Ideekonkurss “Tulevikutuulik”

1. Ideekonkurss “Tulevikutuulik” Tuulepäev 2010

2. 15 juuni - ülemaailmne tuulepäev2010 aastal korraldas Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon koos toetajatega tuulepäeva eel fantaasiakonkursi „Tulevikutuulik“ ning kuulutas tuulepäeval välja konkursi võidutööd, milleks osutus noortekategoorias Anton Rosneri idee "Tulevikutuulikud suures linnas" ning põhikonkursi kategoorias Teri-Liis Toome tööga "Maa ja taevas"..Noortekategooria peaauhinnaks on reis tuulikutootja WinWind tehasesse Haminas koos tuulepargi ning elektrituuliku gondli külastusega ning põhikategooria võitjat ootab sõiduauto Toyota Prius kasutusõigus üheks kuuks. Konkursi žüriisse kuulusid:Eesti Energia Taastuvenergia Ettevõtte direktor Ando Leppiman;Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini osakonna juhataja Heikki Zoova;Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni juhatuse esimees Martin Kruus; Eestimaa Looduse Fondi esimees Rainer Nõlvak;Freenergy nõukogu esimees Hannes Tamjärv;Riigikogu Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni aseesimees Marek Strandberg; Toyota Baltic, keskkonna & CSR osakonna juht Eneli Jänes;WinWind OY, WinCare osakonna direktor Pasi Tammivaara.

3. Noortekategooria(vanus kuni 26 aastat)

4. Suusahüppetorn-tuulik

5. Alex Vahter (2001). Suusahüppetorn-tuulik Töö autor lähtub ideest, et rohelise mõtlemise võiks siduda sporditegemisega. Esimest klassi lõpetav autor mõtles välja lahenduse, kus juba olemasolev suusahüppetorn saab aastaringselt ka elektrit toota ja kui suusahüppetorn ehitataks kinnisena (sise-suusahüppetorn ja hall) saaks ideaalsed suusahüppetingimused ja kunstlumega talvise atmosfääri luua ka keset kuuma suve – kõike seda toetaks tuulikust saadav energia. Noore autori sõnade kohaselt on idee uudne seetõttu, et siis ei pidavat ainult Hiiumaal tuulikuid püstitama, vaid ka teised maakohad saavad endale tuulikuid. Tuulikuga suusahüppetorn võiks olla kindlasti Otepääl ja ka olümpiamängudel. Autori juhendaja Ilmar Kurvitsa sõnul on idee autor suutnud kokku viia kaks vahvat ideed. Perfektne ja mänguline lahendus pluss spordi ja rohelise mõtlemise ühendamine.

6. Albatross

7. Taavi Simson (1989). Albatross Töö autor lähtub ideest, et olemasolevaid tuuliku tehnoloogilisi lahendusi saab efektiivsemaks muuta, ning pakub välja, kuidas tuuliku suurust, materjalikulu ja hinda ning seeläbi ka keskkonna häirimist vähendada. Tuuliku tiibade otstel läheb osa energia kaotsi, sest need on sirged. Seetõttu tuleks töö autori hinnangul tuulikute tiibade otsad kergelt üles keerata, nii nagu on tehtud reisilennukite puhul. Kui tuult saab efektiivsemalt ära kasutada, siis saab sama võimsuse kätte väiksema tuulikuga. See omakorda tähendab väiksemat materjali kulu ja madalamat hinda. Väiksem suurus lubab ehitada asulatele lähemale, mis jälle vähendab kulusid ülekande liinidele. Töö autor leiab, et idee ilu peitub lihtsuses. Piisab vaid ühe detaili muutmisest, et toimuks märgatav paranemine efektiivsuse osas. Töö nimi on saanud inspiratsiooni albatrossist – linnust, kes viibib pidevalt õhus ja on seetõttu tuulest pidevalt mõjutatud.

9. Katrin Viil (1985). Tuulik Töö autor lähtub ideest, et tulevikus peaksid tuulikud loodusega ühte sulama. Ideekavand näeb ette, et lilleaasal oleks üsna raske eristada, mis on lill ja mis on tuulik. Värvid ja vormid haakuvad ning inimene ei pane tähele, et tehnoloogia ühildub looduspildiga. „Kardate, et keegi korjab lille asemel hoopis tuuliku üles?“ ennetab töö auto vaataja küsimust ning vastab: „Ei, need on maa küljes kinni.“ Autor tõdeb, et tegemist on veidi ulmelise lahendusega, kuid see käib futuristliku maailmanägemuse juurde.

