200 likes | 542 Views
Närvisüsteem. IR Kasutatud: A. Tenhunen jt. Bioloogia III Inimene, Avita, 2008. Närvisüsteemi kaudu toimuv regulatsioon – NEURAALNE REGULATSIOON Närvisüsteem jaguneb kaheks Kesknärvisüsteem Peaaju (100 miljardit neuronit + neurogliia e närvitoes) seljaaju Piirdenärvisüsteem
E N D
Närvisüsteem IR Kasutatud: A. Tenhunen jt. Bioloogia III Inimene, Avita, 2008
Närvisüsteemi kaudu toimuv regulatsioon – NEURAALNE REGULATSIOON • Närvisüsteem jaguneb kaheks • Kesknärvisüsteem • Peaaju (100 miljardit neuronit + neurogliia e närvitoes) • seljaaju • Piirdenärvisüsteem • Närvid mis ühendavad kesknärvisüsteemi teiste keha piirkondadega
Närvikude • Võtab vastu ärritusi, töötleb neid, kannab erutust edasi ja salvestab
Neuron e. närvirakk dendriit Akson e. neuriit
Dendriit – liigub erutus närvirakku • Neuriit – liigub erutus teistele neuronitele või elunditele • Närvirakul on üks neuriit aga erinev arv dendriite
Närv koosneb • Närvikiududest (neuriit koos müeliinkestaga) • Närvitoeserakkudest ehk neurogliiast • Sidekoest • veresoontest
Erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele dendriit – lühem, võtab vastu; neuriit - pikem, annab edasi Sünaps – koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriidiga. Sünapsis on neurotransmitterid ehk mediaatorid, mis vahendavad impulsi liikumist. Vajalikud K ja Na ioonid. Sünapsid töötlevad signaale: võimendavad, väldivad, suunavad.
Sünapsis toimub keemiline ülekanne Presünaptiline membraan Postsünaptiline menbraan retseptoritega Sünaptiline pilu
Autonoomne närvisüsteem • Reguleerib siseelundite talitlust • Näärmetesse, südamesse ja silelihastesse suunduvad närvid • Tegevust reguleerib hüpotaalamus ehk ajuripats – vaheaju põhjas paiknev KNS-i osa
Refleksid, refleksikaar – kiire reaktsioon • Signaal -> kesknärvisüsteem (signaali töötlemine) -> vastuvõtvad rakud
Infotöötlus kesknärvisüsteemis • Aju kulutab oma kaaluga võrreldes 16 X rohkem hapnikku kui mõni teine kude • Läbi aju voolab igas minutis aju kaaluga võrdne hulk verd • Peaajus umbes 100 miljardit üksteisega seotud närvirakku ja samapalju gliiarakke • Hallaine moodustavad närvirakkude kehad ja müliintupeta dendriidid • Valgeaine moodustavad müeliintupegaaksonikimbud
Peaaju mõhnkeha Hüpotaalamus ja ajuripats
Peaaju osad: • Suuraju • Vasak ajupoolkera vastutab kõne ja kõnest arusaamise eest • Ajukoor kontrollib aistingute teadvustamist, liigutuste tahtlikku reguleerimist, intellektuaalseid talitlusi • Suuraju poolkera jaguneb neljaks sagaraks
Suuraju poolkera sagarad • Otsmikusagar • Kõne, mõtted, tunded, mõjutab isiksust, teadvust • oimusagar • Helide tuvastamine ja tõlgendamine • Mälu kujunemine • Kiirusagar • Puute-, soojus-, surve- ja valuärritused • Kuklasagar • Võtab vastu ja töötleb visuaalset informatsiooni
Seljaaju • Vahendab peaaju ja teiste elundite vahelist informatsiooni