindel eluase) – sunnitult vanemate, sõprade, tuttavate juures elavad, ilma üürilepinguta eluruumi kasutavad, perekonna või partneri poolt vägivalla hirmus elavad • INADEQUATE HOUSING (ebasobiv eluase) rahvuslikele normidele või standarditele mitteavastav eluase, üleasustatus vm • peavarjuta olek (kodutus 1) – defineerimata • koduta olek (kodutus 2) – institutsioonides viibivaid isikuid käsitletakse elamispinnaga kindlustatutena • ebakindel eluase – käsitletakse eluruumi vajajana, elamispinna vajajate reeglid kehtestab iga KOV ise • ebasobiv eluase – karmistatud elektriseadmetele esitatud normid loovad piiranguid elektri kasutamisel kuid ei keela elamist (elektrita)!

29. Kodutute öömajade ja varjupaikade klientuur

30. KODUTUSE “GEOGRAAFIA”

31. ÜHISKONNA HOMOGEENSUS BALTIKUMIS SUUREM KUI SKANDINAAVIAS? VÕI VAESED OMANIKUD?

32. SOTSIAALELUASE 1/1 • Rahvuslikud definitsioonid, omavahel raskesti võrreldavad • Üürileandmine kasumit mitte taotleval põhimõttel (kui omanik ja üürileandja ei kattu, võib omanik ka kasumit saada) • Üürniku jaoks üldjuhul tegemist subsideerimisega • Koos eluasemega ajutine või püsiv sotsiaalteenuste osutamine • Eestis sotsiaalhoolekandeseaduse definitsioon (sotsiaaleluruum kui üks eluasemeteenuse osutamise vorm) ei ava nähtuse sisu • Faktiliselt on kasutusel kaks erinevat sotsiaaleluaseme määratlust • staatusest lähtuv käsitlus • situatsioonist lähtuv käsitlus

33. SOTSIAALELUASE 1/2

34. SOTSIAALELUASE JA SOTSIAALABI - SEOSED

35. Sotsiaaleluruumid ja elanikud

36. Eluruumide täiendav vajadus (2006)

37. TARTU SOTSIAALELURUUMI ÜÜRNIKUD –TULUD-KULUD (2006)

38. RIIKLIK POLIITIKA VV 17.01.2008.a. istungi protokolli p.20 heaks kiidetud Eesti elamuvaldkonna arengukava 2008-2013 sätestab eesmärkidena • Muuta eluase kõigile Eesti elanikele kättesaadavaks • Arendada eluasemefond kvaliteetseks, energiatõhusaks ja jätkusuutlikuks • Tagada eluasemepiirkondade mitmekesisus, tasakaalustatud säästev areng. Arengukava esimese eesmärgi all nimetatakse juba pikka loetelu subjektidest, kes eluasemeturul riigi sekkumist vajavad: paljulapselised pered, noored pered ja noored spetsialistid, vanemliku hoolitsuseta lapsed ja vanemliku hoolitsuseta noored, puuetega inimesed, eakad, üliõpilased, vanglast vabanenud isikud ja kriminaalhooldusalused, kohalikud omavalitsused. Hetkel MKM-s koostamisel uus

39. OOTUSED UUE ELURUUMI JA NAABRUSKONNA SUHTES

40. Kasutatav eluaseme tüüp 31.12.2011

41. Leibkondade elamistingimused (m2 ja tube)

42. Kokkuvõte • 1990ndatel aaastatel toimunud eluasemereform muutis radikaalselt Eesti eluasemepoliitikat. Täielikult sotsialistliku (socialist with pure state control) eluasemepoliitika asemel juurutati liberaalne laissez faire süsteem. • Eluruumide erastamine 1994-2004.a. (toimus vautserprivatiseerimise vormis) oli elanike enamuse huvides. Artikli autori poolt tehtud uuringu kohaselt erastas 80% Tallinnas leibkondadest endale reformi käigus soodsalt (ainult juriidiliste toimingute kuluga) eluruumi. Väiksemates omavalitsustes oli eraelamufondi suurema osakaalu tõttu nimetatud protsent väiksem. • Erastamise järgselt käivitus Eestis eluasemeturg kõige laiemas mõttes. Juba viidatud uuringu järgi prandas viimase 10 a. jooksul oma elamistingimusi 50% tallinlastest • Riik sekkub käesoleval hetkel eluasemeturgu peamiselt kolme finantsmehhanismiga: eluasemelaenu intresside tagastamine (kasusaajateks on väga hästi või hästi toime tulevad leibkonnad), eluasemelaenu võtmisel laenugarantiide andmine noortele peredele ja spetsialistidele (kasusaajateks on hästi või rahuldavalt toime tulevad isikud) ja toimetulekutoetuse maksmine majanduslikult halvasti toime tulevatele isikutele)

43. KIRJANDUS • Elamistingimused. 2000. Toimetaja Purju, A. Statistikaamet , Tallinn • Housing Change in East and Central Europe: Integration or Fragmentation? Edited by: Lowe, S., .Tsenkova, S. (2003) Ashgate Publishing Ltd • Housing Europe 2007. 2007 Review of Social, Co-operative and Public Housing in the 27 EU member States. CECODHAS. • Kõre,J., R. Murakas 2006. Tallinna ja naaberomavalitsuste elamualade analüüs. Tallinna Linnavalitsuse tellimus • Kõre, J., Purga, H. 2006. Tagastatud majade üürnikud - toetust vajav sotsiaalne grupp. Sotsiaaltöö, nr.1 • Kõre, J., Kiik, R., Boswinkel, E., 2006. Homelerssness in Estonia – Problwem of the Individual or the Society?European Journal of Housing Policy, Volume 6, Number 3; 297-312 • Kõre, J., Tall, K., Koppel, M. 2006. Toetus ja eluase. Sotsiaaleluaseme kasutamise kogemus Tartu linnas. • Kährik, A., Lux, M., Kõre, J., Hendrikson, M., Allsaar, I. 2004. Eluasemepoliitika üleminekuriikides • Omanikele tagastatud majades elavate üürnike probleemid ja nende lahendusteed. 1998. EKI • Pikaajaliselt töötud ja kodutud Tartu linnas. 2005. • Social Housing in Europe. July 2007. Ed by C.Whitehead and K.Scanlon

44. KONTAKT Jüri Kõre Lossi 36-419, Tartu Juri.Kore@ut.ee