10. Tulevikutuulikud suures linnas

11. NOORTEKONKURSI VÕITJA: Anton Rosner (1987). Tulevikutuulikud suures linnas Töö autor lähtub ideest, kuidas integreerida tuulest energia tootmine hoonete arhitektuuri. Idee autori hinnangul tuleks ehitada silindri-kujulisi hooneid, mis ei tee takistusi tuulele. Hoone seintele kinnitatakse vertikaalse teljega tuulikuid, mille labad on veidi kaldu, et tuulele ei tekiks suurt takistust. Tuulik ise on kas sama värvi kui hoone või läbipaistev, et ei torkaks silma või vastupidi – muudetakse hoone visuaalselt elavamaks. Sellistel aladel, kus on palju linde, saab paigaldada poolringkujulise võrgu lindude kaitsmiseks. Võrk võiks olla tehtud samamoodi nagu tuulik ehk läbipaistvast kergest materjalist. Selliste tuulikute puhul peaks müra tase jääma väike, kuna tegemist on väikeste tuulikutega. Tehnoloogia oleks 100% keskkonnasõbralik. Ühele hoonele võib paigaldada mitusada tuulikut. Kui iga taolise tuuliku võimsus on 10kW, siis koguvõimsus võiks ulatuda MW-ni. Kuna linnas on eriti palju tuulehooge ning tuult on väga raske ennustada, siis kindlasti tuleb kasutada täiendavalt elektrienergia salvestit kas akude või vesiniku baasil. Sellisel juhul ei pea fossiilsetel kütustel põhineval tootmisel tuulikute võimsust tasakaalustama.

12. Põhikategooria

13. Multifunktsionaalne tuulik

14. Marika Krooni (1980). Multifunktsionaalne tuulik Töö autor lähtub ideest, et kaasaegne tuulik on multifunktsionaalne, kus kohtuvad nii keskkonnasõprade kui äriinimeste huvid. Multifunktsionaalse tuulikuga saab toota energiat tuule ja ka päikese abil ning lisaks saab tuuliku peal teostada reklaami. Tuuliku kasutus võiks olla lagedatel aladel suuremate või väiksemate sõiduteede vahetus läheduses, kus inimestel oleks võimalik tuulikul olevat reklaami näha. 112 meetri kõrgune tuulik koosneb kahest tuule poolt pöörlema panevast ringikujulisest tuulikust ja kahest päikesepatarei moodulist. Pöörlevale ringikujulisele tuulikule on võimalik paigutada reklaami, sealjuures koosneb reklaammoodul led-lampidest, mida saab elektrooniliselt juhtida ning tänu millele on reklaam nähtav ka pimedal ajal. Reklaammoodulit saab kasutada ka operatiivinfo edastamisena, näiteks kui on tekkinud suur avarii või ummik, siis saab tee ääres oleva tuuliku peale antud infot kuvada. Idee autori hinnangul on tuuliku tootlus ja kasu kolme funktsiooni tõttu suurem - saab kasutada ära kahte energia tootmise võimalust, kuid juhul, kui energiat parasjagu toota ei saa, jääb alati alles tuuliku peal olev reklaami teostus.

16. Ilmar Kurvits (1982). Spiraal Töö autor lähtub tervikideest, mis looks uusi väärtusi kõrgepingeliinide projekteerimises ja elukeskkonda ühildamises, arvestades nii inimkeskkonda, faunat kui ka floorat. Antud innovatiivsed kõrgepingeliinid on keskkonna- ja elukeskkonnasõbralikud, mis tõstavad asukoha kinnisvara väärtust, on paindlikumad linna- ja maastiku planeerimisel ja lisavad keskkonnaohutust. Lahendus lahendab rohkem kui ühe probleemi ja pakub juurde lisaväärtusi. Idee praktiline teostus aitab kasutada taastöödeldud jäätmeid ja loob konkreetseid lahendusi ohutuse valdkonnas, näiteks õhuliikluses.

