Katoliku kirik

1. Katoliku kirik Organisatsioon ja vaimulikkond

2. Organisatsioonis ja vaimulikkonna kujunemine • Hierarhia lähtub piiskoppidest, kes olid algselt ülevaatajad. Esimene piiskop apostel Peetrus • Kirikud esialgu linnades ja siin paiknes ka kirik, kus oli jutlustamistool – kateeder. • Piiskopi ümber koondus madalama astme vaimulikke, kes olid kantud selle linna nimekirja e. kaanonitesse. • Piiskopi ülesanne preestrite ordineerimine e. ametissepühitsemine, leeritamine, kirikute ja kabelite sisseõnnistamine jne. • Piiskopid käisid kontrollkäikudel e. visitatsioonidel.

3. Paavstluse kujunemine • Paavst e. isa oli algselt piiskoppide austav nimetus. • Esimene Rooma paavst oli Gregorius I Suur – võttis kasutusele tiitli Jumala teenrite teener. • Paavstide suurimaks probleemiks kujunes nende taotlus kontrollida ka ilmalikku võimu. See suurendab korrumptsiooni.

4. Paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolud • Peegelduvad kõige selgemini investituuritülis – paavst nõudis, et Saksa- Rooma keiser loobuks vaimulikele ametitunnuste jagamise õigusest. • See tähendab ilmaliku valitseja võimu piiramist, aga kiriklike ametite müümine oli muutunud riigile sissetuleku allikaks. • 1076.a. Wormsi kirikukogu, kus Heinrich IV kuulutab välja paavsti tagandamise.

5. Skisma ja kirikukogud • 1305 -1378a. Paavstid Avignionis – selle olid põhjustanud Roomas toimuvad segaduse ja vaenulike rühmituste tegutsemine. • Roomas ja Avignonis resideerub kummaski paavst oma kuuriaga. • Pisa kirikukogu püüdis asja lahendada, aga ei saanud hakkama. • 1427.a. tuleb kokku Konstanzi kirikukogu ja sellega saab otsa ka suur skisma.

6. Vaimulikud ordud • Vaimuliku seisusesse kuulusid paavst, piiskopid, preestrid, mungad ja nunnad. • Kloostrit juhib abt või prior ja nunnakloostrit abtiss või prioriss. • Benediktiinlaste ordu – pani paika ühiselu reeglid. Põhiline – töö ja palve, kasinus ja kuulekus. • Kloostrid Monte Cassinos Itaalias ja Cluny klooster Prantsusmaal.

7. Kerjusmungaordud • Frantsisklaste orgu ja Dominiiklaste ordu • Peavad tegelema jutlustamisega ja eim tohi olla omandit. • Eluviis ei nõua ranget maailmast eraldumist. • Vaesuse jalihtsuse tõttu rahva hulgas populaarsed.

8. Kloostrite elukorraldus • On olemas elukorralduses ühisjooned kui ka reeglitest tulenevad lahknesused. • Skriptoorium –raamatute ümberkirjutamise ruum. Antiikirjandus säilinud tänu kloostritele. • Dormidoorium – magamisruum • Refektoorium – söögituba. • Ordud andsid äraelamisvõimaluse paljudele inimestel. Kloostrisseastuja võis valida võimetele ja ühiskondlikule taustale vastava kloostri.