Eesti haridussüsteem mitmekeelsuse ja – kultuursuse vaatevinklist

1. Eesti haridussüsteem mitmekeelsuse ja – kultuursuse vaatevinklist Irene Käosaar Üldharidusosakonna juhataja, HTM 09.06.2017 Tallinn

2. Lõimumisvaldkonna arengukava "Lõimuv Eesti 2020“  eesmärgid: • Kogu ühiskonna, sh eestikeelsete püsielanike, avatuse suurendamine ja hoiakute kujundamine lõimumist toetavaks. • Eesti keelest erineva emakeele ja kultuuriga püsielanike lõimumise jätkuv toetamine ühiskonnas. • Uussisserändajate kui kasvava sihtrühma Eesti ühiskonnaga kohanemise ja lõimumise toetamine.

3. Elukestva õppe strateegia 2020 5 strateegilist eesmärki:  MUUTUNUD ÕPIKÄSITUS PÄDEVAD JA MOTIVEERITUD ÕPETAJAD NING KOOLIJUHID ELUKESTVA ÕPPE VÕIMALUSTE JA TÖÖMAAILMA VAJADUSTE VASTAVUS DIGIPÖÖRE ELUKESTVAS ÕPPES VÕRDSED VÕIMALUSED ELUKESTVAKS ÕPPEKS JA ÕPPES OSALUSE KASV

4. Koolisüsteem • Eestis kehtib üldhariduses kõikidele koolidele sama riiklik õppekava. • Põhikoolis peab kohalik omavalitsus tagama igale Eestis elavale õpilasele koolikoha kodulähedases koolis. • Koolikohustus on kas põhihariduse omandamine või õppimine 17. eluaastani. Keskharidus on vabatahtlik. • Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele on põhikoolis õppekeel kooli omaniku vaba valik. • Gümnaasiumiastmes on õppekeel eesti keel (st minimaalselt 60% õppest toimub eesti keeles); üleminek eestikeelsele aineõppele algas 2007. ja lõppes 2014.aastal.

5. Emakeele õpe • Vene õppekeelega koolides, keelkümblus-programmis ja gümnaasiumis õpivad õpilased vene keelt ja kirjandust emakeele tasemel. • Eesti õppekeelega koolis on võimalik õppida vanemate soovil emakeelt kui rühmas on kokku vähemalt 10 last. • Riiklikult on rahastatud ka keele- ja kultuuriõppe pühapäevakoolid.

6. Etniline mitmekesisus Eesti koolis

7. Etniline mitmekesisus Eesti koolis 55 emakeelt lisaks eesti keelele koolides kokku sh 49 emakeelt eesti õppekeelega koolis Enimlevinud keeled eestikeelses õppes: • eesti keel – 104 851, lisaks eestivene kakskeelsus 1373 • vene 6607 • inglise 59; soome 34; Itaalia, ukraina 31; saksa 27; hispaania 20; romi 19; aserbaidžaani, araabia 16; • Eksootilised keeled veel: afari, dargi, hiina, khmeri, jaapani, kurdi, pärsia, tai

8. Õhus on palju uusi küsimusi… • Kuidas korraldada efektiivselt eesti keele õpet? • Kuidas ja kas toetada õppetöös rahvusvähemuste emakeelt ja – kultuuri? • Mida teha, et koolis oleks üksmeelne ja sõbralik atmosfäär? • Kuidas kaasata erineva keele- ja kultuuritaustaga lapsevanemaid? • Kuidas koostada tunniplaani kui koolis on palju individuaalse õppekavaga õpilasi? • Jne…jne…

9. Väljakutse on vastu võetud • Eesti mitmekeelse üldhariduse edulugu – keelekümblusprogrammi ja sellest tuult tiiba saanud lõimitud aine- ja keeleõppe rakendamine. • Programmis 100 asutust, sh 63 lasteaeda ja 37 kooli, kokku ligi 10 000 last. • Gümnaasiumis on lõppenud üleminek eestikeelsele aineõppele. • Rändetaustaga õpilaste kohanemine Eesti haridussüsteemis.

10. Keeleõppeedukusevõtmetegurid

11. Probleemid mitmekeelsusega 1. Liiga hiline keeleõppe algus • Eesti keele saavad selgeks akadeemiliselt võimekaimad: eesti keele hinne korrelatsioonis teiste ainetega 0,75. • Vaimse võimekuse ja keeleoskuse omandamise seos on hilisemas eas suurem kui enne 10-12 eluaastat. • Kõik lapsed on suutelised teises keeles sama hästi rääkima õppima kui andekad lapsed, erinevus on kirjutamisosakuse omandamises. 2. Liiga vähe suhtlust: vaid 20% venekeelsetest noortest suhtled igapäevaselt eesti keeles. 3. Nõrk seos Eestiga ja sellest tulenevalt madal motivatsioon eesti keelt õppida.

12. Tänan!