18. PÕHIKONKURSI VÕITJA: Teri-Liis Toome (1980). Maa ja taevas Töö autor lähtub ideest, et tulevikus võiksid tehnoloogilised seadmed sulanduda rohkem looduskeskkonda ning näha võimalikult vähe masina moodi välja. Tuulejaamade mudelid võiksid olla varieeruva väljanägemisega, et imiteerida looduse mitmekesisust. Autor näeb oma idees ette puukujuliste tuulejaamadega metsa või pilvekujulisi tuuleelektrijaamu tuulelohe põhimõttel taevas hõljumas. Arvestatud on, et tuulikud sobiksid oma välimuselt igale poole, kuhu looduski sobib. Samuti annaks töö looja hinnangul selliste tuulikute abil rikastada tööstuslikult ekspluateeritud maastikke ja jäätmaid. Lisaks tuuleenergia püüdmisele võiks pilvekujuline tuulik olla ka turismiobjekt, kuhu saaks saata inimesi kas meelelahutuseks, vaatlustööde (loomade-lindude jälgimine, ilma ennustamine, liiklusummikute ennetamine, metsapõlengute, üleujutuste registreerimine, ebaseaduslike prügilate avastamine jne) läbiviimiseks või hariduse ja teaduse populariseerimiseks. „Tuulepilv“ võib ka lisaraha teenida näiteks välireklaami kanalina. Idee on uudne disaini ning ruumikasutuse sümbioosi tõttu, kus pilvekujulised tuulejaamad ei võta maa peal ruumi ning puukujulised tuulejaamad kasutavad ühte ruumühikut intensiivsemalt kui tänapäeva tuulikud. Tegemist on kunstilise fantaasiatööga, mis võiks olla inseneridele inspiratsiooni allikaks.

20. Kaja Riiberg (1977), Elle-Mari Talivee (1974), Urmas Talivee (1975), Lauri-Indrek Tummeleht (1977). Tawhir Töö autor lähtub ideest, et tuulikud võiksid asuda tarbijatele ja ka elektrivõrkudele lähemal ning et tulevikus tuleb hakkama saada vähem gigantsete projektidega ning senisest enam säästa. Grupitööna idee kavand näeb ette väiksemaid, maksimaalselt inimmõõtmelisi suletud turbiini meenutavaid vastavalt tuule suunale pöörduvaid tuuleenergia generaatoreid, mida saaks paigutada otse tarbija kõrvale ehk kõrgemate hoonete katustele või olemasolevate kõrgepingeliinide postide otsa. Selliselt väheneb nii elektrienergia teekond tarbijani kui ka tuuleturbiinide püstitamisega seotud kulud. Töös on tähelepanu pööratud ka generaatori kujule ja tiivikulabadele. Generaator on kaetud ja tekkivad õhuvoolud ei häiri ega vigasta linde ja nahkhiiri. Lahendusel on ka huvitav visuaalne kuju: röövlinnu tiivad, mis vähemalt nägemise varal ohtu hindavate linnuliikide puhul on neid eemalhoidev lahendus. Teisisõnu panustab lahendus ka looduskeskkonna hoidmisele. Idee autorid peavad oluliseks väiksemate tuulikute sõnumit, sest olles püstitatud majapidamise katusele on tuulikute energia samas majapidamises otseselt kasutatav ja nähtav ning erinevalt abstraktsest tuulepargist kuskil merel tekib tarbijatel „oma maja tuulikuga“ otsene side. Seega tekib idee autorite hinnangul koos lahendusega ka säästlik lõpptarbija, kes elab kaasa nii omaenda vajaliku elektrienergia tootmise protsessile kui oma kulutuste vähendamisele.

22. Deniss Karin (1981). Vesiniku tootmise tankerTöö autor lähtub ideest, kuidas muuta maailma energeetikat ja orienteeruda kaevandatavatest kütuse liikidest tuule abil ja elektrolüüsi teel toodetava vesinikuni.Selleks pakub töö autor välja purjelaevad, kus elektri tootmine toimub hüdroturbiinide abil, mis asuvad laevapõhja all ja mis pöörlevad laevaliikumisel tekkivas veevoos. Hüdroturbiinid asuvad laeva esiotsal, et vältida laevakorpusest tekkiva turbulentsust. Turbiinid on varustatud tõsteseadmetega, et lihtsustada sildumist ja teenindust. Kaasaegsed purjelaevad liiguvad edasi purje aerodünaamilise tõstejõu abil ja saavutavad maksimaalse kiiruse siis, kui liiguvad risti tuule suunaga. Seega võib purjelaeva ette kujutada lõpmatu rootori läbimõõduga tuuleturbiinina. Selle tõttu on tuuleenergia kasutamise efektiivsus purjelaevadel märksa suurem kui statsionaarsetel tuulegeneraatoritel.Vesiniku tootmise laev ei ole kinnitatud ühele kohale nagu tavalised tuulegeneraatorid. Laeva kapten ei ole seotud kindla marsruudiga ning saab valida tuulerikkaid maailmamere alasid, tagades nii aasta keskmiseks tuulekiiruseks 15-20m/s, mis tava tuulegeneraatorite puhul pole võimalik.Täitunud vesinikutank tühjendatakse sadamas, mis on varustatud vedelgaasi terminaaliga. Laeva omanikul on võimalus müüa vesinik just sellises maailma kohas, kus tehakse sobivaim hinnapakkumine.